Kus sündis jäähokiajaloo üks legendaarsemaid ründajaid Bobby Hull? Kes püstitas 1973. aastal 50 m jooksus siiani kehtiva Euroopa siserekordi? Kes tõukas 12. augustil 1987 Viareggios kõigil kuuel katsel kuuli üle 22 meetri? Kuidas on USA korvpallitähed Reggie Miller ja Cheryl Miller omavahel sugulased? Kes tänapäeva tippratturitest kannab hüüdnime Ale-Jet? Kellel kümnevõistluse tipptegijatest on üks vanematest afroameeriklane ja teine teist põlve ameerika jaapanlane?
SÜNNIPÄEV
»»» 1861 Ernest Renshaw, Inglismaa tennisist (Leamington Spa - surn. 03.09.1899 Waltham St. Lawrence). Võitis koos oma kaksikvenna William Renshaw'ga (pildil koos) 7 korda Wimbledoni turniiri paarismängus. Üksikmängus võidutses 1888, finaalis mängis veel 1882, 1883, 1887 ja 1889. Kolmel korral kaotas finaali vennale, ühe korra Herbert Lawfordile (1887). Tennise Kuulsuse hallis 1983.
»»» 1861 William "Willie" Charles Renshaw, Inglismaa tennisist (Leamington, Warwickshire – surn 12.08.1904 Swanage, Dorset). Võistlustennise algusaegade suurimaid legende. Wimbledoni võitja üksikmängus 1881-1886 ja 1889, finalist 1890. Võitis koos kaksikvenna Ernest Renshaw'ga paarismängu 1880, 1881, 1884-1886, 1888, 1889. Arvati 1983 postuumselt tennise Kuulsuse halli.
»»» 1888 Arthur Berry, Inglismaa jalgpallur (Liverpool – surn. 15.03.1953). Kahekordne olümpiavõitja, kuulus nii 1908 Londonis kui 1912 Stockholmis olümpiaturniiri võitnud meeskonda. Profina mängis Liverpooli, Fulhami, Evertoni, Wrexhami, Northern Nomadsi ja Oxford City eest.
»»» 1931 Helvi Kocher-Reiska, Eesti kergejõustiklane ja suusataja (Iisaku). Võitis 1951-1956 Eesti meistrivõistlustelt kergejõustikus 7 kulda (1955 400 m jooksus, 1952 ja 1954-1956 800 m jooksus ning 1954 ja 1956 3 x 800 m teatejooksus ning lisaks kolm hõbedat. Isiklik rekord 800 m jooksus 2.19,4 (1955). Võistles 8 korda Eesti koondises. Suusatamises sai 1954 Eesti meistrivõistlustelt 4 x 5 km teatesõidus kulla ja 5 km hõbeda. Kuulus Kalevi liikmeskonda, töötas Baltikas 25 aastat meistrina, 1991-1996 Eesti Loto müügiagent. Aastast 1996 töötas Tallinna sulgpallihallis. Jalgratturi Uno Kocheri abikaasa.
»»» 1938 Kelvin "Kel" Carruthers, Austraalia mootorisportlane (Sydney). Osales aastatel 1966-1970 erinevates masinaklassides MM-võistlustel, võitis 7 GP-sõitu, lõpetas 22 etapil esikolmikus ning krooniti 1969. aastal Benelli tsikliga 250 cm3 klassi maailmameistriks. 1985 valiti Austraalia spordi Kuulsuse halli.
»»» 1939 Nikos Alefantos, Kreeka jalgpallitreener (Ateena). Tõusnud kodumaal treenerina kultuslikku staatusse oma temperamentse stiili, sõnakasutuse ja omapärast vaadete poolest treeningusse. 2002. aastal pidas ta Fostirase meeskonna peatreeneri kohal vastu vaid kolm tundi. Juhendanud paljusid klubisid, kuid suurimad saavutused on Küprose karikas Nicosia APOEL-iga ning PAS Giannena ja Pierikose viimine esiliigasse 1970. aastate lõpus.
»»» 1939 Bobby Hull, Kanada jäähokimängija, ründaja (Pointe Anne, Ontario). Hokiajaloo üks legendaarsemaid ründajaid mängis NHL-is ja WHA-s kokku 23 aastat (1957-1980). NHL-is olid tema klubid Chicago Blackhawks, Winnipeg Jets ja Hartford Whalers, WHA-s Jets. Kokku 1474 mängu, 913 väravat, 895 söötu ja 1808 punkti. Stanley karikas 1961 (Blackhawksiga), Art Ross Trophy (NHL-i edukaim väravakütt) 1960, 1962 ja 1966, Hart Memorial Trophy (kasulikem mängija) 1965 ja 1966, Gary L. Davidson Trophy (WHA kasulikem mängija) 1973 ja 1975. NHL-i Tähte mängu esimeses viisikus 10 korda (seitse aastat järjest), teises viisikus kaks korda. Lady Byng Memorial Trophy 1965, Lester Patrick Trophy 1969. Pääses kolmanda hokimängijana ajakirja Time esikaanele. Tema löögist lendas litter 190,4 km/h ja uisutades saavutas kiiruseks 47,8 km/h. Blackhawksis mängis ka Hulli noorem vend Dennis, tema viiest lapsest (neli poega ja tütar) on kuulsaim nooruselt kolmas poeg Brett, kes mängis NHL-is 1986-2005 ja on siiani NHL-i ajaloo paremuselt kolmas väravakütt. Bobby Hull juunior ja Blake mängisid koolipõlves samuti hokit, neljas vend Bart pühendus aga ameerika jalgpallile. Ainus tütar (ja noorim laps) Michelle tegeles iluuisutamisega, kuid pärast vigastusi loobus ja temast sai advokaat.
»»» 1948 Manfred Kokot, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Templin, Brandbenburg). Olümpiahõbe 1976 Montrealis 4 x 100 m jooksus. 1971. aastal püstitas 100 m jooksus Euroopa rekordi 10,0 sekundi ja 4. veebruaril 1973 Berliinis 50 m jooksu sisemaailmarekordi 5,61 sekundiga. Viimane tulemus on siiani Euroopa rekord (2000. aastal kordas seda britt Jason Gardener).
»»» 1953 Angelo Parisi, Prantsuse judomaadleja (Arpino, Itaalia). Olümpiamängudel osales esimest korda 19-aastasena juba 1972. aastal Münchenis ning võitis raskekaalus Suurbritannia (emigreerus perega 1956. aastal just sellesse riiki) eest maadeldes pronksi. 1975 asus perekond elama Prantsusmaale ning 1980. aastal Moskvas sai raskekaalus kulla ja absoluutses kategoorias hõbemedali juba Prantsusmaa eest maadeldes. Los Angelese olümpial 1984 kuulus talle raskekaalus hõbemedal. Euroopa meister 1977, 1983 ja 1984, kuid MM-võistlustel ei jõudnud oma karjääri jooksul kordagi medalikohale. Aastatel 1985-1991 oli Prantsuse judokoondise peatreener.
»»» 1957 Bojan Križаj, Sloveenia mäesuusataja (Kranj). Jugoslaavia värvides võistelnud slalomist alustas harjutamist juba 3-aastasena. MK-sarjas jõudis esimest korda punktikohale hooajal 1976/1977. 20. jaanuaril 1980 võitis ta esimese Jugoslaavia mäesuusatajana MK-sarja etapi, olles parim Šveitsis Wengenis peetud slaalomis. Kokku sai Križaj kaheksa etapivõitu, neist viimase 25. jaanuaril 1987 Kitzbühelis. Hooajal 1986/1987 oli MK-sarja parim slalomist. Tiitlivõistlustel jõudis ta medalikohale vaid ühe korra, kui oli 1982. aasta MM-il Schladmingis slaalomi teine. 1980. aasta taliolümpial Lake Placidis jäid teda suurslaalomis medalist lahutama vaid kaks sajandiksekundit. Neli aastat hiljem Sarajevo andis sportlaste nimel olümpiavande, kuid võistlustel jäi tema parimaks üheksas koht suurslaalomis. Tahtis osaleda ka 1988. aastal Calgarys, kuid mõned päevad enne võistlust vigastas end. Lõpetas karjääri samal kevadel, pärast seda on tegelenud äriga (Austria õlle import, Elani konsultant), 2006. aasta märtsis valiti ta Sloveenia suusaliidu juhiks.
»»» 1959 Alessandro Andrei, Itaalia kergejõustiklane (Firenze). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses kuulitõukes 21.26-ga, MM-võistluste hõbe 1987 Roomas 21.88-ga ja sise-EM-i pronks 1984 Göteborgis 20.32-ga. Aastatel 1983-1992 kaheksakordne Itaalia meister. 12. augustil 1987 tõukas Viareggios neli korda kuuli kaugemale kui idasakslase Udo Beyeri nimel olnud maailmarekord (22.64). Andrei seeria: 22.19 - 22.37 - 22.72 - 22.84 - 22.91 - 22.74. Abielus jooksja Agnese Maffeisiga.
»»» 1964 Cheryl Miller, USA korvpallur (Riverside, California). 1984. aasta olümpiavõitja, USA korvpalliajaloo üks paremaid naismängijaid alustas oma karjääri Riverside Polytechnic High Schooli naiskonnas (1978-1982) ja tema osalusel võideti 136 mängust 132. 1981 ja 1982 tunnistati ta USA keskkoolide parimaks mängijaks. Keskkooli viimasel aastal viskas ta Norte Vista High Schooli vastu 105 punkti. Lõuna-California ülikooli naiskonnas (USC) mängis 187 cm pikkune Miller ründaja kohal. Ta kogus nelja aastaga 3018 punkti, USC võitis temaga 132 mängust 112 ning Miller ise sai lugematul arvul auhindu. Sports Illustrated valis ta 1986. aastal USA aasta korvpalluriks (ka mehi arvesse võttes) ning ta esitati ka Sullivani auhinna nominendiks. Pärast ülikooli lõpetamist mängis Miller mitmetes profiliigades (ka meestega), kuid 1980. aastate lõpus saadud põlvevigastus lõpetas tema karjääri. Kuni 1995. aastani töötas ta USC-s treeneri ja peatreenerina, samuti tegutses telekommentaatorina. 1998 viis Miller Phoenix Mercury WNBA finaali, kus kaotati Houston Cometsile. Pärast 2000. aasta hooaega lõpetas treeneritöö, põhjuseks kurnatus. Ka tema vennad on spordis mõndagi saavutanud - Reggie NBA-s ning Darrell MLB-s.
»»» 1967 Magnus Gustafsson, Rootsi tennisist (Lund) Võitis oma karjääri jooksul 14 ATP Touri turniiri (1991-2000), neist neli kodumaal Båstadis ja kaks Taanis Kopenhaagenis. 1991. aasta juulis oli ATP edetabelis korraks 10. kohal. Davise karikasarja esikoht 1998. aastal. Suure slämmi turniiridel jäi parimaks veerandfinaali jõudmine 1994. aasta Australian Openil. Teenis auhinnaraha 4 545 489 dollarit.
»»» 1968 Kent Carlsson, Rootsi tennisist (Eskilstuna). Võitis oma profikarjääri jooksul üksikmängus 9 turniiri (1986-1988), neist ühe ATP Masters Seriesi turniiri (Hamburg 1988) ja teenis auhinnaraha 998 956 dollarit. 19. septembril 1988 oli ATP edetabelis karjääri kõrgeimal 6. kohal. Nõrkade põlvede tõttu eelistas mängida saviliivaväljakutel.
»»» 1969 Michael Schumacher, Saksamaa autovõidusõitja (Hürth Hermülheim). F1 autode ringrajasõidu seitsmekordne maailmameister (1994 ja 1995 Benettoni meeskonnas, 2000, 2001, 2002, 2003 ja 2004 Ferrari meeskonnas). Võistles F1-s aastatel 1991-2006 (lisaks Benttonile ja Ferrarile üks sõit ka Jordani tiimis), startis 248 korda, võitis 91 GP-d, lõpetas esikolmikus 154 korda, alustas parimalt stardikohalt 68 korda ja kihutas 76 võistlusel kiireima ringi. Schumacheri esimene GP oli Belgias 1991, viimane Brasiilias 2006. Esimese võidu sai ta 1992. aastal Belgias (Spa-Francorchamps), viimase 2006. aastal Hiinas (Shanghai). 2002 lõpetas ta esikolmikus kõigil MM-sarja etappidel.
»»» 1973 Chris Woodruff, USA tennisist (Knoxville, Tennessee). Sageli vigastustega kimpus olnud ameeriklase suurimaks võiduks jäi esikoht ATP Masters Seriesi turniiril Canadian Openil 1997, kui ta alistas finaalis brasiillase Gustavo Kuerteni 7:5, 4:6, 6:3. Pärast seda võitu tõusis ta ka ATP edetabelis karjääri kõrgeimale kohale - seisuga 25. august 1997 oli ta maailma 29. reket. 1999 võitis Woodruff veel ühe turniiri (Newport). 2000. aastal mängis ka USA Davis Cupi meeskonnas. Suure slämmi turniiridel jäi parimaks veerandfinaal 2000. aasta Australian Openil (kaotas Pete Samprasele).
»»» 1974 Alessandro Petacchi, Itaalia jalgrattur (La Spezia). Võimukas (183 cm, 73 kg) sprinter (hüüdnimi Ale-Jet), võitnud etappe kõigil kolmel suurtuuril - Tour de France'il 4, Giro d'Italial 19 ja Vueltal 19. Milano - San Remo klassiku võitja 2005 ja Pariisi - Toursi sõidu parim 2007. Alustas profina 1996-1998 Scrigno meeskonnas, edasi Navigare-Gaerne (1999), Fassa Bortolo (2000-2005) ja Milram (alates 2006). 2007 andis astmarohtu salbutamooli sisaldanud dopinguproovi (seda ainet sisaldavat ravimit on Petacchil õigus kasutada), pidi ta eemale jääma Tour de France'ist, kuid Itaalia jalgrattaliit vabastas ta dopingukahtlusest.
»»» 1974 Todd Warriner, Kanada hokimängija, ründaja (Blenheim, Ontario). Mänginud profina alates 1994. aastast, NHL-i drafti neljas valik 1992 (Quebenc Nordiques). Klubid NHL-is: Toronto Maple Leafs, Tampa Bay Lightning, Phoenix Coyotes, Vancouver Canucks, Philadelphia Flyers ja Nashville Predators. Mänginud ka Soome SM-liigas ja Šveitsi meistrivõistlustel. 13. veebruaril 1999 viskas esimese värava vastavatud Toronto Air Canada Centeris. Olümpiahõbe 1994 Lillehammeris.
»»» 1976 Angelos Basinas, Kreeka jalgpallur, poolkaitsja (Chalkida). Kreeka koondises alates 1999. aastast 97 mängu ja 7 väravat. Klubid: Ateena Panathinaikos (1995-2006), Real Mallorca (2006-2008) ja Ateena AEK (2008-). Euroopa meister 2004, lõi finaalturniiri avamängus Portugali (2:1) vastu sisse penalti, finaalis toimetas nurgalöögi, millest Angelos Charisteas lõi kreeklaste võiduvärava. Finaalturniiril ka 2008. Kreeka meister 1996, 2004 ja karikavõitja 2004.
»»» 1976 Lee Hyung-taik, Lõuna-Korea tennisist (Hoengseong). Üheksa-aastaselt harjutama hakanud Lee teenib profina leiba alates 1995. aastast. 180 cm pikk ja 81 kaaluv Lee võitis esimese Lõuna-Korea meestennisistina ATP turniiri, kui oli 2003. aastal Sydneys finaalis parem hispaanlasest Juan Carlos Ferrerost. Aasta hiljem võitis koos valgevenelase Vladimir Voltškoviga paarismängu San Jose turniiril. Kõrgeim koht ATP Touri edetabelis on 36. ja see pärineb 6. augustist 2007. Teeninud auhinnaraha 2 257 901 dollarit.
»»» 1976 Michael Ireland, Kanada kiiruisutaja (Winnipeg, Manitoba). 2001. aasta sprindi mitmevõistluse maailmameister, kolmelt olümpialt (1994, 2002 ja 2006) on tema on tema parimaks jäänud kuues koht 1994 Lillehammeri OM-ilt 500 m distantsil. MM-idelt on tal lisaks kullale veel üks hõbe ja viis pronksmedalit. 3. märtsil 2001 uisutas Ireland Calgarys 1000 m MR-iks 1.08,34, mis püsis aga vaid kaheksa päeva. Siis ületas selle tema kaasmaalane Jeremy Wotherspoon.
»»» 1977 Lee David Bowyer, Inglismaa jalgpallur (Canning Town, London). Profikarjääri alustas 1993 Charlton Athleticus, edasi on mänginud Leeds Unitedis (1996-2003, liigas 203 mängu ja 38 väravat), West Ham Unitedis (2003), Newcastle Unitedis (2003-2006) ja 2006. aastast alates taas West Hamis. 1996. aastal maksis Leeds tema eest Charltonile 2,8 miljonit naela, mis oli nooruki eest rekordsumma. Leedsi fännid hääletasid ta klubi aasta mängijaks 1999 ja 2001. Hea tehnikamees, kuid nii mänguväljakul kui väljaspool seda ettearvamatu käitumise poolest tuntud Bowyer on Inglismaa koondises mänginud vaid ühe korra - septembris 2002 Portugali vastu. U-21 vanuseklassi meeskonnas oli ta põhitegijaid, osaledes 13 mängus.
»»» 1978 Mike York, USA hokimängija, ründaja (Waterford, Michigan). Olümpiahõbe Salt Lake Citys 2002. Valiti 1997. aastal NHL-i drafti kuuendas voorus üldjärjestuses 136. (New York Rangers). 2001 siirdus Edmonton Oilersisse, 2004/2005 mängis Saksamaal Iserlohni Roostersis (oli DEL-i hooaja paremuselt teine väravakütt), edasi New York Islandersis, Philadelphia Flyersis ja hooajal 2007/2008 Phoenix Coyotesis ja alates 2008. aastast Columbus Blue Jacketsis. Tegi 2002 kaasa NHL-i Tähtede mängul.
»»» 1980 Angela Ruggiero, USA hokimängija, kaitsja (Panorama City, California). Olümpiakuld 1998 Naganos, -hõbe 2002 Salt Lake Citys ja -pronks 2006 Torinos. 2004. aastal Harvardi ülikoolis õppides (lõpetas cum laude) tunnistati ta USA parimaks üliõpilasmängijaks (Patty Kazmaier Award). Ruggierole kuulub USA profihokis mitu esimese au. 28. jaanuaril 2005 tegi ta esimese naisena kaasa CHL-i (Central Hockey League) põhihooaja kohtumises Tulsa Oilersi ja Rio Grande Valley Killer Beesi vastu. (Enne teda oli Erin Whitten 1996. aastal 18 sekundiks Flint Generalsi särgis jääle uisutanud; 1992 kaitses Manin Rheaume hooajaeelses kohtumises Tampa Bay Lightningi väravat). Et Oilersis mängis ka Ruggiero vend Bill, olid nad esimene õde ja vend, kes elukutseliste liigas ühel ja samal ajal mänginud. Kirjutanud raamatu oma kogemustest hokimängijana, osalenud NBC tõsielusarjas The Apprentice (Eestis Mantlipärija).
»»» 1980 Bryan Ezra Tsumoru Clay, USA kergejõustiklane (Austin, Texas). Olümpiavõitja 2008 Pekingis ja -hõbe 2004 Ateenas kümnevõistluses. Maailmameister 2005 Helsingis kümnevõistluses. Sise-MM-il 2008 kuld ning 2004 ja 2006 hõbe seitsmevõistluses. Võitis 2006 Götzise kümnevõistluse, 2007. aasta MM-il Osakas jättis võistluse pärast neljandat ala pooleli. Lõpetas 1988 Hawaiil James B. Castle High Schooli, sportis Dacre Boweni ja Martin Hee juhendamisel. Azusa Pacific Universitys jätkas harjutamist Kevin Reidi käe all. Isiklik rekord 8820 punkti pärineb Ateena OM-ilt. Tugevaim ala kettaheide - 2005. aastal Carsonis heidetud 55.87 on vähemalt 7000 punkti kogunud kümnevõistlejate maailmarekord. Isiklik rekord kümnevõistluses 8832 ja seitsmevõistluses 6371 punkti. Üks vanematest afroameeriklane, teine teist põlve ameerika jaapanlane. Abielus Sarah Smithiga, poeg Jacob (s. 2000) ja tütar Katherine (s. 2002). Pühendunud kristlane.
»»» 1984 Andrea Cassara, Itaalia vehkleja (Brescia). Ateena olümpialt 2004 sai kaks medalit - kulla floreti naiskonnavõistluses ja pronksi individuaalturniiril. Juunioride MM-ilt 2002-2004 kokku 4 medalit (1+2+1). Naiskonnavõistluses maailmameister 2003, 2008, hõbe 2005 ja pronks 2006, ind. pronks 2003. EM-il ind. kuld 2002, 2008 ja naisk. kuld 2002.
SURMAPÄEV
««« 1980 Lucien Buysse, Belgia jalgrattur (Deinze – sünd. 11.09.1892 Wontergem). Siirdus elukutseliseks 1914 ja osales kohe ka Tour de France'il, kuid ei lõpetanud. 1923. aastal sõitis ta Touri esimest korda lõpuni ja oli kaheksas, 1924 sai kolmanda ja 1925 teise koha. 1926. aasta Tour oli selle velotuuri ajaloo pikim (5745 km), koos oma vendade Jules'i ja Micheliga võttis Buysse rünnaku ette Püreneedes peetud 10. etapil, tõusis liidriks ning lõpetas 17-etapilise võidusõidu Pariisis võitjana. Kokku sai ta Touril viis etapivõitu - ühe 1923 ning kaks nii 1925 kui ka 1926.
««« 1982 Fritz Laband, Saksamaa jalgpallur, kaitsja (Hamburg – sünd. 01.11.1925 Hindenburg). 1954. aastal esimest korda maailmameistriks tulnud Saksamaa LV koondise liikmeid. Debüteeris koondises 25. aprillil 1954 maavõistlusmängus Šveitsiga, MM-il pääses platsile kohtumistes Türgiga (4:1 ja 7:2) ning veerandfinaalis Jugoslaaviaga (2:0). Sellega tema koondisekarjäär ka lõppes. Klubijalgpalli mängis Wismari FC Ankeri, Hamburger SV ja Bremeni Werderi eest.
««« 2000 Viktor Kolotov, N Liidu/Ukraina jalgpallur, poolkaitsja (Kiiev - sünd. 03.07.1949 Judino, Tatari ANSV). N Liidu koondises 1970-1978 kokku 55 mängu ja 22 väravat. EM-i hõbe 1972, olümpiapronks 1972 Münchenis ja 1976 Montrealis. Klubid: Zelenodolski Tšaika (1967), Kaasani Tööjõureservid (1968), Kaasani Rubiin (1969-1970) ja Kiievi Dinamo (1971-1981). N Liidu meister 1971, 1974, 1975, 1977, 1980, 1981, karikavõitja 1974, 1978. UEFA karikavõitjate karikasarja ja superkarika võitja 1975. Treenerina olnud kaks korda Ukraina olümpiakoondise eesotsas (1995-1996, 1998-1999). Zelenodolski staadion kannab alates 2003. aastast tema nime.
««« 2007 Earl "Dutch" Reibel, Kanada jäähokimängija, ründaja (Kitchener, Ontario – sünd. 21.07.1930). Mängis Detroit Red Wingsis (1953-1958), Chicago Black Hawksis (1957-1958) ja Boston Bruinsis (1958-1959). Võitis Detroidi meeskonnas kaks korda Stanley karika (1954 ja 1955). Reibel oli ainus, kes suutis ühel hooajal edestada Red Wingsi edukamat väravakütti Gordie Howe'd (hooajal 1954/1955 nelja punktiga). Lady Byng Memorial Trophy 1956. Suri südameataki tagajärjel.
««« 2008 Choi Yo-sam, Lõuna-Korea poksija (Soul – sünd. 01.03.1972 Jeongeup, Jeollabukdo). Poksis profina alates 1993. aastast, tõusis kuni 49 kg kaalus WBC maailmameistriks 1999, kui alistas kohtunike otsusega Saman Sorjaturongi (Tai). Kaitses tiitlit edukalt kolm korda, kuid jäi sellest ilma 6. juulil 2002, kui kaotas kuuendas raundis tehnilise nokaudiga Jorge Arcele (Mehhiko). Kohtus 25. detsembril 2007 Heri Amoliga ning võitis, kuid pärast kohtumist varises ringis kokku. Haiglas selgus, et tema aju on saanud kahjustada ning 2. jaanuaril konstateerisid arstid ajusurma. Päev hiljem eemaldati sugulaste nõusolekul Choi'd elus hoidnud aparaadid.
SÜNDMUSED
¤ 1920 maksis New York Yankees Red Soxile Babe Ruthi eest 125 000 dollarit.
¤ 1958 jõudis Uus-Meremaa alpinist Edmund Hillary lõunapoolusele.
¤ 1958 ilmus Eesti NSV Ajakirjanike Liidu häälekandja Spordileht esimene number. 8-leheküljeline leht hakkas ilmuma esialgu kaks, hiljem kolm korda nädalas.
¤ 1962 purunes Houston Astrodome'i põrand.
¤ 1973 George Steinbrenner III ostis CBS-ilt New Tork Yankeesi pesapalliklubi 12 miljoni dollari eest.
¤ 1981 võitis Hana Mandlikova 55. Australian Openi naisüksikmängu finaalis Wendy Turnbulli
6:0, 7:5.
¤ 1981 Cleveland Cavaliers otsustas enam mitte kunagi välja anda särki numbriga 34, mis kuulus Austin Carrile.
¤ 1981 Mary Terstegge Meagher ujus 100 m liblikujumises lühiraja MR-i 58,91 sekundit.
¤ 1985 lõpetas Lembit Oll U-20 vanuseklassi MM-võistlused Groningenis kolmandana. Meistriks tuli Rootsi maletaja Ferdinand Hellers.
¤ 1991 viskas Wayne Gretzky (Los Angeles Kings) NHL-is oma karjääri 700. värava. Vastaseks oli New York Islanders.
¤ 1997 kaotas Eesti kreeka-rooma maadluse koondis Lapual Soomele 2:6.
¤ 2001 Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee kolmanda osavõistluse valikvõistlusel Innsbrucki Bergiseli olümpiamäel tegi pikima õhulennu poolakas Adam Malysz. Kahe etapi järel jaapanlase Noriaki Kasai järel teist kohta hoidnud Malysz hüppas uueks mäerekordiks 120,5 meetrit.
¤ 2002 Volvo ümbermaailmapurjetamise regati kolmanda etapi võitis Rootsi jaht Assa Abloy. Inglase Neil MacDonaldi meeskond jõudis Sydneyst Aucklandisse (2050 meremiili) 8 päeva, 8 tundi, 20 minutit ja 42 sekundit.
¤ 2003 Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee kolmanda etapi valikvõistlusel lendas Jens Salumäe Innsbrucki Bergiseli K-120 mäelt 103,5 meetrit ning oli 81,3 punktiga kolmas, kes põhivõistlusele pääsenud 50 hüppaja seast välja jäi.
¤ 2004 Inglise karikasarja (FA Cup) kolmanda ringi kohtumises võitis Sunderland kodus teise divisjoni kuuluva Hartlepool Unitedi 1:0 ning jätkas konkurentsis. Mängu ainsa värava lõi 53. minutil Julio Arca. Sunderlandi väravat kaitses kõik 90 minutit Mart Poom.
¤ 2005 võitis Janne Ahonen Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turneel kolmanda etapi järjest. Selle hooaja MK-sarja kümnenda etapivõidu noppis soomlane Innsbruckis, kus edestas Adam Malyszit 7 punktiga.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
