SÜNNIPÄEV
»»» 1901 Alfred Pierre "Pit" Lépine, Kanada jäähokimängija, ründaja (Sainte-Anne-de-Bellevue, Quebec – surn. 02.08.1955 Ste-Rose, Quebec). Mängis NHL-is 1925-1939, kogu aeg Montreal Canadiensis. Stanley Cupi võitja 1930 ja 1931. Oli 1939-1940 Canadiensi peatreener.
»»» 1903 Harold E. Ballard, Kanada klubiomanik ja sporditegelane (Toronto, Ontario – surn. 11.04.1990 Toronto, Ontario). NHL-i klubi Toronto Maple Leafsi ja Maple Leaf Gardensi omanik. Tegutses Leafsi organisatsioonis alates 1940. aastast, omandas osa aktsiaid 1961 ja kontrollpaki 1972. Talle kuulus 11 hooaega ka Hamilton Tiger-Cats (Canadian Football League). Jäähoki Kuulsuse hallis 1977 ja jalgpalli Kuulsuse hallis 1987.
»»» 1906 Alexis "Alex" Thépot, Prantsusmaa jalgpallur, väravavaht (Brest – surn. 21.02.1989 Pariis). Aastatel 1927-1935 Prantsusmaa eest 31 mängu (esimene kohtumine oli Inglismaa vastu), laskis enda selja taha 77 palli. Mängis koondise väravas MM-võistlustel 1930 ja 1934, olümplane 1928 Amsterdamis. Klubid: FEC Levallois (1927-1928), Red Star FC (1928-1935) ja USL Dunkerque (1935-1936).
»»» 1914 Michael Morris ehk lord Killanin, Iiri sporditegelane (London – surn. 25.04.1999 Dublin). Rahvusvahelise Olümpiakomitee kuues president 1972-1980. Valiti 1950 Iirimaa rahvusliku olümpiakomitee etteotsa ja alates 1952. aastast oli ROK-i liige. 1968 valiti asepresidendiks ning valiti ROK-i 73. istungjärgul 1972 Münchenis ameeriklase Avery Brundage’i mantlipärijaks olümpiakomitee presidendi toolil. Läks erru 1980 Moskva mängude ajal, andes ameti üle hispaanlasele Juan Antonio Samaranchile. Osalenud filmitööstuses, pidanud ajakirjaniku ametit. 1961-1984 oli Monaco aukonsul Iirimaal.
»»» 1918 Henri Chammartin, Šveitsi ratsutaja (Chavannes, Vaud). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ind. koolisõidus, -hõbe 1952 Helsingis ja 1964 võistk. koolisõidus ning -pronks 1956 Stockholmis ja 1968 Mexico Citys võistk. koolisõidus. Maailmameister 1955, mitmekordne Euroopa meister.
»»» 1923 Grant Šaginjan, N Liidu/Armeenia riistvõimleja (Gülasarak, Stepanavni rajoon). Olümpiavõitja 1952 Helsingis meeskonnavõistluses ja rõngaharjutuses, -hõbe ind. mitmevõistluses ja toenghooglemises. Maailmameister 1954 meeskonnavõistluses ja toenghooglemises. N Liidu absoluutne meister 1952.
»»» 1928 Valentin Muratov, N Liidu riistvõimleja (Kostjukovo, Kaširski rajoon, Moskva oblast – surn. 06.10.2006 Moskva). Olümpiavõitja 1952 Helsingis ja 1956 Melbourne'is meeskonnavõistluses ning 1956 vabaharjutuses ja toenghüppes, -hõbe 1956 rõngaharjutuses. Maailmameister 1954 ind. mitmevõistluses, vabaharjutuses ja kangil ning 1958 meeskonnavõistluses. N Liidu meister 1953 ja 1956 ind. mitmevõistluses ja vabaharjutuses ning 1950 ja 1956 rõngail. Võimlemise olümpiavõitja Sofia Muratova abikaasa.
»»» 1931 Ursula Donath-Jurewitz, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Saldus, Läti). Olümpiapronks 1960 Roomas 800 m jooksus. Tuli 1952 esimest korda SDV meistriks 800 meetris, parandas 1953-1955 kokku kolm korda Euroopa rekordit 400 m jooksus (55,7, 55,0 ja 54,4). Klubi Halle SC Chemie ja treener Ewald Mertens.
»»» 1935 Győző Forintos, Ungari maletaja (Budapest). Osales Ungari meistrivõistlustel esimest korda 1954, riigi meister 1968/69. Mängis kaasa kuuel maleolümpial (1958, 1964, 1966, 1970, 1972, 1974), sai 1958 oma laual esikoha (võiduprotsent 80), meeskondlikult hõbe ja pronks. Kirjutanud maleraamatuid. Sai rahvusvahelise meistri tiitli 1963 ja suurmeistriks 1974.
»»» 1937 Liivia-Lemmi Härsing, Eesti kergejõustiklane (Tallinn). Oli 1952 ja 1954 N Liidu noortemeistreid sprindis, 1956 tõusis N Liidu paremikku, tulles rahvaste spartakiaadil Eesti rekordiga 11,8 kuuendaks. Oli N Liidu meistrivõistluste finaliste ka 1959-1962, sai 1961 nii 100 m kui 200 m jooksus neljanda koha. Eesti meistrivõistlustel võitis 1952-1965 individuaalselt 24 medalit (19+5+0), lisaks 10 kulda teatejooksudes. Püstitas 1952-1961 kokku 15 ind. Eesti rekordit (esimese juba 14-aastaselt). Tema 11,6 100 m jooksus püsis Eesti rekordina üle 35 aasta. Võistles Eesti koondises 32 korda. Sportima hakkas õpetaja Evi Vabasalu õhutusel, hiljem sai tema treeneriks Harry Aumere.
»»» 1938 Vjatšeslav Ivanov, N Liidu sõudja (Moskva). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is, 1960 Roomas ja 1964 Tokyos ühepaadil. MM-kuld 1962 Luzernis. Euroopa meistrivõistlustelt 1956-1967 kokku 7 (4+1+2) medalit. N Liidu meister ühepaadil 11 aastat (1956-1966) järjest. Alustas sõudmisega alles 1953. aastal. Tööpunalipu orden (1960) ka kaks ordenit Austuse märk (1956, 1964). Pillas oma esimese kulla 1956 Lake Wendouree paadisillalt vette, sukeldus sellele küll järele, kuid üle ei leidnud. ROK andis talle asendusmedali. Pilt 1
»»» 1940 Aleksei Nikantšikov, N Liidu vehkleja (Jaogodnoje, Magadani oblast – surn. 29.01.1972 Minsk). Olümpiahõbe 1968 Mexico Citys epee meeskonnavõistluses, Tokyo olümpial 1964 sai seitsmenda koha. MM-kuld ind. epees 1966, 1967 ja 1970 ning meeskondlikult 1967 ja 1969, hõbe 1969 ind. Sai 1970 esimesena maailma karika omanikuks.
»»» 1947 Arnold Schwarzenegger, Austria päritolu USA kulturist, näitleja ja poliitik (Thal, Styria). Noorte Mr. Europe 1965, Mr. Europe 1966 (19-aastaselt). Viiekordne Mr. Universe'i võistluse (4 NABBA, Inglismaa ja 1 IFBB, USA tiitel), seitsmekordne Mr. Olympia (1970-1975 ja 1980), selle rekordi ületas kaheksanda võiduga alles Lee Haney 1991. Osalenud ka jõumeeste konkurssidel. Osalened arvukates Hollywoodi märulifilmides, alates novembrist 2003 on California osariigi 38. kuberner.
»»» 1948 Juri Filatov, N Liidu/Ukraina aerutaja (Novo Ušitse, Hmelnitski oblast). Olümpiavõitja 1972 ja 1976 neljasüsta 1000 meetris. Maailmameister 1970 ja 1971. N Liidu meister 1969, 1970 ja 1972 ja 1976 neljasüsta 1000 meetris ning 1970 ja 1971 10 000 meetris.
»»» 1957 Nery Alberto Pumpido, Argentina jalgpallur, väravavaht (Monje, Santa Fe). Argentina koondises 1983-1990 kokku 38 mängu. MM-võistluste kuld 1986, hõbe 1990 (sai juba teises mängus vigastada) ja finaalturniiril ka 1992. Klubid: Unión de Santa Fe (1976-1981, 1991-1992), Vélez Sársfield (1981-1983), River Plate (1983-1988) ja Sevilla Real Betis (1988-1990). Treenerina viis Asuncioni Olimpia 2002 Libertadores karikaturniiri võitjaks. Hooajal 2008/2009 juhendas Saudi Araabia klubi Al-Shabab.
»»» 1957 Bert Oosterbosch, Hollandi jalgrattur (Eindhoven – surn. 18.08.1989 Lekkerkerk). Võistles elukutselisena 1979-1988, temposõidu spetsialist. Amatööride MM-kuld 1978 Kölnis 100 km meeskonnasõidus, elukutseliste MM-kuld 1979 Amsterdamis ja pronks 1981 Brnos trekil jälitussõidus. Võitnud Tour de France'il 6 etappi ja Hollandi velotuuri. Lõpetas vigastuste tõttu 1988, tuli augustis 1989 amatöörina rajale tagasi, kuid sai südameataki ja suri 32-aastaselt.
»»» 1957 James William "Bill" Cartwright, USA korvpallur (Lodi, California). Mängis profina 1979-1995, valiti NBA draftis 1979 üldjärjestuses kolmandana New York Nicksi poolt. Klubid: Knicks (1979–1988), Chicago Bulls (1988–1994) ja Seattle SuperSonics (1994–1995). NBA meister 1991-1993 Bullsiga. Oli 2002-2004 Bullsi peatreener, juunis 2008 nimetati Phoenix Sunsi abitreeneriks. Pikkus 216 cm.
»»» 1958 Francis Morgan "Daley" Thompson, Suurbritannia kergejõustiklane (Worcester Park). Olümpiavõitja 1980 Moskvas ja 1984 Los Angeleses kümnevõistluses, 1988 Soulis neljas (sai vigastada). MM-kuld 1983 Helsingis, EM-kuld 1982 Ateenas ja 1986 Stuttgardis ning hõbe 1978 Prahas. Rahvaste Ühenduse mängude võitja kümnevõistluses 1978, 1982 ja 1986 ning hõbe 4 x 100 m teatejooksus 1986. Parandas kümnevõistluse MR-i neli korda (viimane 8891 püsis rekordina kaheksa aastat). Nigeeria ja šoti juurtega.
»»» 1959 Petra Felke-Meier, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Saalfeld/Saale, Tüüring). Olümpiavõitja 1988 Soulis odaviskes. MM-võistluste hõbe 1987 Roomas ja 1991 Tokyos. EM-i hõbe 1986 Stuttgardis ja pronks 1990 Splitis. SDV meister 1984-1989. Esimese MR-i püstitas 4. juunil 1985 Schwerinis 75.26, millele järgnes sama võistluse sees 75.40. 29. juulil 1987 Leipzigis oli tema tulemus 78.90. Viskas 9. septembril 1988 esimese naisena oda üle 80 meetri - 80.00. Treenis koos Ruth Fuchsiga Jena Motori klubis. Pikkus 172 cm, kaal 64 kg.
Pilt 2
»»» 1963 Christopher Paul Mullin, USA korvpallur (Brooklyn, New York). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses ja 1992 Barcelonas. Mängis profina 1986-2001, NBA drafti seitsmes valik 1985 Golde Stade Warriorsi poolt. Mängis samas klubis 1997. aastani ja 2000-2001, vahepeal Indiana Pacersis (1997-2000). Mänginud 5 korda NBA Tähtede mängul. Praegu Golden State Warriorsi peamänedžer. Viskas karjääri jooksul 17 911 punkti ja sooritas 1530 vaheltlõiget. Pikkus 201 cm.
1
2
3
4
»»» 1964 Jürgen Klinsmann, Saksamaa jalgpallur (ründaja) ja treener (Göppingen). Saksamaa koondises 1987-1998 kokku 108 mängu ja 47 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1990 (kuld), 1994 ja 1998 , EM-võistluste finaalturniiril 1988, 1992 (hõbe), 1996 (kuld). Olümpiapronks 1988 Soulis. Klubid: Stuttgarter Kickers (1981–1984), VfB Stuttgart (1984–1989), Milano Internazionale (1989–1992), AS Monaco (1992–1994), Tottenham Hotspur (1994–1995, laen 1997–1998), Müncheni Bayern (1995–1997), Genua Sampdoria (1997–1998) ja Orange County Blue Star (2003). Saksamaa meister 1997, UEFA karikasarja võitja 1991 ja 1996. Saksamaa parim jalgpallur 1988, 1994, Inglise liiga parim (FWA) mängija 1995. Juhendas peatreenerina 2004-2006 Saksamaa koondist, MM-i pronks 2006. Juulist 2008 kuni aprillini 2009 oli Müncheni Bayerni peatreener. Pilt 3
»»» 1968 Robert Korzeniowski, Poola kergejõustiklane (Lubaczów). Olümpiavõitja 1996 Atlantas ja 2004 Ateenas 50 km ning 2000 Sydneys nii 20 km kui 50 km käimises. Maailmameister 1997 Ateenas, 2001 Edmontonis ja 2003 Pariisis ning pronks 1995 Göteborgis 50 km. Euroopa meister 1998 Budapestis ja 2002 Münchenis 50 km. Parandas 2002 ja 2003 MR-i 50 km distantsil (3:36.39 ja 3:36.03). Lõpetas pärast Ateena olümpiat, treenis hispaanlast Francisco Javier Fernandezit. 2005. aastast Poola TV sporditoimetuse juht ja 2007. aastast spordikanali TVP Sport peamänedžer.
»»» 1971 Ave Vardja, Eesti võistlustantsija (Tallinn). Osalenud koos abikaasa Peep Vardjaga 21 korda MM- ja EM-võistlustel, valiti 1992-1998 Eesti aasta tantsupaariks. Tulnud standardtantsudes MM-il ja EM-il 1998 11. kohale, elukutseliste MM-il 1999 19. ja EM-il 11. koht. Olnud standard- ja ladina-ameerika tantsudes ning kümnes tantsus 11 korda Eesti meister. Asutas koos abikaasaga Peep ja Ave Vardja Tantsuklubi.
»»» 1973 Markus Näslund, Rootsi jäähokimängija, ründaja (Örnsköldsvik). Mängins profina 1993.2009, NHL-i drafti 16. valik 1991 (Pittsburgh Penguins). Klubid: Penguins (1993-1996), Vancouver Canucks (1995-2008) ja New York Rangers (2008-2009). MM-võistluste hõbe 1993, pronks 1999 ja 2002. Üks viimastest NHL-i mängijatest, kes kasutas puust hokikeppi. Canucksis viiel hooajal MVP ja edukaim väravakütt seitsmel hooajal järjest. NHL-i Tähtede mängul 1999, 2001, 2002, 2003, 2004, liiga hooaja esimeses kuuikus 2002-2004.
»»» 1973 Ümit Davala, Türgi jalgpallur (kaitsja) ja treener (Mannheim). Mängis Türgi koondises 1996-2004 kokku 41 mängu ja lõi 4 väravat. MM-võistluste pronks 2002, EM-võistluste finaalturniiril 2000. Klubid: İstanbulspor (1994-1995), Diyarbakırspor (1995-1996), Galatasaray (1996-2001, laen 2002-2003), AC Milan (2001-2002), Milano Internazionale (2002-2004), Bremeni Werder Bremen (laen 2003-2004, 2004-2006). Türgi meister 1997, 1998, 1999, 2000, karikavõitja 1996, 1999, 2000, UEFA karikasarja ja superkarika võitja 2000. Saksamaa meister ja karikavõitja 2004. Oli 2008. aastal neli kuud Galatasaray abitreener, enne seda 2007-2008 Türgi U-21 koondise peatreener. Üllitas 2004 räpialbumi "UD 2004".
»»» 1974 Radostin Kišišev, Bulgaaria jalgpallur, poolkaitsja (Burgas). Bulgaaria koondises alates 1996. aastast kokku 86 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1998, EM-i finaalturniiril 1996. Klubid: Burgase Tšernomorets (1991-1994), Burgase Naftex (1994-1997), Lovetši Litex (1997-2000, 2009-), Charlton Athletic (2000-2007), Leeds United (2007 laen; 2007-2008 laen) ja Leicester City (2007-2008). Bulgaaria karikavõitja 2009.
»»» 1974 Ando Meritee, Eesti rendžumängija (Tallinn). Neljakordne maailmameister (1993, 1999, 2001, 2005) ja kahekordne Euroopa meister (1996, 1998). Järk 9. dan, reiting 2686. Mängis 1999 matši legendaarse Jaapani mängija Shigeru Nakamuraga ja võitis 3,5:2,5. Astus 1987 malekooli, aastast 1988 on harrastanud rendžut. Huvikeskuses Kullo oli tema õpetajaks kabetreener Arvi Reinap.
»»» 1976 Daniil "Danny" Markov, Venemaa jäähokimängija, kaitsja (Moskva). Mänginud elukutselisena 1993. aastast, NHL-i drafti 223. valik 1995 (Toronto Maple Leafs). Klubid lisaks Leafsile Detroit Red Wings, Nashville Predators, Philadelphia Flyers, Carolina Hurricanes ja Phoenix Coyotes. Alustas karjääri Moskva Spartakis. Allkirjastas 2008 kaheaastase lepingu Moskva Dinamoga.
»»» 1977 Misty Erie Elizabeth Taylor May-Treanor, USA rannavõrkpallur (Los Angeles, California). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis koos Kerri Walshiga. Maailmameister 2003 Rio de Janeiros, 2005 Berliinis ja 2007 Gstaadis. Maailma kõigi aegade edukamaid rannavõrkpallureid - tema arvel on üle 100 turniirivõidu. Pikkus 178 cm. Mänginud profina maist 1999, alates 2001. aastast koos Walshiga. Esimene partner oli Holly McPeak, kellega Sydney olümpial saadi viies koht. Elab Costa Mesas (California). Isa Bob "Butch" May mängis 1968. aasta olümpial USA võrkpallimeeskonnas, ema Barbara May (suri 2002 vähki) mängis tennist ja hiljem rannavõrkpalli. Misty õlal on ema mälestuseks tätoveering B.M. Tennisist Taylor Dent on tema lähisugulane. Pilt 4
»»» 1978 Adrien Hardy, Prantsusmaa sõudja (Nîmes). Olümpiavõitja 2004 Ateenas paarisaerulisel kahepaadil koos Sébastien Vieilledent'iga. Sydneys 2000 seitsmes koht. Maailmameister 2003 Milanos ja 2006 Etonis, hõbe 2001 Luzernis ja 2007 Münchenis. Pärast Vieilledent'i loobumist pärast Ateenat sai tema paariliseks Jean-Baptiste Macquet. Klubi Aviron de Chalon-sur-Saône. Läbisid koos Macquet'ga 17. juunil 2006 Poznanis 2000 m ajaga 6.03,25.
»»» 1979 Carlos Alberto Arroyo Bermudez, Puerto Rico korvpallur (Fajardo). Viies puertoriikolane, kes pääsenud mängima NBA-sse ja seni kõige edukam. Mänginud profina 2001. aastast. Klubid: Toronto Raptors (2001-2002), Denver Nuggets (2002), Utah Jazz (2002-2005), Detroit Pistons (2005-2006) ja Orlando Magic (2006-2008). Lõppenud hooajal mängis vabaagendina Tel Avivi Maccabis, mänginud Euroopas ka TAU Ceramicas (2002). Kuulus meeskonda, mis alistas Ateena olümpial USA koondise, mängis ka MM-il Jaapanis 2006.
»»» 1981 Nicholas "Nicky" Patrick Hayden, USA mootorisportlane (Owensboro, Kentucky). Osalenud alates 2003. aastast ringrajasõidu MM-sarja MotoGP klassis 100 etapil, võitnud neist 3 ja lõpetanud 24 korda esikolmikus. 6 parimat stardikohta ja 6 kiireimat ringi. Maailmameister 2006 Honda meeskonnas, pronks 2005, viies koht 2003 ja kuues 2008. AMA superbike'ide meister 2002. Hüüdnimi The Kentucky Kid.
»»» 1981 Indrek Turi, Eesti kergejõustiklane (Tallinn). Universiaadi hõbe 2003 Daegus isikliku rekordi 8122 punktiga. Juunioride MM-i viies koht 2000 Santiago de Chile'is ja universiaadi kuues koht 2001 Pekingis. Ateena olümpial 2004 sai 7708 punktiga 23. koha. Seitsmevõistluse isiklik rekord 5677 (2008).
»»» 1984 Marko Asmer, Eesti autovõidusõitja (Tallinn). Briti F3 klassi meister 2007, BMW Sauberi meeskonna testisõitja 2008, osales ka GP2-sarjas. Testis Williams-BMW F1 autot juba 2003. aastal. Aastatel 1995-2002 sõitis karti, võitis 2001 Marienburgis MM-sarja etapi ning 2002 MM-i konstruktorite karika Tony Karti meeskonnas.
SURMAPÄEV
««« 1930 Hans-Max "Joan" Gamper, Šveitsi jalgpallitegelane (Šveits – sünd. 22.11.1877 Winterthur). Üks Euroopa jalgpallipioneere, asutas klubisid nii Šveitsis kui Hispaanias, neist kuulsaim FC Barcelona (1899). Klubi presidendina (esimest korda 1908, hiljem veel neli korda) aitas Barcal kasvada maailma tippklubiks. Sooritas kodumaal viibides enesetapu.
««« 1992 Bo Lindman, Rootsi viievõistleja (Solna, Stockholm – sünd. 08.02.1899 Stockholm). Olümpiavõitja 1924 Pariisis ning -hõbe 1928 Amsterdamis ja 1932 Los Angeleses moodsa viievõistluse individuaalarvestuses. Osales Los Angelese mängudel ka epeevehklemises, kuid ei pääsenud alagrupist edasi.
««« 1994 Tjeerd "Theo" Daniel van Scheltinga, Hollandi maletaja (sünd. 06.03.1914 Amsterdam). FIDE rahvusvaheline meister 1950. Kuulus Hollandi paremikku 1936. aastast kuni 1950. aastate lõpuni. Oli 1936 Hollandi meistrivõistlustel kolmas, 1947 lõpetas Max Euwe'ga võrdsete punktidega, kuid kaotas lisamatši. Maleolümpial 1937, 1939, 1950, 1952 ja 1954. Töötas puusepana Amsterdami börsil.
««« 1998 Laila Schou Nilsen, Norra kiiruisutaja, mäesuusataja ja tennisist (Lanzarote, Las Palmas - sünd. 18.03.1919 Grefsen, Vestre Aker, Oslo). Olümpiapronks 1936 Garmisch-Partenkirchenis alpi kahevõistluses, 1948 St. Moritzis oli kiirlaskumises 7. ja slaalomis 14. Võitis kiiruisutamises viimased mitteametlikud naiste MM-võistlused 1935 Oslos, sai 1937 teisel ametlikul MM-il Davosis esikoha mitmevõistluses, võites kõik neli distantsi MR-iga. Kordas võitu 1938 Oslos. Tema 500 m rekord (46,4) püsis 1955. aastani. Tuli korduvalt ka Norra meistriks tennises, kuulus rahvusnaiskonda käsipallis ning tegi 1963 kaasa Monte Carlo autorallil.
««« 2003 Steven "Hizzy" Hislop, Šotimaa mootorisportlane (Teviothead, Roxburghshire – sünd. 11.01.1962 Chesters). Isle of Man TT võitja 11 korda, Briti meister 250 cm3 klassis (1990) ja Briti meister superbike'ide klassis (1995, 2002). Hukkus kopteriõnnetuses Teviotheadi lähistel 30. juulil 2003. Mani saarel Onchan Headis ja tema kodulinna Denholmi lähedal Wiltoni pargis on talle mälestusmärk. Ka vend Garry oli võidusõitja, kes hukkus 1982. aastal mootorrattaõnnetuses.
SÜNDMUSED
¤ 1926 võistles esmakordselt Eestis maailmakuulus soomlane Paavo Nurmi. Kadrioru staadionil läbis Nurmi 3000 m 8.38,6-ga. Johannes Laurson kaotas talle 40 sekundiga.
¤ 1930 krooniti Montevideos jalgpalli esimeseks maailmameistriks Uruguay meeskond. Estadio Centenariol kohtus võõrustajate koondis finaalis 93 000 pealtvaataja ees Argentinaga ning belglasest kohtuniku Jean Langenuse lõpuvile kuulutas uruguailaste võitu 4:2. Finaali esimese värava lõi 12. minutil Pablo Dorado, kuid 20. minutil argentiinlane Carlos Peucelle viigistas ja 37. minutil viis MM-turniir edukaim väravakütt Stabile Argentina juhtima. Teisel poolajal lõid Pedro Cea (57.), Santos Iriarte (68.) ja ühest käest vigane Castro (90.) aga kolm väravat ja Uruguay võitis.
¤ 1932 avati Los Angeleses X nüüdisaegsed suveolümpiamängud.
¤ 1933 võitis Suurbritannia tennisemeeskond 28. Davis Cupi finaalis Pariisis Prantsusmaa 3:2.
¤ 1939 hüppas sakslanna Christel Schulz Berliinis esimese naisena maailmas kaugus üle kuue meetri - 6.12.
¤ 1944 algasid N Liidu ametiühingute meistrivõistlused kergejõustikus, kus eestlased võitsid kolm esikohta. Kettaheite võitis Aadu Tarmak 44.82-ga, 800 m jooksus oli Aleksander Tšikin teine 1.56,9-ga ja kaugushüppes Fred Kudu kolmas 6.43-ga.
¤ 1944 algas liiduklassi jalgpallimeistrivõistluste sügisring kevadringi võitja Pärnu Tervise juhtimisel. Rinde lähenedes jäi turniir lõpetamata.
¤ 1948 kasutati Londoni olümpial 100 m eeljooksudes esimest korda stardipakke.
¤ 1948 püstitas tšehh Emil Zatopek Londonis uue olümpiarekordi 10 000 m jooksus 29.59,6.
¤ 1949 tekitasid Ernst Idla 260 võimlejat oma esinemisega furoori Stockholmi olümpiastaadionil toimunud Lingiaadil.
¤ 1950 avati Leningradis esimene 100 000 pealtvaatajat mahutanud võistluspaik, Kirovi-nimeline staadion.
¤ 1956 avati Moskvas Lužniki keskstaadion.
¤ 1961 võitis golfi 43. PGA meistrivõistlused Olympia Fieldsis (Illinois) Jerry Barber 277 löögiga.
¤ 1966 võitis Inglismaa jalgpallikoondis esimest ja seni ka viimast korda MM-tiitli, kui lisaajale läinud mängus alistati Wembleyl Saksamaa LV meeskond 4:2.
¤ 1976 alistas Jaapani võrkpallinaiskond Montreali olümpiafinaalis tiitlikaitsja N Liidu esinduse 3:0.
¤ 2002 sai Lisa Leslie'st esimene naiskorvpallur, kes WNBA kohtumises palli pealt korvi surunud.
¤ 2002 ujus austraallane Ian Thorpe Rahvaste Ühenduse mängudel Manchesteris 400 m vabalt ajaga 3.40,08. Uus maailmarekord oli sündinud.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
