Mis nime kandis neljabobide esimesel olümpiavõistlusel võidu saanud šveitslaste kelk? Keda kuulsatest saksa võidusõitjatest hüüti Vihmameistriks? Keda võitis male MM-matšis Boriss Spasski? Millisel kergejõustikualal tuli Vilve Maremäe-Nummert 11 korda Eesti meistriks? Kes jalgpalluritest on teinud ühel päeva kaasa kahes tipptasemel peetud mängus kahes erinevas riigis? Milline oli lapsepõlves Peter Crouchi lemmikklubi?
SÜNNIPÄEV
»»» 1898 Alfred Schläppi, Šveitsi bobisõitja (Leysin – surn. 15.04.1981). Olümpiavõitja 1924 Chamonix's neljabobil koos Eduard Scherreri, Alfred Neveu’ ja venna Heinrich Schläppiga. Suurbritannia meeskonda edestas Šveitsi kvartett 3,29 sekundiga. Pronksi saanud Belgia meeskond kaotas võitjatele juba 16,75 sekundiga. Scherreri juhitud bobikelgu nimi oli Acrobate.
»»» 1901 Rudolf Caracciola, Saksamaa autovõidusõitja (Remagen – surn. 28.09.1959 Kassel). Alustas karjääri 1922 Mercedese teenistuses. Osales 1926 esimesel Saksamaa GP-l Berliini AVUS-e rajal ja 500 000 pealtvaataja suureks üllatuseks ka võitis (kordas võitu 1928, 1931, 1932, 1937, 1939). Võitis sportautode mäkketõusu EM-i 1930, aasta hiljem sai temast esimene mitteitaallane, kes võitis kurikuulsa Mille Miglia võidusõidu (järgmine oli alles 1955 inglane Stirling Moss). 1932 võidutses Caracciola Monzas ja Saksa GP-l uuel Alfa Romeo P3-ga. 1933 tegi Monacos raske avarii, mille tulemusena jäi pärast puusaoperatsiooni elu lõpuni lonkama. Ei lõpetanud siiski võidusõidukarjääri, uuesti formeeritud Mercedese meeskonnas võitis 1935, 1937 ja 1938 sõitjate Euroopa meistritiitli, konkureerides kaasmaalase Bernd Rosemeyeriga. II maailmasõja ajal elas Šveitsis, pärast sõda jätkas võidusõitudel osalemist. 1950. aastal alustanud F1 MM-sarja ta enam kõrge ea ja vigastuste tõttu ei jõudnud. 1952 sai sakslane Mille Miglial neljanda koha, kuid Šveitsis Bremgartenis murtud jalaluu lõpetas lõplikult tema karjääri. Püstitas 28. jaanuaril 1938 kiirtee kilomeetrisel lõigul Mercedes-Benz W125-ga maailmarekordi 432,7 km/h ning see oli veel 2006. aasta seisuga suurim avalikul maanteel saavutatud kiirus. Suri 1959 luuhaigusse, oma auhinnad annetas enne seda Indy 500 muuseumile. Hüüdnimi Regenmeister (Vihmameister).
»»» 1930 Nikolai Putškov, N Liidu jäähokimängija, väravavaht (Moskva – surn. 08.08.2005 Peterburi). Olümpiakuld 1956 Melbourne'is ja -pronks 1960 Squaw Valleys. MM-võistlustelt 1954-1960 kokku 2 kulda (1954, 1956) ja 4 hõbedat (1955, 1957-1959). MM-i parim väravavaht 1959. Aastal 1972 oli Putškov N Liidu koondise treener, kui meeskond sai MM-il Tšehhoslovakkia järel hõbeda. Klubid VS MVO Moskva (1949-1953), Moskva CDSA (1953), ZSK MO Moskva (1954-1959), Moskva CSKA (1959-1962) ja Leningradi SKA (1962-1963). Aastatel 1963-1980 ja 2001-2002 Peterburi SKA peatreener, alates 2002. aastast tegeles sama klubi noortemeeskonnaga.
»»» 1937 Boriss Spasski, N Liidu/Prantsusmaa maletaja (Leningrad). Kümnes maailmameister aastatel 1969-1972. Võitis Moskvas peetud tiitlimatšis Tigran Petrosjani, kaotas tiitli 1972 Reykavikis peetud matšis Robert Fischerile. N Liidu meister 1961 ja 1973, hõbe 1956 ja 1963. Osalenud MM-võistluste kandidaatide turniiril 7 korda (1956, 1965, 1968, 1974, 1977, 1980, 1985). Kuulus maailma kümne parema maletaja sekka 1950. aastate keskpaigast 1980. aastate keskpaigani. Sai suurmeistriks juba 18-aastasena (1955), kui võitis Antverpenis juunioride MM-tiitli (14 punkti 16 partiist). Maleolümpial osales Spasski N Liidu koondises 7 korda ja sai 6 kulda (hõbedaga lõppes vaid viimane olümpia 1978 Buenos Aireses). 1976 asus elama Prantsusmaale ja kaks aasta hiljem sai ka sealse kodakondsuse. Prantsusmaa eest mängis maleolümpial kolm korda, alati esimesel laual. 1992 kohtus Belgradis pärast 20-aastast vaheaega Fischeriga ja kaotas ka seekord (+5, -10, =15).
»»» 1938 Vilve Maremäe-Nummert, Eesti kergejõustiklane (Uue-Põltsamaa vald). Võitis 1957 rahvusvahelisel noorsoo- ja üliõpilasmängudel kaugushüppes kulla ja viievõistluses hõbeda ning 1959 N Liidu rahvaste spartakiaadil kaugushüppes pronksi. 1957 kahekordne N Liidu üliõpilasmeister. Oli 1854-1965 kokku 27-kordne Eesti meister: 11 korda kaugushüppes (sh. 2 korda sisevõistlustel), 8 (2) tõkkejooksus, 2 korda viievõistluses ja 6 korda teatejooksus. Püstitas kaugushüppes esimese Eesti täiskasvanute rekordi 16-aastasena ja oli tõkkejooksus N Liidu noorterekordi püstitaja. Parandas 154-1960 Eesti rekordeid kaugushüppes, 80 m tõkkejooksus, kolme- ja viievõistluses kokku 19 korral. Isiklikud rekordid: 100 m - 12,1 (1957), 200 m - 25,5 (1957), 80 m tj - 11,2 (1964), kaugus - 6.14 (1960). Oli 1957 maailma edetabelis kaugushüppes 6. ja viievõistluses 8. Kuulunud 2 korda N Liidu ja 30 korda Eesti koondisse. Pärast sportlaskarjääri tegelnud teadustööga (keemia, füüsika).
»»» 1949 Jaak Salumets, Eesti korvpallur ja treener (Paide). EM-võistluste pronks ja universiaadi hõbe 1973, juunioride EM-i kuld 1968. N Liidu rahvaste spartakiaadi pronks 1971, N Liidu meistrivõistluste neljanda koha saavutajaid 1969, ametiühingute meistreid 1969. Mängis 1967-1978 Kalevi esindusmeeskonnas ja Eesti koondises, 1967-1968 ka N Liidu juunioride ja 1970-1974 A-koondises. Olnud 1971-1977 kuuel korral Baltic Cupi võitjaid, Eesti meistrivõistluste kulla (1971), 5 hõbeda ja 2 pronksi ning 1968 Eesti karika ja 1974 suvespartakiaadi võitjaid. Eesti karatemeistreid 1980. Tegutses treenerina alates 1980. aastast. 1983-1984 Eesti koondmeeskonna treener, juhendas peatreenerina 1985-1991 ja 1994-1997 Kalevi esindusmeeskonda ja Eesti koondist. 1991-1993 oli Lahti NMKY ja 1993-1994 Kaunase Žalgirise peatreener. Treenerina EM-võistluste kuues koht 1993, N Liidu meistrivõistluste kuld 1991, viies koht 1990 ja kuues koht 1989. Aastast 2001 Eesti Treenerite Ühenduse esimees. Pikkus 193 cm.
»»» 1955 Curtis Northrup Strange, USA golfar (Norfolk, Virginia). 1980. aastate üks maailma paremaid mängijaid. Debüteeris profina 1976, võitnud kokku 27 turniiri, neist PGA Touril 17. US Openi võitja 1988 (play-offis alistas Nick Faldo) ja 1989, jagas The Mastersil 1985 ja PGA meistrivõistlustel 1989 teist kohta. British Openil jäi parimaks 13. koha jagamine 1988. Mängis Ryder Cupil 1983, 1985, 1987, 1989 ja 1995, oli 2002 USA meeskonna kapten. Alates 2005. aastast mängib Champions Touril, 2007 valiti golfi Kuulsuse halli.
»»» 1957 William Payne Stewart, USA golfar (Springfield, Missouri – surn. 25.10.1999 Mina, Lõuna-Dakota). Liitus PGA-ga 1982. US Openi võitja 1991 ja 1999, PGA meistrivõistluste parim 1989. British Openil 1985 teine koht ja 1990 teise koha jagajaid. The Mastersil jäi parimaks 8. koha jagamine 1986. Võitis 23 turniir, neist 11 PGA Touril. Mängis USA Ryder Cupi meeskonnas 1987, 1989, 1991, 1993 ja 1999. Teenis karjääri jooksul auhinnaraha 12,67 miljonit dollarit. Hukkus lennuõnnetusel teel Orlandost Dallasesse hooaja viimasele turniirile. Lennukis kadus siserõhk ja reisijad lämbusid. Tema sünnilinnas Springfieldis kannab üks kiirtee lõike nime Payne Stewart Memorial Highway.
»»» 1959 Davide Tardozzi, Itaalia mootorisportlane (Ravenna). Osales 1984 ja 1985 ringrajasõidu MM-sarjas 350 cm3 klassis, kuid edutult. Siirdus superbike'ide klassi ning 1988 võitis esimeste MM-võistluste hooajal Yamaha mootoriga Bimotal viis esikohta ja oli hooaja kokkuvõttes kolmas. Samal aastal tuli samas klassis Itaalia meistriks. 1991 võitis 750 cm3 superbike'ide EM-tiitli. Pärast loobumist on tegutsenud eduka mänedžerina Ducati meeskonnas. Tema juhtimisel on superbike'ide MM-tiitli võitnud Carl Fogarty, Troy Corser ja Troy Bayliss.
»»» 1966 Danielle Goyette, Kanada jäähokimängija, ründaja (Saint-Nazaire, Québec). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys ja 2006 Torinos ning -hõbe 1998 Naganos. MM-võistlustel Kanada koondises 1992-2007 kokku seitse kuldmedalit ja üks hõbe (2005). Kandis Torino olümpia avatseremoonial Kanada lippu. Teatas oma karjääri lõpetamisest ametlikult 16. jaanuaril 2008, ehkki viimase mängu pidas koondises 10. aprillil 2007 Winnipegis. Mängis koondises 16 aasta jooksul kokku 171 mängu, viskas 113 väravat ja jagas kaaslastele 105 söötu. Töötab Calgary ülikooli naiskonna treenerina.
»»» 1967 Sergei Tšepikov, N Liidu/Venemaa laskesuusataja (Hori, Habarovski krai). Püsis maailma paremikus ligi 20 aastast, osales viiel olümpial. Olümpiavõitja 1988 Calgarys teatesõidus ja 1994 Lillehammeris sprindis, -hõbe 1992 Albertville'is, 1994 ja 2006 Torinos teatesõidus ning -pronks 1988 sprindis. Kuutelt MM-võistlustelt 1989-2006 kokku 11 (3+7+1) medalit. MK-sarja üldvõitja 1990 ja 1991, kokku 5 etapivõitu. Nagano olümpial 1998 võistles murdmaasuusatajate konkurentsis ja sai jälitussõidus üheksanda koha. Hooajal 2001/2002 tuli 34-aastasena tagasi laskesuusatamisse. Lõpetas tegevsportlasena 2007. aasta kevadel 40-aastasena.
»»» 1969 Aleksei Drejev, Venemaa maletaja (Stavropol). Suurmeister. Isa õpetas käigud selgeks 6-aastaselt. Tuli kadettide maailmameistriks (U-16) 1983 Bucaramangas (Kolumbia) 10 punktiga 11 -st ja 1984 Champigny sur Marne'is. Noorte MM-il (U-20) 1984 Soomes teine koht. 1988 jagas Boris Gelfandiga esikohta noorte EM-võistlustel Arnheimis. 1990 pääses MM-võistluste tsoonidevahelisele turniirile Manilasse, kus sai viienda koha ja pääses kandidaatide turniirile. 1991 kaotas 16 parema seas hilisemale maailmameistrile Viswanathan Anandile 1,5:4,5. Uue formaadiga MM-il jõudis 1997 veerandfinaali, 1999 kaotas 16 parema hulgas Michael Adamsile, 2000 samas staadiumis Veselin Topalovile ja 2001 taas Anandile. 2004 langes välja 32 parema seas. Turniirivõite: Biel/Bienne 1995, Wijk aan Zee 1995, DOS Hermanas 2002 ja 2003. Mänginud Venemaa eest neljal maleolümpial, Venemaa meistrivõistluste kolmas 2004. Kõrgeim Elo reiting 2705 oktoobris 2003 ja aprillis 2005 (14. koht). Jaanuaris 2008 FIDE edetabelis 39. kohal 2688-ga.
»»» 1975 Antônio Augusto Ribeiro Reis Júnior ehk Juninho ehk Juninho Pernambucano, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Recife). Brasiilia koondises 1999-2006 kokku 44 mängu ja lõi 7 väravat, loobus pärast 2006. aasta MM-võistluste finaalturniiri. FIFA Confederations Cupi võitja 2005. Alustas 1993 Sport Recifes, alates 1994. aastast mängis Vasco da Gamas, 2001. aastast Lyoni Olympique'is. Brasiilia meister 1997 ja 2000, Copa Libertadorese võitja 1998, Mercosur Cupi võitja 2000. Prantsusmaa meister 2002-2008, karikavõitja 2008. 7. septembril 1999 sai Juninhost esimene jalgpallur, kes teinud ühel päeva kaasa kahes tipptaseme mängus kahes erinevas riigis. Mängis Porto Alegres peetud Brasiilia - Argentina maavõistlusel (4:2) teisel poolajal veerand tundi, istus siis lennukisse ja jõudis Montevideos mängida ka teise poolaja Vasco da Gama ja kohaliku Nacionali vahel peetud Copa Mercosuri kohtumises. Karistuslöökide meister, löönud Lyonis sellisel moel 40 väravat. Pikkus 178 cm.
»»» 1975 Magnus Bäckstedt, Rootsi jalgrattur (Linköping). Tippratturite seas üks kogukamaid (193/94), senise karjääri tähtsaima võidu sai 2004. aastal Pariisi-Roubaix' klassikul, samal aastal veel teine koht Genti-Wevelgemi klassikul ja CSC Classicul. Oma esimesel Tour de France'il 1998 võitis 19. etapi. Rootsi meister grupisõidus 2002 ja 2007 ning temposõidus 2003. Meeskonnad Collstrop-Palmans (1996-1997), Crédit Agricole (1998-2001), Team Fakta (2002-2003), Alessio-Bianchi (2004), Liquigas (2005-2007), Slipstream (2008-). Hüüdnimed Big Magnus, Magnus Maximus. Elab koos abikaasa Megan Hughesiga Walesis.
»»» 1981 Dimitar Ivanov Berbatov, Bulgaaria jalgpallur, ründaja (Blagoevgrad). Bulgaaria koondises alates 1999. aastast 64 mängu ja 41 väravat, koondise kapten. Alustas noorteklassis Blagoevgradi Pirinis, 17-aastaselt siirdus Sofia CSKA-sse, kus omal ajal oli mänginud ka tema isa Ivan. Juba esimesel hooajal lõi 27 liigamängus 14 väravat. Alustas hooaega 2000/2001 9 väravaga 11 mängus ning jaanuaris 2001 ostis Leverkuseni Bayer 04 ta endale. Bulgaaria karikavõitja 1999. Bundesligas tegi Berbatov kaasa 154 kohtumist ning lõi 69 väravat. Aitas Bayeri 2001 UEFA Meistrite liiga finaali. 2002 oli Bayer liigas teine ja võitis Saksamaa karika. Mais 2006 maksis Tottenham Hotspur bulgaarlase eest 16 miljonit eurot, mis oli jalgpalliajaloo suurim summa bulgaarlasest vutimehe eest. 24. veebruaril 2008 aitas Spursil võita Inglise liiga karikavõistluste finaalis Chelsea (2:1, lõi viigivärava). 1. septembril 2008 siirdus 30,75 miljoni naela eest Manchester Unitedisse. Klubide MM-võistluste kuld 2008. Bulgaaria aasta jalgpallur 2002, 2004, 2005, 2007 ja 2008.
»»» 1981 Peter James Crouch, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Macclesfield, Cheshire). Inglismaa koondises alates 2005. aastast 30 mängu ja 14 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006. Pikim (201 cm) mängija, kes kunagi teinud kaasa Inglismaa koondises ja Liverpoolis. Ka kogu Premier League'is pole praegu veel pikemat jalgpallurit. Kui Peter oli 4-aastane, kolis perekond aastaks Singapuri. Oli nooruses Queens Park Rangersi fänn, kuid oma esimese profilepingu sõlmis 2. juuli 1998 Tottenham Hotspuriga. Ei pääsenud põhimeeskonnas kordagi platsile ja 28. juulil 2000 müüs Spurs pikakasvulise noormehe 60 000 naela eest QPR-ile. QPR kukkus aga esiliigast välja ja 2001 ostis Crouchi 1,25 miljoni naela eest Portsmouth. Lõi selles klubis 37 mängus 18 väravat ning märtsis 2002 maksis Aston Villa tema eest juba 5 miljonit naela. 2003 oli laenuna Norwich Citys, 2004 liitus 2 miljoni eest üheks hooajaks Southamptoniga. Mängud Saintsi eest tõid Crouchile ka esimese koondisekutse. 19. juulil 2005 sai Southampton Liverpoolilt tema eest 7 miljonit naela. Kolme hooajaga lõi Anfieldi klubi eest 85 liigamängus 22 väravat, kuid 7. juulil 2008 müüs Liverpool ta ca 11 miljoni naela eest Portsmouthile. FA Cupi ja FA Community Shieldi võitja 2006. Klubide MM-võistluste finalist 2005 ja UEFA Meistrite liiga finalist 2007. Tuntud oma roboti liikumist meenutava väravatantsu poolest. Hüüdnimed Crouchie, RoboCrouch, Crouchinho, Mr. Roboto, Pantera Rosa, El Esparagus.
SURMAPÄEV
««« 1995 George Poyser, Inglismaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (sünd. 06.02.1910 Mansfield). Klubid mängijana: Mansfield, Port Vale, Brentford, Plymouth Argyle. Treenerina läks tal kõige paremini 1953-1957 Notts Countys, mille ta viis 1955 FA Cupi veerandfinaali. Alates 1957. aastast töötas Manchester Citys Les McDowalli abina, 1963. aastast peatreenerina. Viis klubi liiga karikasarjas poolfinaali, kuid teises divisjonis jäädi kuuendaks. Jaanuaris 1965 vallandati.
««« 2009 Ingemar Johansson, Rootsi poksija (Onsala - sünd. 22.09.1932 Göteborg). Olümpiahõbe 1952 Helsingis raskekaalus (diskvalifitseeriti finaalis ameeriklase Ed Saundersi vastu; sai oma medali kätte alles 1982!). Pärast olümpiat siirdus elukutseliseks. Tõusis raskekaalu maailmameistriks 26. juunil 1959, kui alistas New Yorgis Floyd Pattersoni. Kordusmatš peeti 20. juunil 1960 ning selle võitis viiendas raundis nokaudiga Patterson, olles esimene raskekaallane, kes tiitli korra kaotanuna selle tagas sai. Märtsis 1961 kohtusid samad mehed uuesti ja nüüd lõpetas ameeriklane matši kuuendas raundis. 1963 lõpetanud Johanssonile jäi need kaotused ka profiringi ainsateks. Ta võitis 28 matšist 26, neist 17 nokaudiga. Põdes viimastel eluaastatel Alzheimeri tõbe.
SÜNDMUSED
¤ 1904 võitis Georg Hackenschmidt Londonis 10 000 pealtvaataja ees türklase Ahmed Madrali legendaarses lühimatšis 44 sekundiga, pannes vastase selili.
¤ 1920 püstitas Quebeci mängija Joe Malone NHL-i rekordi, visates ühes mängus 7 väravat.
¤ 1927 pidas Eesti jääpallimeeskond Tallinnas esimese maavõistluse Lätiga ja kaotas 3:5.
¤ 1934 arutati Eesti Olümpiakomitee korralisel aasta peakoosolekul ettevalmistust Berliini olümpiamängudeks ja valiti komitee uueks esimeheks kindral Johan Laidoner.
¤ 1938 pidas Berliini olümpiahõbe poksis Nikolai Stepulov oma viimase matši amatöörina.
¤ 1948 avati Šveitsis Sankt Moritzis V taliolümpiamängud.
¤ 1960 võitsid iluuisutamise USA meistrivõistlustel naisüksiksõidu Carol Heiss ja meesüksiksõidu David Jenkins.
¤ 1970 olid juunioride EM-võistlustel Austrias Gosaus kavas individuaaldistantsid. Neidude 5 km distantsil võidutses soomlanna Hilkka Kuntola, Rutt Rehemaa jäi temast maha vaid 7,3 sekundiga ja sai hõbemedali. Noormeeste 10 km sõidus sai Kalju Polt 62 lõpetaja seas 16. koha, võitis norralane Oddvar Brå.
¤ 1970 toimus Kiievis N Liidu sisemeistrivõistluste finaal, kus Eesti tennisekoondis kaotas Moskvale 3:5.
¤ 1971 algas UCLA korvpallimeeskonna võidukas seeria - 88 mängu järjest kaotuseta.
¤ 1971 võitis Eesti vehklemisvõistkond (igast relvaliigist üks võistleja) N Liidu karika. Eesti naiskonnas olid floretistid Svetlana Tširkova ja Vladimir Mihhaljov, espadronist Peeter Ainsam ja epeist Georgi Zažitski.
¤ 1972 lõppes Brasiilias São Paulos esimene kontinentidevaheline karikaturniir korvpallis. USA järel saavutas teise koha N Liidu meeskond, kuhu kuulus ka Priit Tomson.
¤ 1973 peeti New Yorgis NHL-i 26. Tähtede mäng - Ida oli Läänest parem 5:4.
¤ 1982 võitis iluuisutamise USA meistrivõistlustel naisüksiksõidu Rosalynn Sumners.
¤ 1990 asutati Tallinnas Eesti Sportlaste Assotsiatsioon. Selle presidendiks valiti Aavo Pikkuus.
¤ 1992 sai Kalev eurosarjas järjekordse kaotuse, kui La Coruñas jäädi alla Spliti meeskonnale 86:89.
¤ 1993 krooniti Euroopa meistriks kiiruisutamise mitmevõistluses hollandlane Hilbert van der Duim.
¤ 1993 võitis Australian Openi naisüksikmängu kolmandat aastat järjest Monica Seles. Finaalis kaotas ta Steffi Grafile avaseti 4:6, kuid võitis järgmised kaks 6:3 ja 6:2.
¤ 1994 sai 14-aastasest ungarlasest Péter Lékóst maailma noorim suurmeister.
¤ 1994 sai Pete Sampras oma kahest Australian Openi võidust esimese, alistades 82. turniiri finaalis Todd Martini 7:6, 6:4, 6:4.
¤ 1994 sai Steffi Graf pärast nelja-aastast vaheaega taas turniirivõidu Australian Openil, alistades finaalis Arantxa Sanchez Vicario 6:0, 6:2.
¤ 1996 mängis HIV-viiruse kandja Magic Johnson viieaastase vaheaja järel esimese mängu NBA-s.
¤ 1999 lõppesid Poolas Mikolajkis jääpurjetamise EM-võistlused DN-klassis. Mati Hool oli parima eestlasena viies. Samas peetud Euroopa karikavõistlused võitis Vaiko Vooremaa.
¤ 2000 saavutasid Tallinnas peetud teisel rahvusvahelisel judoturniiril Eesti esindajatest esikoha Dmitri Budõlin, Martin Padar, Indrek Pertelson ja Kaire Tekkel.
¤ 2000 kujunes Erki Nool Reval Cupil esikolmiku järjestuseks: Roman Šebrle (6358), Jon Arnar Magnusson (6149) ja Erki Nool (6137). Tomaš Dvorak pidi vigastuse tõttu võistluse katkestama.
¤ 2000 saavutas Anti Saarepuu Põhjamaade noorte meistrivõistlustel Otepääl 10 km distantsil teise koha. Hõbemedali said ka tüdrukud teatesuusatamises.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002),
Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
