Kes oli FIFA president aastatel 1955-1961? Millistel aladel on kergejõustiku EM-il võistelnud Heino Heinaste? "Ta on ainus mängija, kes aastate jooksul minu kunagise taseme lähedale küündinud," on Pelé tunnistanud. Kellest käib jutt? Kes mitte-eurooplastest kandis esimesena Tour de France'il liidrisärki? Kui palju hüppas Jackie Joyner-Kersee seitsmevõistluse MR-i püstitamisel kaugust? Kes naisvõidusõitjatest on F1 MM-sarjas jõudnud punktikohale?
SÜNNIPÄEV
»»» 1870 Géza Maróczy, Ungari maletaja (Szeged - surn. 29.05.1951 Budapest). Suurmeister (1950), oma aja üks väljapaistvamaid maletajaid, hariduselt insener. Aastatel 1902-1908 võitis 13 turniirist 5 ja oli veel 5 korda teine. 1906 jõudis kokkuleppele MM-matšiks Emanuel Laskeriga, kuid poliitiliste probleemide tõttu Kuubas (seal pidi matš toimuma), jäi duell ära. Maleolümpia võitja Ungari meeskonnas 1927 Londonis ja 1928 Haagis.
»»» 1871 Maurice-Francois Garin, Prantsusmaa jalgrattur (Arvier, Itaalia – surn. 19.02.1957 Lens). Tour de France'i esimene võitja 1903. Pärit Itaalia piiri äärsest Aosta orust. Sündis Itaalia pinnal, kuid pere asus elama Prantsusmaale, kus isa töötas korstnapühkijana. Garin alustas jalgrattaspordiga 1892 koos venna Césariga. 1893 võitis Liège'is 24 tunni sõidu ja 1895 Bol d'Ori kestvussõidu Pariisi lähistel. Pariisi-Roubaix' klassiku võitja 1897 ja 1898. Detsembris 2901 sai temast naturalisatsiooni korras Prantsusmaa kodanik. Võitis 1902 Bordeaux'-Pariisi võidusõidu (üle 500 km) ja 1903 Tour de France'i. Kuuest etapist koosnenud 2428 km pikkuse võistlusmaa läbimiseks kulutas Garin aega 94:33.14. Lucien Pothier kaotas talle 2:49 ja Fernand Augereau (mõlemad Prantsusmaa) 4:29-ga. Pärast tippspordist loobumist oli Lensis garaažipidaja. 1953, Tour de France'i 50. juubelil, oli Garin üks Pariisi kutsutud endistest võitjatest. Maetud Sallaumines'i kalmistule oma kolme naise kõrvale.
»»» 1891 Arthur Drewry, Inglismaa jalgpallifunktsionäär (surn. 25.03.1961). FIFA president aastatel 1955-1961. Valiti FIFA etteotsa 7. juunil 1955 FIFA konverentsil Lissabonis belglase Rodolphe William Seeldrayers järel, kes oli pärast Jules Rimet' surma olnud ametis vaid 15 kuud. Drewry oli 1955-1961 ühtlasi Football Associationi (FA) president, tegutsenud ka Football League'i juhi ja Grimsby Towni direktorina. 1950. aasta MM-il Brasiilias valis Drewry ainuisikuliselt Inglismaa koondise koosseisu mänguks USA-ga, mille inglased kaotasid 0:1.
»»» 1903 Warren Paoa Kealoha, USA ujuja (Honolulu - surn. 08.09.1972 Honolulu). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis ja 1924 Pariisis 100 m seliliujumises vastavalt 1.15,2 ja 1.13,2-ga. Sai esimese kulla vaid 16-aastaselt. 100 m seliliujumise MR kuulus tema nimele kuus aastat, esimese rekordi püstitas Antverpenis, viimase, arvult neljanda 1926 Honolulus. Viimane rekord püsis vaid ühe päeva, siis alistas selle sakslane Walter Laufer. Hiljem pidas edukat rantšot. Tema vanem vend Pua võistles samuti Antverpenis ning sai 4 x 200 m vabalt vabaujumises kulla ja 100 m vabaujumises hõbeda.
»»» 1918 Fritz Thiedemann, Saksamaa ratsutaja (Heide – surn. 08.01.2000 Heide). Olümpiavõitja 1956 Stockholmis ja 1960 Roomas võistk. takistussõidus, -pronks 1952 Helsingis nii ind. takistussõidus ja võistk. koolisõidus. MM-võistluste hõbe 1953 Pariisis ja 1956 Aachenis ind. takistussõidus, Euroopa meister 1958 Aachenis ja pronks 1959 Pariisis ind. takistussõidus. Peetakse kõigi aegade üheks paremaks takistussõitjaks. Farmeri pojana õppis juba varakult hobustega ümber käima, kuid suurvõistlustele pääses II maailmasõja tõttu alles eaka mehena. 1952 Helsingis võitis olümpiaajaloos esimesena individuaalmedali kahel erineval ratsutamisalal. Thiedemanni lemmikhobune kandis nime Meteor. Oli Rooma olümpia avadefileel 1960 ühinenud Saksamaa võistkonna lipukandja.
»»» 1920 Julius Nicholas Boros, USA golfar (Bridgeport, Connecticut – surn. 28.05.1994 Fort Lauderdale, Florida). Võitis karjääri jooksul 22 turniiri (sh. 18 PGA Touril), oli parim kolmel majoril – US Openil 1952 ja 1963 ning PGA meistrivõistlustel 1968. The Mastersil 1963 kolmanda koha jagajaid, British Openil 1966 15. koht. 1968 PGA meistritiitlit võites oli ta 48-aastane ja vanim, kes majoril esikoha saanud. Ryder Cupi meeskonnas 1959, 1963, 1965 ja 1967. PGA Player of Year 1952 ja 1963. Teenis PGA Touril auhinnaraha 1 004 861 dollarit. Golf Kuulsuse hallis 1982. Suri 1994 Coral Ridge Country Clubi golfirajal südameataki tagajärjel.
»»» 1922 Nándor Hidegkuti, Ungari jalgpallur, ründaja (Budapest – surn. 14.02.2002 Budapest). Ungari jalgpalli kõigi aegade üks edukamaid ründajaid, kuulus 1945-1958 rahvusmeeskonda 69 korda ja lõi 39 väravat. Olümpiavõitja Helsingis 1952 ja MM-hõbe 1954. Mängis vaid Ungari klubides, kõige pikemalt Budapesti MTK Hungária FC-s (1947-1950, 1956-1958). Lõi 1953 Wembley staadionil mängus Inglismaa vastu kolm väravat (ungarlased võitsid 6:3). Treenerina alustas 1959, juhendanud meeskondi Ungaris (MTK, Györi ETO, Tatabanya, Spartacus), Itaalia (Fiorentina, Mantova), Poolas (Rzeszówi Stal) ja Egiptuses (Al-Ahly). 1961 viis ta Fiorentina esimese Euroopa karikavõitjate karikasarja võitjaks. Györi ETO-ga võitis Ungari meistritiitli 1963 ja viis klubi meistrite karikasarjas 1965 poolfinaali (kaotati hilisemale võitjale Benficale). Suri südame ja kopsude alatalitluse tagajärjel. MTK Hungária nimetas oma staadioni Hidegkuti Nándor Stadiumiks.
»»»1928 Heino Heinaste, Eesti kergejõustiklane (Antsla vallas, Võrumaa). EM-võistluste pronks 1954 kuulitõukes 16.27-ga ja 12. koht kettaheites. N Liidu meistrivõistlustelt hõbe 1954, rahvusvahelistel noorsoomängudel oli 1953 ja 1955 viies. Kettaheites tuli 1952 N Liidu talvistel esivõistlustel teiseks. Eesti meistrivõistlustelt võitis 1956-1963 kuulitõukes kokku 1 kulla, 4 hõbedat ja 3 pronksi, kettaheites 1 kulla ja 3 pronksi. Püstitas 1955 Eesti rekordi kettaheites (52.98) ja 1960 kuulitõukes (17.27). Isiklik rekord kettaheites 53.30 (1961). Kuulus 5 korda N Liidu ja 31 korda Eesti koondisse. Alustas sportimist 1947 Väimela tehnikumis võrkpalliga, kergejõustikuga sõjaväeteenistuses Leningradis. Pikkus 194 cm, kaal 97 kg.
»»» 1935 Malcolm "Mal" J. Anderson, Austraalia tennisist (Theodore, Queensland). US Openi võitja üksikmängus 1957 ja finalist 1958, Australian Openi finalist 1958 ja 1972. Meespaarismängus Australian Openi võitja 1973 ja French Openi parim 1957, segapaarismängus Australian Openi võitja 1957. Oli 1957 ja 1958 maailma amatööride edetabelis teisel kohal. Davise karikasarja võitja 1957 ja 1973.
»»» 1953 Arthur Antunes Coimbra ehk Zico, Brasiilia jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Quintino, Rio de Janeiro). Brasiilia koondises 1976-1988 kokku 88 mängu ja 66 väravat, osales MM-võistluste finaalturniiril 1978 (kolmas koht), 1982 (teine ring) ja 1986 (veerandfinaal). Klubid: Flamengo (1971-1983), Udinese (1983-1985), Flamengo (1985-1988), Sumitomo Metals (1991-1992) ja Kashima Antlers (1992-1994). Brasiilia meister 1980, 1982, 1983, 1987, Libertadores Cup 1981, Intercontinental Cup 1981, J-League'i esimese poole võitja 1993. Treenerina Kashima Antlers (1999), Jaapani koondis (2002-2006) ja Istanbuli Fenerbahçe (2006-2008), Bunyodkor (2008–2009), Moskva CSKA (2009–). Peetakse parimaks mängijaks neist, kes pole kunagi võitnud MM-kulda. Hüüdnimi Valge Pele. "Zico on ainus mängija, kes aastate jooksul minu kunagise taseme lähedale küündinud," on Pelé tunnistanud.
»»» 1956 Zbigniew Boniek, Poola jalgpallur, ründaja (Bydgoszcz). Poola koondises 1976-1988 kokku 80 mängu ja 24 väravat. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1978, 1982 (kolmas koht) ja 1986. Klubid: Łódźi Widzew (1975-1982), Torino Juventus (1982-1985) ja AS Roma (1985-1988). Lõpetas karjääri 1988, tegutsenud edukalt ärisfääris, olnud Poola jalgpalliliidu asepresident ning Poola koondise peatreener 15. juulist 20. novembrini 2002 (+2, =1, -2). Poola aasta sportlane 1982. Pelé arvas ta 2004 maailma 125 elava jalgpallilegendi sekka.
»»» 1958 Bob Bradley, USA jalgpallitreener (Montclair, New Jersey). Alates 8. detsmebrist 2006 USA meeste koondise ajutine ja 15. maist 2007 täiskohaga peatreener. MLS-is Chicago Fire (1998-2002), MetroStarsi (2003-2005) ja Chivas USA (2006) peatreener. MLS-i ajaloos kõige rohkem võite kogunud treener.
»»» 1961 Vjatšeslav Ivanenko, N Liidu kergejõustiklane (Kemerovo). Olümpiavõitja 1988 Soulis 50 km käimises 3:38.29-ga. EM-võistluste hõbe 1986 Stuttgardis ja MM-võistluste pronks 1987 Roomas, samuti 50 km distantsil. Töötab oma kodulinnas liiklusinspektuuris.
»»» 1961 Fatima Whitbread, Suurbritannia kergejõustiklane (London). Olümpiahõbe 1988 Soulis ja -pronks 1984 Los Angeleses odaviskes. Maailmameister 1987 Roomas ja hõbe 1983 Helsingis. Euroopa meister 1986 Stuttgardis (viskas eelvõistlusel MR-i 77.44). BBC Sports Personality of the Year 1987. Abielus Andrew Normaniga, poeg Ryan sündis Lõuna-Aafrika Vabariigis.
»»» 1962 Jackie Joyner-Kersee, USA kergejõustiklane (East St. Louisis, Illinois). Olümpiavõitja 1988 Soulis kaugushüppes ja seitsmevõistluses ning 1992 Barcelonas seitsmevõistluses, -hõbe 1984 Los Angeleses seitsmevõistluses, -pronks 1992 ja 1996 Atlantas kaugushüppes. Maailmameister 1987 Roomas ja 1991 Tokyos kaugushüppes ning 1987 ja 1993 Stuttgardis seitsmevõistluses. Püstitanud seitsmevõistluses neli MR-i (7148 ja 7158 punkti 1986 ning 7215 ja 7291 punkti 1988), kaugushüppe MR-i (7.45) kaasomanik 13. augustist 1987 11. juunini 1988. Üksikalade tulemused 1988 Soulis: 100 m tj 12,69, kõrgus 1.86, kuul 15.80, 200 m 22,56, kaugus 7.27, oda 45.66 ja 800 m 2.08,51. Parim naiskergejõustiklane maailmas 1987, 1988 ja 1994. Vend Al Joyner on kolmikhüppe olümpiavõitja.
»»» 1965 Dragan Stojković, Serbia jalgpallur, poolkaitsja (Niš). Jugoslaavia koondises 1983-2001 kokku 84 mängu ja 15 väravat. Olümpiapronks 1984 Los Angelses. Osalenud MM-võistluste finaalturniiril 1990 ja 1998, EM-võistluste finaalturniiril 1984 ja 2000. Klubid: Niši FK Radnički (1981-1986), Belgradi Crvena Zvezda (1986-1990), Marseille' Olympique (1990-1994), Verona Hellas (1991-1992, laen) ja Nagoya Grampus Eight (1994-2001). Meistrite liiga võitja 1993, Prantsusmaa meister 1991. Jugoslaavia liiga MVP 1988, 1989, J-League'i MVP 1995. Oli 2001-2003 Jugoslaavia jalgpalliliidu president, 2005-2007 Belgradi Crvena Zvezda president. Alates 22. jaanuarist 2008 Nagoya Grampus Eighti peatreener.
»»» 1968 Brian Joseph Leetch, USA jäähokimängija, kaitsja (Corpus Christ, Texas). Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys. Mängis NHL-is 18 hooaega (1987-2006), drafti 9. valik 1986 (New York Rangers). Klubid: Rangers (1987-2004), Toronto Maple Leafs (2003-2004) ja Boston Bruins (2005-2006). Rangersi kapten 1997-2000. Norris Trophy 1997, 1992, Conn Smythe Trophy 1994, Calder Trophy 1989. Stanley karikavõitja 1994. 24. jaanuaril 2008 igavikustas Rangers Leetchi särginumbri 2.
»»» 1971 Bjarte Engen Vik, Norra suusakahevõistleja (Tromsø). Olümpiavõitja 1998 Naganos tava- ja meeskonnavõistluses, -hõbe 1994 Lillehammeris meeskonnavõistluses ja -pronks tavavõistluses. MM-võistlustelt 1995-2001 kokku 5 kulda ja 3 hõbedat. 1999 Ramsaus tavavõistluse ja sprindi kuld, 2001 Lahtis tavavõistluse ja meeskonnavõistluse kuld, 1997 Trondheimis meeskonnavõistluse kuld. MK-sarja üldvõitja 1997/98 ja 1998/99, kokku 24 etapivõitu. Võitnud pronksi ka Norra meistrivõistlustelt suusahüpetes. Võitis Holmenkolleni suusafestivalil aastatel 1996-2000 viis korda tavavõistluse (varem on sellega hakkama saanud Lauritz Bergendahl, Johan Grøttumsbråten ja Rauno Miettinen) ja kaks korda sprindi. Rohkem võite pole Holmenkollenis keegi saanud. Vik sai Holmenkolleni medali 1997 koos Stefania Belmondo ja Bjørn Dæhlie'ga.
»»» 1973 Romans Vainšteins, Läti jalgrattur (Talsi). Maailmameister 2000 Plouays (Prantsusmaa) maantee grupisõidus. Võite: Pariis-Brüssel 1999, Gippingen 1999, Coppa Bernocchi 2000. Loobus 2004. Võitis Giro d'Italial 1999 ühe etapi. Meeskonnad: Team Polti (1997), Kross-Selle Italia (1998), Vini Caldirola (1999-2000, 2003), Domo-Farm Frites (2001-2002) ja Lampre (2004).
»»» 1974 Josef "Pepi" Strobl, Austria mäesuusataja (Holzgau). Võitnud MK-sarjas 1994-2000 kokku seitse etappi, kolm kiirlaskumises, kaks supersuurslaalomis ning ühe suurslaalomis ja paralleelslaalomis. Võitis oma esimese kiirlaskumise 16. detsembril 1994 Val d'Isère'is stardinumbriga 61. MM-võistlustel jäi parimaks viies koht supersuurslaalomis 1997 Sestrieres. Aastatel 2004-2006 võistles Sloveenia värvides, sest ei mahtunud enam Austria koondisse.
»»» 1976 Kristjan Kais, Eesti rannavõrkpallur (Paikuse, Pärnumaa). MM-võistlustel 2005 ja 2007 viies koht koos Rivo Vesikuga, EM-il 2007 neljas ja 2006 seitsmes koht. MK-sarja etapivõitja 10. juunil 2007 Zagrebis. Jõudnud rahvusvahelistel turniiridel 5 korda esikolmikusse, 17 korda esiviisikusse ja 45 korda esikümnesse. Teeninud 233 603 dollarit auhinnaraha. Pekingi olümpial 2008 kaotati alagrupis kõik kolm kohtumist. Eesti meister saalivõrkpallis, viiekordne Eesti meister rannavõrkpallis ning kahekordne Eesti rannakuningas. Aastatel 1994-2002 mängis koos venna Kaarel Kaisiga, alates augustist 2002 koos Vesikuga. 1999. aastal alustas TÜ kehakultuuriteaduskonnas tööd sportmängude õpetajana, 2003. aastast on samas lektor. Elukaaslane Kristiina on Tartu Rocki korvpallimeeskonna tantsutüdrukute treener. Pikkus 188 cm, kaal 82 kg. www.kaisvesik.ee.
»»» 1983 Sarah Poewe, LAV-i/Saksamaa ujuja (Kaplinn). MM-il 2001 ujus veel LAV-i eest, 2002. aasta MM-il juba Saksamaa värvides. Spetsialiseerunud rinnuliujumisele. Lühiraja-MM-i kuld 2000 Ateenas 50 m ja EM-i kuld 2002 100 m rinnuliujumises.
»»» 1985 Mariel Zagunis, USA vehkleja (Beaverton, Oregon). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis ind. espadronis, -pronks Pekingis naisk. Esimene USA naisvehkleja 100 aasta jooksul, kes jõudnud olümpiavõiduni. MM-võistluste hõbe 2006 Torinos (kaotas finaalis kaasmaalasele Rebecca Wardile) ind. ja naisk., kuld 2005 Leipzigis ja 2004 New Yorgis naisk. Isa Robert ja ema Cathy osalesid olümpial 1976 Montrealis sõudmisvõistlustel, mõlemad vennad on samuti espadronistid.
SURMAPÄEV
««« 1953 James Jackson Jeffries, USA poksija (Burbank, California – sünd. 15.04.1875 Carroll, Ohio). Profipoksi raskekaalus maailmameister 1899-1905. Võitis tiitlimatšis 9. juunil 1899 Brooklynis (New York) Bob Fitzsimmonsi. Pani tiitli maha võitmatuna mais 1905. Pidas profina 21 kohtumist, võitis 18 (14 nokaudiga), kaotas 1 ja viigistas 2 matši. Ainsa kaotuse sai kuus aastat pärast loobumist uuesti ringi tulles - 4. juulil 1910 Renos jäi ta alla valitsevale maailmameistrile Jack Johnsonile (matš lõpetati 15. raundis). Jeffriesile kuulub siiani raskekaalu tiitlimatšide kiireima nokaudi au - Jack Finnegan varises 6. aprillil 1900 põrandale juba matši 55. sekundil. Pikkus 190 cm, kaal 102 kg. Hüüdnimi The Boilermaker. Poksi Kuulsuse hallis 1990.
««« 1953 Josef Fischer, Saksamaa jalgrattur (München – sünd. 10.01.1865 Atzerln). Esimesi rahvusvahelise tasemega saksa rattureid. Võitis 1896 esimese Pariisi - Roubaix' klassiku, kulutades 280 km läbimiseks 9:17. Neli aasta hiljem võitis Bordeaux' - Pariisi tuuri. Võistles maanteesõidus 1892-1904 ning alates 1897. aastast ka trekil. Augustis 1894 edestas ta rattaga sõites hobusega ratsutanud William Cody juuniori.
««« 1969 Fred Beasley Alexander, USA tennisist (Beverly Hills, California – sünd. 14.08.1880 Sea Bright, New Jersey). XX sajandi alguse maailma paremaid tennisiste. 1908 sai temast esimene välismaalane, kes võitnud Austraalia meistritiitli üksikmängus. Koos Alfred Dunlopiga oli ta samal aastal parim ka meespaarismängus. USA meistrivõistlustel võitis meespaarismängu 1907, 1908, 1909, 1910, 1917 ning mängis veel neli korda finaalis. Tennise Kuulsuse hallis 1961.
««« 1979 Gérard Blitz, Belgia ujuja ja veepallur (Hanshoren, Brüssel – sünd. 01.08.1901 Amsterdam, Holland). Olümpiahõbe 1920 Antverpenis ja 1924 Pariisis ning pronks 1936 Berliinis veepallis, pronksmedal 1920 100 m seliliujumises. Püstitas 16. septembril 1921 400 m seliliujumises maailmarekordi 5.59,2, mis püsis 1927. aastani. Sündis Amsterdamis juudi perekonnas, veepallurid olid ka tema vanem vend Maurice ja vennapoeg Gerard.
««« 1982 Josef "Sepp"/"Bubi" Bradl, Austria suusahüppaja (Mühlbach am Hochkönig – sünd. 08.01.1918 Wasserburg am Inn). 15. märtsil 1936 hüppas Bradl Planica trampliinilt Jugoslaavias esimese suusalendurina maailmas enam kui 100 meetrit, täpsemalt 101 meetrit. Bradl paistis silma oma erakordselt pika spordikarjääriga, kuid suurvõistlustelt võitis ta vaid ühe autasu. 1936. aasta taliolümpial Ga-Pa's oli nooruke austerlane 19., kahe järgmise aasta MM-il sai 5. ja 4. koha. Rekordimehe tähetund saabus 1939 Zakopanes, kus ta krooniti maailmameistriks. Sõda katkestas Bradli sportliku karjääri kümneks aastaks. Uuesti tõusis 13-kordne oma ala Austria meister tippu 1951. aastal, tulles kolmandaks Holmenkolleni mängudel. 1953 võitis austerlane esimese Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee. 1954. aasta Faluni MM-il oli Bradl 10. ja 1956. aastal võistles 38-aastasena oma elu teisel olümpial. Tulemuseks auväärne 12. koht. Viimase võistluse tegi Bradl kaks aastat hiljem Leningradi lähistel Kavgolovo mäel.
««« 1992 Maria Grazia "Lella" Lombardi, Itaalia autovõidusõitja (Milano – sünd. 26.03.1941 Frugarolo, Alessandria). Ainus naisvõidusõitja, kes lõpetanud F1 autode MM-sarja etapil punktikohal. Sai kuuenda koha eest 0,5 punkti 1975 Hispaania GP-l Barcelonas Montjuici rajal, kui võistlust pärast rasket avariid lühendati. Osales 1974-1976 kokku 17 etapil (pääses GP-sõidu starti 12 korda). Meeskonnad: Brabham (1974), March (1975), Williams (1975) ja RAM (1976). 1970. aastate alguses võistles F3 ja F5000 klassis, pärast F1-te osales sportautode võidusõitudel. Suri 51-aastaselt vähki.
««« 2000 Sandra Schmirler, Kanada jääkeeglimängija (Regina, Saskatchewan – sünd. 11.06.1963 Biggar, Saskatchewan). Olümpiavõitja 1998 Naganos, maailmameister 1993, 1994 ja 1997 Regina naiskonnas. Pärast olümpiavõitu diagnoositi tal söögitoruvähk ning 3. märtsi 2000 hommikul saabus surm. Matusetseremoonia kanti üle Kanada televisioonis, leinatalitlusel osales üle 15 000 inimese.
««« 2005 Marinus "Rinus" Jacobus Hendricus Michels, Hollandi jalgpallur (ründaja) ja treener (Aalst, Belgia – sünd. 09.02.1928 Amsterdam). Mängijana tegutses 1946-1958 vaid Amsterdami Ajaxis (264 liigamängu, 122 väravat), Hollandi koondises 1950-1954 kokku 5 mängu. Treenerina alustas kahes amatöörmeeskonnas (JOS ja AFC), 1965-1971 juhendas oma endist koduklubi Ajaxit. Viis klubi esimest korda Euroopa meistrite karikasarja võitjaks 1971 (järgmised kaks tiitlit 1972 ja 1973 sai Ajax juba ilma temata), aasta teisel poolel siirdus FC Barcelonasse ja viis klubi 1974 Hispaania meistriks. Samal aastal kinnitati Hollandi koondise peatreeneriks ning MM-i finaalturniiril Saksamaal said hollandlased hõbemedali. Lahkus Barcelonast 1975 ning töötas 1976. aastani Ajaxis. Pöördus Barcelonasse tagasi 1976-1978, edasi liikus USA-sse, kus juhendas Los Angeles Aztecsi 1979-1980. Edasi töötas 1. FC Kölnis (1980-1984), uuesti Hollandi koondisega (1984-1985, 1986-1988), viies meeskonna 1988 Euroopa meistriks. 1988-1989 oli Leverkuseni Bayeri loots ning lõpetas karjääri neljandat korda koondise eesotsas 1990-1992. Suri veebruaris 2005 Belgias teise südameinfarkti tagajärjel. Michelsit peetakse totaalse jalgpalli kontseptsiooni esimeseks elluviijaks. FIFA nimetas hollandlase XX sajandi parimaks treeneriks. Hollandis antakse alates 2004. aastast hooaja parimale treenerile temanimeline auhind. Hüüdnimi autoritaarse juhtimisstiili tõttu The General.
««« Benito "Veleno" Lorenzi, Itaalia jalgpallur, ründaja (Milano – sünd. 20.12.1925 Borgo a Buggiano, Pistoia). Itaalia koondises 1949-1954 kokku 14 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1950 ja 1954. Klubid: Empoli (1946-1947), Milano Internazional (1947-1958), Alessandria (1958-1959), Brescia (1959-1960) ja Varese (1960). Itaalia meister 1953, 1954. Lõi 314 ametlikus mängus 143 väravat.
SÜNDMUSED
¤ 1875 peeti Montrealis esimene nüüdisaegne jäähokimäng McGilli ülikooli tudengite ja õppejõudude vahel.
¤ 1877 kohtusid Londoni Kennington Ovalil Inglismaa ja Šotimaa jalgpallikoondised. Inglased võitsid 2000 pealtvaataja ees 3:1.
¤ 1911 moodustati Narvas spordiselts Võitleja, millest tulevikus kujunes Ida-Virumaa tunnustatuim spordiselts.
¤ 1920 viskas Montreal Canadiens Quebec Bulldogsi vastu 16 väravat, püstitades NHL-i rekordi.
¤ 1929 õnnestus Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses ühel seltsil võita kõigis kuues kaalus. Sellega said hakkama Tallinna Spordi matimehed.
¤ 1935 alistas Sport viimaste Eesti jääpallimeistrivõistluste finaalis Kalevi 7:2 ja tuli 11. korda riigi meistriks.
¤ 1939 tegi rahvusvahelise laskurliidu president Jean Carmot Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis 1941. või 1943 aasta MM-võistlused. Eesti laskejuhid nägid võimaliku võistluspaigana Narvat 1943. aastal.
¤ 1940 valmistas Tartus ja Viljandis peetud Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses superüllatuse raskekaal. Kahekordne Euroopa meister Johannes Kotkas kaotas seljaga tundmatule läänlasele Jüri Miilile ja jäi surnud ringiga koguni kolmandaks. Kergekaalus võitis 13. korda järjest Voldemar Väli.
¤ 1946 selgusid USA meistrid iluuisutamise üksiksõidus. Meestest võitis Richard Button ja naistest Gretchen Merrill.
¤ 1950 avati Tallinnas Kadrioru tennisehallis üleliiduline 8 linna turniir korvpallis. Tartu ja Tbilisi kogusid võrdselt kuus võitu, kusjuures tartlased kaotasid grusiinidele 24:25. Lisamängus esikohale alistas Tartu meeskond Tbilisi 29:28. Mängu kangelane oli Arvo Putmaker.
¤ 1956 püstitas Cockie Gastelaars maailmarekordi 100 m vabaujumises 1.04,2-ga.
¤ 1957 tulid Colorado Springsis peetud iluuisutamise MM-il üksiksõidus võitjaks meestest David Jenkins (USA) ja naistest Carol Heiss (USA).
¤ 1968 jõudis Jean Beliveau (Montreal Canadiens) NHL-i ajaloos teisena 1000 punktini.
¤ 1977 selgusid Tokyos maailmameistrid iluuisutamise üksiksõidus. Meestest oli parim Vladimir Kovaljov (N Liit) ja naistest Linda Fratianne (USA).
¤ 1980 tõusis John McEnroe tennise maailma edetabelis esimesele reale, möödudes 34 nädalat järjest juhtinud Björn Borgist. Kolme nädala pärast sai rootslane liidrikoha tagasi.
¤ 1984 saavutas Inna Rose Budapestis peetud EM-il õhkrelvadest laskmises N Liidu
õhupüssinaiskonna koosseisus hõbemedali.
¤ 1991 lõpetas Jaanus Teppan 90 km pikkuse Vasaloppeti hinnatava viienda kohaga. Võitis Rootsi koondislane Jan Ottosson.
¤ 1993 kohtusid Tallinnas kahel korral USA ja Eesti käsipallimeeskonnad. Eesti võitis esimese mängu 28:17 ja teise 25:18.
¤ 1993 saavutas Rein Veider DN-klassi jääpurjetamise EM-il Rootsil Sundbyholmis hõbemedali. Kolmas oli Mati Kuulmann.
¤ 1999 lõppes profipoksi raskekaalu tiitlimatš Lennox Lewise ja Evander Holyfieldi vahel viigiga ning Lewis säilitas WBA ning Holyfield WBC ja IBF-i tiitli.
¤ 1999 kaotas Eesti jalgpallikoondis Bukarestis maavõistlusmängus Rumeeniale 0:2.
¤ 2000 võitis Kristina Šmigun oma karjääri teise sprindivõistluse ja üldse viienda etapi MK-sarjas, olles kiireim Lahti vabatehnikasprindis. Finaalis juba poolel maal pikalt juhtima pääsenud Šmigunile järgnesid Bente Skari ja Kaisa Varis.
¤ 2007 sai Kristina Šmigun oma kõrgeima koha Sapporo MM-il, kui lõpetas 30 km ühisstardist klassikasõidu kuuendana. Viimasest medalikohast jäi kahekordset olümpiavõitjat lahutama 1.09,5. Maailmameistriks tuli Virpi Kuitunen.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
