SÜNNIPÄEV
»»» 1869 Alfred Flatow, Saksamaa riistvõimleja (Theresienstadt - surn. 28.12.1942 Terezín, Ústí nad Labem, Tšehhimaa). Olümpiavõitja 1896 Ateenas meeskonnavõistluses rööbaspuudel ja kangil ning individuaalselt rööbaspuudel, -hõbe kangil. Kodumaale tagasi jõudes said Flatow ja teisedki võimlejad võistluskeelu, sest Saksa võimlemisliit (Deutsche Turnerschaft) oli otsustanud mänge boikoteerida. Pärast natside võimule tulekut 1933, emigreerus juudi rahvusest Flatow Hollandisse. Sakslased okupeerisid Hollandi, Flatow vahistati ning saadeti Theresienstadt koonduslaagrisse, kus ta 73-aastaselt ka suri. 1997 nimetati Berliini olümpiastaadionil lähiste asuv tänav Alfred ja Gustav Flatowi auks Flatowalleeks, Berliin-Kreuzbergis on spordihall Flatow-Sporthalle.
»»» 1924 Arkadi Vorobjov, N Liidu tõstja (Mordovo küla, Tambovi oblast). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is ja 1960 Roomas poolraskekaalus. Maailmameister 1953-1955, 1957 ja 1958, Euroopa meister 1950, 1953-1955, 1958. Püstitas aastatel 1950-1960 kokku 26 MR-i. Valiti 1995 tõstmise Kuulsuse halli. II maailmasõjas osales mereväelasena. Lõpetanud meditsiiniinstituudi, 1970 kaitses doktoriväitekirja. Alates 1977. aastast oli Moskva oblasti kehakultuuri- ja spordiinstituudi rektor.
»»» 1925 Hans Gross, Eesti spordipedagoog (Haapsalu). Eestis viljeldava kinesioloogia rajaja ning sellealase laboratooriumi (aastast 1970) ja õppetooli juhataja. Tegutsenud 1958-1988 suusaspordiföderatsiooni presiidiumis, olnud teaduslik-metoodilise nõukogu esimees. 1964-1978 oli N Liidu murdmaasuusatamise koondise konsultant tehnika alal. Maailma üks paremaid asjatundjaid klassikalise tehnika valdkonnas.
»»» 1928 Christian d'Oriola, Prantsusmaa vehkleja (Perpignan - surn. 29.10.2007 Nimes). Olümpiavõitja floretis 1952 Helsingis ja 1956 Melbourne'is individuaalselt ning 1948 Londonis ja 1952 Helsingis meeskondlikult, -hõbe 1948 individuaalselt ja 1956 meeskondlikult. MM-võistlustelt 1947-1958 kokku 11 (8+3+0) medalit, sh neli individuaalset kulda (1947, 1949, 1953, 1954).
»»» 1931 Glenn Henry "Mr. Goalie" Hall, Kanada jäähokimängija (Humboldt, Saskatchewan). Mängis NHL-is Detroit Red Wingsis, Chicago Blackhawksis ja St. Louis Bluesis. Calder Memorial Trophy 1956, Vezina Trophy 1963, 1967 ja 1969. Stanley Cupi võitja 1952, 1961. Nn. liblikstiili arendaja tõrjetöös. Hoki Kuulsuse hallis 1989.
»»» 1933 Neale Fraser, Austraalia tennisist (Melbourne, Victoria). Üks 20 mehest, kes võitnud paarismängus kõik neli suure slämmi turniiri. Üksikmängus võitis 1960 Wimbledonis ja 1959, 1960 USA-s, meespaarismängus 1957, 1958, 1962 Austraalias, 1958, 1960, 1962 Prantsusmaal, 1959, 1961 Wimbledonis ja 1957, 1959, 1960 USA-s, segapaarismängus 1959 Austraalias, 1962 Wimbledonis ja 1958, 1959, 1960 USA-s. Tennise Kuulsuse hallis 1984.
»»» 1933 Abdon Pamich, Itaalia kergejõustiklane (Fiume). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ja -pronks 1960 Roomas 50 km käimises. Euroopa meister 1962 Belgradis ja 1966 Budapestis, hõbe 1958 Stockholmis. MK-võistluste võitja 1961 Luganos ja kolmas 1965 Pescaras, kõik 50 km distantsil. Püstitas 16. oktoobril 1960 Ponte San Pietros maailma tipptulemuse 4:03.02-ga. Müncheni olümpial 1972 Itaalia delegatsiooni lipukandja.
»»» 1939 Velibor Vasović, Jugoslaavia jalgpallur ja treener (Požarevac - surn. 04.03.2002 Belgrad). Jugoslaavia koondises 1961-1966 kokku 32 mängu. Mängis 1966-1971 viis hooaega Amsterdami Ajaxis, olles klubi esimene välismaalane. Mänginud Euroopa meistrite karikasarja finaalis kolm korda ja löönud kahes finaalis värava. 1971 oli Ajaxi võidumängus Panathinaikose üle meeskonna kapten. Mängis astma tõttu vaid 11 hooaega. Treenerina töötas 1971-1989 kodumaal, Prantsusmaal, Šveitsis ja Kreekas. Viimastel eluaastatel töötas Belgradis advokaadina. Suri südameataki tagajärjel.
»»» 1940 Barbara Henneberger, Saksamaa mäesuusataja (Oberstaufen – surn. 12.04.1964 Val Selin, Šveits). Olümpiapronks 1960 Squaw Valleys slaalomis ning MM-võistluste pronks alpi kahevõistluses 1960. Saksamaa meister 1964 slaalomis. Hukkus koos ameeriklase Buddy Werneriga lumelaviinis, kui viibis Šveitsis suusafilmi võtetel.
»»» 1940 Joseph Gilbert Yvon "Jean" Ratelle, Kanada jäähokimängija, ründaja (Lac Saint-Jean, Quebec). Mängis profina 1960-1981, klubid NHL-is New York Rangers (1960-1976) ja Boston Bruins (1975-1981). Bill Masterton Trophy 1971, Lady Byng Trophy 1972 ja 1976. Hoki Kuulsuse hallis 1985. Tema 109 punkti hooajaga oli Rangersi rekord 2006. aastani.
»»» 1940 Michael "Mike" Francis Troy, USA ujuja (Indianapolis, Indiana). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is ja 1960 Roomas 200 m liblikujumises ning Roomas lisaks 4 x 200 m vabalt teateujumises. Pan Ameerika mängude võitja 1959 Chicagos 4 x 100 m komb. teateujumises. Parandas 200 m liblikas viis korda järjest MR-i. Pärast sportlaskarjääri töötanud USA Olümpiakomitees ja ujumistreenerite liidu juhina.
»»» 1941 Hans Zdražila, Tšehhoslovakkia tõstja (Ostrava). Olümpiavõitja 1964 Tokyos kergekeskkaalus. Maailmameister 1964, pronks 1963 ja 1966. EM-il hõbe 1964, 1965 ning pronks 1963 ja 1966. Püstitas keskkaalus 4 tõukamise MR-i.
»»» 1945 Viktor Sanejev, N Liidu/Gruusia kergejõustiklane (Suhhumi). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys, 1972 Münchenis ja 1976 Montrealis ning -hõbe 1980 Moskvas kolmikhüppes. Euroopa meister 1969 Ateenas ja 1974 Roomas. Euroopa sisemeister 1970-1972, 1975-1977, N Liidu meister 1968-1971, 1973-1975 ja 1978. Püstitas Mexico olümpiafinaalis 17. oktoobril 1968 kaks MR-i (17.23, 17.39) ja hüppas täpselt neli aastat hiljem kodulinnas Suhhumis 17.44 (rekord püsis kaks päeva vähem kui kolm aastat, selle ületas João Carlos de Oliveira 17.89-ga).
»»» 1950 Andrzej Szarmach, Poola jalgpallur, ründaja (Gdańsk). Mängis Poola koondises 55 mängu ja lõi 25 väravat, MM-võistluste pronks 1974 ja 1982, osales ka finaalturniiril 1978. Lõi 1974. aasta MM-il 5 väravat ehk vaid ühe vähem kui turniiri edukaim väravakütt Grzegorz Lato. Olümpiahõbe 1976 Montrealis (9 väravat). Klubid: Gdynia Arka (1969–1972), Zabrze Gornik (1972–1976), Mieleci Stal (1976–1980), AJ Auxerre (1980–1985), En Avant Guingamp (1985–1987) ja Clermont Foot (1987–1989). Klubid treenerina: Clermont Foot (1987–1989), Châteauroux (1989–1991), Angoulême (1991–1995) ja Aurillac (1999–2001).
»»» 1955 Jose Daniel Valencia, Argentina jalgpallur, poolkaitsja (San Salvador, Jujuy). Argentina koondises 1975-1982 kokku 41 mängu ja 5 väravat. Maailmameister 1978, finaalturniiril ka 1982. Klubid: Gimnasia de Jujuy (1973-1974), Talleres de Córdoba (1975-1988), LDU Portoviejo (1986, laen), Guaraní Antonio Franco (1988), Rosario Central (1989), Wilstermann (1989-1990) ja Club San José (1991-1993).
»»» 1959 Frederick Stephen Couples, USA golfar (Seattle, Washington). Mänginud profina alates 1980. aastast, võitnud 46 turniir (sh 15 PGA Touril). The Mastersi võitja 1992, PGA meistrivõistluste teine 1990, US Openi kolmanda koha jagajaid 1991 ja British Openil 1991 ja 2005. PGA Touri aasta mängija 1991, 1992, PGA aasta mängija 1992. Vardon Trophy ja Byron Nelsoni auhind 1991 ja 1992. Ryder Cupi võitja 1989 (viik), 1991 ja 1993. World Cupi võitjaid 1992-1994, Presidents Cupi võitja 1994, 1996 ja 2005. Hüüdnimi Boom Boom.
»»» 1965 Jan-Ove Waldner, Rootsi lauatennisist (Stockholm). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas ja -hõbe 2000 Sydneys meesüksikmängus. MM-võistlustelt 1983-2000 kokku 15 (6+7+2) medalit, sh. kullad 1989 ja 1997 üksikmängus ning 1989, 1991, 1993 ja 2000 meeskondlikult. EM-võistlustelt 1982-2002 kokku 16 (11+5+0) medalit, sh kullad 1996 üksik- ja 1986, 1988, 1996 paarismängus ning 1986, 1988, 1990, 1992, 1996, 2000 ja 2002 meeskondlikult. Hüüdnimi Lauatennise Mozart. Rootsi parim sportlane 1992.
»»» 1968 Donald-Aik Sild, Eesti kergejõustiklane (Tallinn). 2006 Atlanta olümpial 30., 1995 Göteborgi MM-il 37. ja 1994 Helsingi EM-il 12. koht odaviskes. IAAF-i GP-sarja võistlustel Saint-Denis's teine koht. Eesti meister 1993, 1994 ja 1997, lisaks 2 hõbedat ja 4 pronksi, sisemeistrivõistlustel hõbe kuulitõukes. Püstitas 1994 Eesti rekordi 85.28. Kuulitõukes isiklik rekord 16.35, kettaheites 48.52. Isa Heino Silla nimele kuulub siiani Eesti rekord kuulitõukes.
»»» 1972 Michael Nylander, Rootsi jäähokimängija, ründaja (Stockholm). Mänginud elukutselisena alates 1991. aastast, NHL-i drafti 59. valik 1991 (Hartford Whalers). Klubid: Whalers (1992-1994), Calgary Flames (1994-1998), Tampa Bay Lightning (1999), Chicago Blackhawks (1999-2002), Washington Capitals (2002-2003, 2007-), Boston Bruins (2004) ja New York Rangers (2005-2007). Juunioride MM-i parim ründaja 1992. Maailmameister 1992 ja 2006, hõbe 1993, 1997, pronks 1999, 2002 (parim ründaja 1993, 1997).
»»» 1973 Ljubomir Vranjes, Rootsi käsipallur (Göteborg). Maailmameister 1999, Euroopa meister 1998, 2000, 2002. Mänginud koondises 164 mängu ja visanud 451 väravat. Klubid: Kortedala IF (-1989), Redbergslids IK (1989-1999), BM Granollers (1999-2001), HSG Nordhorn (2001-2006) ja SG Flensburg-Handewitt (2006-2009). Rootsi meister 1993, 1995-1998, Meistrite liiga finalist 2007. Alates suvest 2009 SG Flensburg-Handewitti mänedžer. Mõlemad vanemad serblased.
»»» 1974 Maria Aaltje "Marianne" Timmer, Hollandi kiiruisutaja (Sappemeer). Olümpiavõitja 1998 Naganos 1000 m ja 1500 m ning 2006 Torinos 1000 m distantsil. MM-võistlustelt 1997-2004 kokku 8 (3+2+3) medalit, sh. kuld 1997 ja 1999 1000 m ja 2004 sprindi mitmevõistluses. Esimene Hollandi kiiruisutaja, kes saanud olümpiakulla kahtedelt mängudelt. Kihlatud Rotterdami Feyenoordi väravavahi Henk Timmeriga, varem oli abielus oma endise treeneri Peter Muelleriga.
»»» 1978 Gerald Asamoah, Saksamaa jalgpallur, ründaja (Mampong, Ghana). Saksamaa koondises alates 2001. aastast 43 mängu ja 6 väravat. MM-võistluste hõbe 2002 ja pronks 2006. Klubid: Hannover 96 (1998–1999) ja Schalke 04 (1999–). Saksamaa karikavõitja 2001, 2002, liiga karika võitja 2005, UEFA Intertoto Cupi võitja 2003, 2004. Asamoah kolis koos perekonnaga Ghanast Saksamaale 1990. Esimene läbinisti mustanahaline mängija Saksamaa koondises (Erwin Kostedde ja Jimmy Hartwigi üks vanematest oli valge).
»»» 1978 Claudio Miguel Pizarro Bosio, Peruu jalgpallur, ründaja (Callao). Peruu koondises alates 1999. aastast 56 mängu ja 13 väravat. Klubid: Deportivo Pesquero (1996–1997), Alianza Lima (1997–1999), Bremeni Werder (1999–2001, 2008–2009, laen, 2009-), Müncheni Bayern (2001–2007) ja Chelsea (2007–). Saksamaa meister 2003, 2005, 2006, karikavõitja 2003, 2005, 2006, 2009 ja liiga karikasarja võitja 2004. Intercontinental Cup 2001.
»»» 1981 Zlatan Ibrahimović, Rootsi jalgpallur, ründaja (Malmö). Rootsi koondises alates 2001. aastast 58 mängu ja 22 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002 ja 2006, EM-il 2004 ja 2008. Klubid: Malmö FF (1999–2001), Amsterdami Ajax (2001–2004), Torino Juventus (2004–2006), Milano Internazionale (2006–2009) ja FC Barcelona (2009-). Hollandi meister 2002, 2004, karikavõitja 2002 ja superkarika võitja 2003. Itaalia meister 2007, 2008, 2009 ja superkarika võitja 2006, 2008. Hispaania superkarikas ja UEFA superkarikas 2009. Serie A edukaim väravakütt 2009, parim mängija 2008 ning parim välismaalane 2005, 2008. Rootsi parim jalgpallur (Guldbollen) 2005, 2007, 2008 ning meessportlane 2007. Vanemad, bosnialanna ja horvaat, kohtusid Rootsis põgenikelaagris. Hüüdnimi Ibracadabra.
»»» 1981 Andreas Isaksson, Rootsi jalgpallur, väravavaht (Trelleborg). Rootsi koondises alates 2002. aastast 69 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 2002 ja 2006, EM-il 2004 ja 2008. Klubid: Trelleborg (1999), Torino Juventus (1999–2001), Djurgården (2001–2004), Stade Rennes (2004–2006), Manchester City (2006–2008) ja PSV Eindhoven (2008–). Rootsi meister 2002, 2003, karikavõitja 2002. Rootsi parim väravavaht 2002-2005.
»»» 1983 Ronald Rauhe, Saksamaa aerutaja (Berliin). Olümpiavõitja 2004 Ateenas, -hõbe 2008 Pekingis ja -pronks 2000 Sydneys kahesüsta 500 meetris koos Tim Wieskötteriga. Võitnud MM-võistlustelt 2001-2009 kokku 13 kuldmedalit - ühesüsta 200 meetris 5 ja 500 meetris 1, kahesüsta 200 meetris 1 ja 500 meetris 6 kulda. Lisaks veel 3 hõbedat ja 3 pronksi. Sai esimese medali täiskasvanute MM-ilt juba 15-aastaselt. Saksamaa meistriks tulnud 50 korda.
»»» 1983 Frederico Chaves Guedes ehk Fred, Brasiilia jalgpallur, ründaja (Teofilo Otoni). Brasiilia koondises 2005-2007 kokku 9 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006, Copa América võitja 2007. Klubid: América (2002–2004), Cruzeiro (2004–2005), Lyoni Olympique (2005–2009) ja Fluminense (2009-). Prantsusmaa meister 2006-2008, karikavõitja 2008. Lõi Brasiilia jalgpalliajaloo kiireima värava, kuid saatis America ja Vila Nova kohtumises palli vastaste võrku 3,17 sekundit pärast kohtuniku avavilet.
SURMAPÄEV
««« 1978 Aleksandr Belov, N Liidu korvpallur (Leningrad - sünd. 11.11.1951 Leningrad). Olümpiavõitja 1972 Münchenis (viskas finaalis USA-ga võidukorvi seisuks 51:50) ja -pronks 1976 Montrealis. Maailmameister 1974, Euroopa meister 1969 ja 1971, hõbe 1975. Mängis Leningradi Spartakis, N Liidu meister 1975, Euroopa karikavõitja 1971, 1973, 1975. Aastast 1979 korraldatakse temanimelist mälestusturniiri. FIBA Kuulsuse hallis 2007. Suri harvaesineva vähkkasvaja tagajärjel.
««« 1982 Roger Claessen, Belgia jalgpallur (Liège - sünd. 27.09.1941 Warsage). Belgia koondises 1961-1968 kokku 17 mängu, skooris kohe esimeses kohtumises 20.mail 1961 Šveitsi vastu (2:1). Belgia meistrisarjas Liege'i Standard'i mängijana edukaim väravakütt 1968 (koos Paul van Himistiga) 20 väravaga. Mänginud ka Beerschotis ja Crossing Schaarbeekis, lõpetas 1974. Standard'i poolehoidjad valisid ta klubi sajandi mängijaks.
««« 2005 Francesco "Franco" Scoglio, Itaalia jalgpallitreener (Genua - sünd. 02.05.1941 Lipari). Töötas treenerina 1972-2003 kokku 15 Itaalia klubi juures, lisaks oli 1998-2001 Tuneesia ja 2002 Liibüa koondise peatreener. Oli tuntud telekommentaator, suri südameataki ajal eetris olles, pärast kirglikku dialoogi Genua klubi presidendi Enrico Preziosiga.
««« 2006 Peter George Norman, Austraalia kergejõustiklane (Melbourne - sünd. 15.06.1942 Coburg, Victoria). Olümpiahõbe 1968 Mexico Citys 200 m jooksus Black Poweri saluudi poolest tuntuks saanud Tommie Smithi järel ja John Carlose (mõl. USA) ees. Kandis pjedestaalil olles afroameeriklasi toetavat rinnamärki. Olümpiafinaalis joostud 20,06 on siiani Austraalia rekord, tulnud samal distantsil oma riigi meistriks kokku 5 korda. Mängis 1970. aastatel West Brunswicki klubis jalgpalli, 1985 arenes Achilleuse kõõluse vigastusest välja gangreen ning arstid oleks tema jala amputeerinud. Pärast seda langes depressiooni ja kuritarvitas alkoholi. Suri 2006 südameataki tagajärjel.
SÜNDMUSED
¤ 1920 võitis Lõuna-Ameerika meistritiitli (Copa América) Uruguay koondis.
¤ 1926 lõppesid Helsingis kaks päeva kestnud Balti üliõpilaste kergejõustikuvõistlused (esimest korda SELL-i mängude nime all). Soome võitis, Eesti oli Läti järel kolmas. Kõrgushüppe võitis 1.80-ga hilisem Soome president Urho Kaleva Kekkonen.
¤ 1935 algas Hollandis male MM-tiitlimatš maailmameistri Aleksandr Alehhini ja pretendendi hollandlase Max Euwe vahel.
¤ 1953 peeti Montrealis NHL-i 7. Tähtede mäng. Tähtede koondis alistas Canadiensi 3:1.
¤ 1959 peeti Montrealis NHL-i 13. Tähtede mäng. Tähed olid Stanley karika võitjast Canadiensist paremad 6:1.
¤ 1974 sai Frank Robinsonist pesapallis esimene mustanahaline peatreener (Cleveland Indians).
¤ 1981 alistas Mike Weaver profipoksi raskekaalu tiitlimatšis Quick Tillise.
¤ 1995 otsustas USA kohus, et O.J. Simpson pole süüdi oma eksabikaasa Nicole'i ja tolle sõbra Ronald Goldmani mõrvas.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
