SÜNNIPÄEV
»»» 1920 Zeno Colò, Itaalia mäesuusataja (Abetone – surn. 12.05.1993 San Marcello Pistoiese). Olümpiavõitja 1952 Oslos kiirlaskumises. Maailmameister 1950 Aspenis kiirlaskumises ja suurslaalomis ning hõbe slaalomis. Püstitas 1947. aastal suusatamise kiirusrekordi, kui saavutas keskmiseks kiiruseks 159,292 km/h. Tuli 19 korda Itaalia meistriks.
»»» 1925 Micheline Lannoy, Belgia iluuisutaja (Brüssel). Olümpiavõitja 1948 St. Moritzis paarissõidus koos Pierre Baugniet'ga. Koos tuldi maailmameistriks 1947 ja 1948 ning Euroopa meistriks 1947. Lannoy ja Baugniet on kaks kolmest Belgia iluuisutajast, kes olümpiamedali võitnud. Kolmas on Robert von Zeebroec, kes sai pronksi meesüksiksõidus 1928.
»»» 1933 Rein Kirsipuu, Eesti jalgrattatreener (Tartu). Eesti meistreid ja rekordi püstitajaid 1958. aastal 4 km jälitussõidus Spartaki meeskonnas. Spartaki üleliidulistel meistrivõistlustel hõbe 1954. Töötas 1957-1959 Tartu Spartaki esimehena ja 1959-1971 Tartu Dünamo rattatreenerina., oli 1972-1988 Eesti koondise peatreener. ENSV teeneline treener 1974 ja N Liidu teeneline treener 1977. Õpilasi: Aavo Pikkuus, Riho Suun, Toomas ja Jaan Kirsipuu. Austas sportimist 1948 kiiruisutajana, jätkas 1950 Juhan Suurmetsa juhendamisel jalgrattasõitjana. Oli 1971-1991 jalgrattaspordiföderatsiooni treenerite nõukogu esimees.
»»» 1933 Tomislav Ivić, Jugoslaavia jalgpallitreener (Split). Jalgpalliajaloo üks edukamaid treenereid. Tegutsenud 10 riigis ning viinud oma meeskonnad 15 tiitlini. Töökohad: RNK Split (1969-1972), Spliti Hajduk (1972-1976, 1978-1980), Ajax (1976-1978), Brüsseli Anderlecht (1980-1983), Istanbuli Galatasaray (1983-1984), Avellino (1984-1985), Ateena Panathinaikos (1985-1986), Zagrebi Dinamo (1986-1987), FC Porto (1988-1990, 1993-1994), Pariisi Saint-Germain (1990-1991), Madridi Atlético (1991-1991), Marseille' Olympique (1991-1992, 2001-2002), Lissaboni Benfica (1992-1993), Horvaatia (1994-1995), Istanbuli Fenerbahçe (1995-1995), Al Wasl (1995-1996), Araabia Ühendemiraadid (1996-1997), Persepolis (1997-1998), Iraan (1998-1998) ja Liège'i Standard (1998-2000). Ivići juhendatud meeskonnad on tulnud Jugoslaavia, Hollandi, Belgia ja Portugali meistriks.
»»» 1938 William "Billy" Mervin Mills, USA kergejõustiklane (Pine Ridge, Lõuna-Dakota). Olümpiavõitja 1964 Tokyos 10 000 m jooksus, ainus ameeriklane, kes sel distantsil olümpiakulla võitnud. Päritolult siu indiaanlane, jäi 12-aastaselt orvuks. Hakkas jooksmisega tegelema indiaanlaste instituudis Haskellis. Õppis edasi Kansase ülikoolis ning tuli kolm korda NCAA meistriks krossijooksus ja meeskondlikult 1959 ja 1960 ka USA meistriks. Pärast armeeteenistust USA mereväes pääses ta USA olümpiakoondisse Tokyo mängudeks, lõpetades maa meistrivõistlustel teisena. Tema karjääri põhjal on vändatud mängufilm "Running Brave" (peaosas Robby Benson).
»»» 1947 Vladimir Petrov, N Liidu jäähokimängija, ründaja (Krasnogrosk). Olümpiavõitja 1972 Sapporos ja 1976 Innsbruckis, MM-võistlustelt 1969-1981 kokku 10 kuldmedalit ja EM-ilt 8 kulda. Klubid: Moskva Krõlja Sovetov (1965—1967), Moskva CSKA (1967—1981) ja Leningradi SKA (1981—1983). Tuli aastatel 1968-1981 kokku 11 korda N Liidu meistriks ja 5 korda karikavõitjaks. Oli MM-il 1973, 1977 ja 1979 edukaim väravakütt. Mängis N Liidu koondises 118 mängu ja viskas 192 väravat. N Liidu meistrisarjas 553 mängu ja 370 väravat. 1992-1994 oli Venemaa jäähokiliidu president. Pilt 1
»»» 1951 Geneviève Gambillon, Prantsusmaa jalgrattur (Hudimesnil). Maailmameister naiste grupisõidus 1972 ja 1974, hõbe 1975. Prantsusmaa meister maanteesõidus 1969, 1970, 1972 ja 1974, sprindis 1969, 1970, 1971, 1972 ja 1973 ning jälitussõidus 1969, 1970, 1971, 1972 ja 1973.
»»» 1956 Volker Beck, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Nordhausen, Tüüring). Olümpiavõitja 1980 Moskvas 400 m tõkkejooksus ja -hõbe 4 x 400 m teatejooksus. Edestas tõkkejooksu finaalis Vassili Arhipenkot 0,16 sekundiga, teatejooksu viimases vahetuses jäi aga alla Viktor Markinile. SDV meister 1980, 1981 ja 1983. Pärast sportlaskarjääri lõppu töötanud treenerina, ka Saksamaa koondise juures.
»»» 1963 Olga Vladõkina-Brõzgina, N Liidu/Ukraina kergejõustiklane (Krasnokamsk, Permi oblast). Olümpiavõitja 1988 Soulis 400 m ja 4 x 400 m teatejooksus (siiani püsiva MR-iga 3.15,17), 1992 Barcelonas 4 x 400 m teatejooksus ja -hõbe 400 m jooksus. MM-võistluste kuld 1987 Roomas 400 m ja 1991 Roomas 4 x 400 m teatejooksus ning hõbe Roomas teatejooksus. Esindas 1991. aastani N Liitu ja edasi Ukrainat. Harjutas Vorošilovgradi Dinamos. Isiklikud rekordid 200 m - 22,44 (1985) ja 400 m - 48,27 (1985).
»»» 1965 Mitchell James "Mitch" Richmond, USA korvpallur (Fort Lauderdale, Florida). Mängis elukutselisena 1988-2002, valiti NBA draftis 1988 üldjärjestuses viiendana Golden State Warriorsi poolt. Klubid: Warriors (1988–1991), Sacramento Kings (1991–1998), Washington Wizards (1999–2001) ja Los Angeles Lakers (2001–2002). NBA meister 2002, NBA Tähte mängul kuus korda (1993-1998) ja Tähtede mängu MVP 1995, NBA aasta uustulnuk 1989. Olümpiavõitja 1996 Atlantas ja -pronks 1988 Soulis.
1
2
3
4
»»» 1965 Anna Levandi-Kondrašova, N Liidu iluuisutaja ja Eesti uisutreener (Moskva). MM-võistluste hõbe 1984, Sarajevo olümpial samal aastal 5., Calgarys 8. koht naisüksiksõidus. EM-il võitis 1984, 1986, 1987 ja 1988 pronksmedali. Viiekordne N Liidu meister. Õppis CSKA koolis ja lõpetas Moskva Kehakultuuriinstituudi, treenerid Eduard Pliner ja Stanislav Žuk. Töötanud treenerina Norras, Soomes, Rootsis ja Eestis. Alates 1999 on Tallinna Jääspordikooli treener ja õppealajuhataja ning Anna Levandi Iluuisutamisklubi peatreener. Ta on Rocca al Mare uisukooli direktor ja treener. Aastal 2000 sai ta Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia. Abielus Allar Levandiga, kellega tutvus Calgary olümpiamängude ajal. Lapsed Anders, Armand ja Arlet. Valdab eesti, vene, inglise, norra ja soome keelt. Pilt 2
»»» 1966 Michael Gerard "Mike" Tyson, USA poksija (Brooklyn, New York City). Tõusis kõigi aegade noorimana (20 aastat ja 4 kuud) profipoksi raskekaalu maailmameistriks (WBC), kui alistas 22. novembril 1986 Las Vegases Trevor Berbicki. WBA, IBF ja WBC ühine maailmameister 1. augustist 1987 11. veebruarini 1990. WBC meister 1986–1990 ja 1996–1997, WBA meister 1987–1990 ja 1996 ning IBF-i meister 1987–1990. Pidas profina 58 kohtumist, võitis neist 50 (44 nokaudiga) ja kaotas 6. Teatas 2003. aastal, et on pankrotis, ehkki oli oma karjääri jooksul teeninud 300 miljonit dollarit. Tuntud oma ettearvamatu käitumise poolest, muuhulgas istunud vangis vägistamise pärast. Hüüdnimi Iron Mike. Pilt 3
»»» 1966 Andrei Abduvaliev, N Liidu/Tadžikistani/Usbekistani kergejõustiklane (Leningrad). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas vasaraheites. 1993 Stuttgardis ja 1995 Göteborgis tuli maailmameistriks Tadžikistani eest võisteldes, alates 1997. aastast võistles Usbekistani eest ja osales Sydney olümpial 2000 (ei pääsenud lõppvõistlusele). Aasia meister 1998, juunioride Euroopa meister 1985. Isiklik rekord 83.46 (1990).
»»» 1967 Silke Renk, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Erfurt). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas odaviskes 68.34-ga, 1988 Soulis viies koht. MM-il 1991 Tokyos pronks, 1993 kuues koht. EM-il 1990 neljas koht. Isiklik rekord vana odaga 71.00 (juunis 1988 Rostockis), mis andis saksa odaviskajate seas Petra Felke ja Antje Kempe järel kolmanda koha.
»»» 1967 Sheila Hudson, USA kergejõustiklane (Kitzengen, Saksamaa). MK-võistluste teine 1994 ja Atlantas 1996 olümpiamängude 11. koht kolmikhüppes. Püstitas 1987 kaks mitteametlikku MR-i (13.78 ja 13.85), isikliku rekordi 14.41 saavutas juulis 1996 Stockholm. Isa afroameeriklane, ema korealanna.
»»» 1969 Uta Rohländer-Fromm, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Merseburg). Olümpiapronks 1996 Atlantas ning MM-i pronks 1991 Tokyos ja 1999 Sevillas 4 x 400 m teatejooksus. Juunioride Euroopa meister 1987 400 m ja 4 x 400 m. Euroopa meister teatejooksus 1998 ja pronks 1994. Isiklik rekord 400 m jooksus 50,33 (juuli 1998 Stuttgardis). Klubi SV Halle. Abielus Dieter Frommi poja Alexander Frommiga.
»»» 1970 Sergei Panov, N Liidu/Venemaa korvpallur (Rjazan). MM-võistluste hõbe 1994 ja 1998, EM-võistluste hõbe 1993 ja pronks 1997. Klubid: Peterburi Spartak (1991-1993), Yildirim (1993-1994), Moskva CSKA (1994-2000, 2002-2006) ja Permi Ural Great (2000-2002). Euroliiga võitja 2006, NEBL-i meister 2000 ja 2001, Venemaa meister 1995-2006.
»»» 1975 Ralf Schumacher, Saksamaa autovõidusõitja (Hürth-Hermülheim). Osales F1 autode MM-sarjas 1997-2007 kogu 181 GP-l, võitis neist 6 ja lõpetas 27 korda esikolmikus. 6 parimat stardikohta ja 8 kiireimat ringi. Meeskonnad: Jordan (1997-1998), Williams (1999-2004) ja Toyota (2005-2007). 7-kordse maailmameistri Michael Schumacheri noorem vend. Alates 2008. aastast osaleb DTM-sarjas. Pilt 4
»»» 1975 Rami Shaaban, Rootsi jalgpallur, väravavaht (Fisksätra, Stockholm). Mänginud Rootsi koondises alates 2006. aastast kokku 16 mängu. Kuulus Rootsi koondisse MM-il 2006 ja EM-il 2008. Klubid: Saltsjöbadens IK (1994-1995), Al-Zamalek (1995), Ittihad Osman (1995-1996), Nacka FF (1997-1999), Djurgårdens IF (2000-2002), Värtans IK (2001, laen), Arsenal (2002-2004), West Ham United (2004), Brighton & Hove Albion (2004-2005), Fredrikstad (2006-2008) ja Hammarby IF (2008-). Isa egiptlane, ema soomlanna. Enne lepingut Arsenaliga töötas lõhkajana.
»»» 1977 Tathiana Garbin, Itaalia tennisist (Mestre). Mänginud elukutselisena alates 1996. aastast, võitnud 1 WTA ja 10 ITF-i turniiri üksik- ning 8 WTA ja 6 ITF-i turniiri paarismängus. Kõrgeim koht üksikmängu maailma edetabelis 22. (21. mai 2007). Alistas French Openil 2004 teises ringis tiitlikaitsja Justine Henini. French Openil 2007 neljas ring. Itaalia kolmas reket.
»»» 1979 Sylvain Chavanel Albira, Prantsusmaa jalgrattur (Châtellerault). Prantsusmaa meister temposõidus 2005, 2006, 2008. 4 Jours Dunkerque'i võitja 2002 ja 2004, Circuit de la Sarthe'i võitja 2005. Tour de France'il 2008 üks etapivõit. Alustas profikarjääri 2000 Bonjouri meeskonnas, 2005-2008 sõitis Cofidises ja alates 2009. aastast Quick Stepis. Vend Sébastien Chavanel on samuti profirattur.
»»» 1982 Otis Harris, USA kergejõustiklane (Edwards, Mississippi). Olümpiavõitja 2004 Ateenas 4 x 400 m teatejooksus ja -hõbe 400 m jooksus Jeremy Warineri järel. Harjutab oma kolledžiaegse juhendaja Curtis Frye õpetuste järgi Columbias (Lõuna-Carolina), kuid pärast 2004. aastat pole enam aega alla 45 sekundi saanud.
»»» 1985 Michael Fred Phelps, USA ujuja (Baltimore, Maryland). Kõige rohkem olümpiakuldasid (14) võitnud sportlane. 2004 Ateenas 6 kuld- ja 2 pronksmedalit, 2008 Pekingis 8 kulda. Võitis Ateenas individuaalselt 100 m ja 200 m liblikat ning 200 m ja 400 m kompleksi ning oli 200 m vabaujumises kolmas, kuld 4 x 200 m vabalt ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ja pronks 4 x 100 m vabalt teateujumises. Pekingis võitis mõlemad liblik- ja kompleksujumised, 200 m vabalt ning kõik kolm teateujumist. MM-võistlustelt 2001-2007 kokku 20 (17+3+0) medalit, neist 11 kulda individuaalselt, lisaks lühiraja MM-ilt 2004 kuld 200 m vabaujumises. Püstitanud 32 MR-i (neist 26 ind. ja 6 teateujumises, kõik 50 m ujulas), Mark Spitzi rekordist (33 = 26+7) lahutab teda vaid üks rekord. Hetkel on tema nimel 7 MR-i. Maailma parim meesujuja 2003, 2004, 2006, 2007, 2008, USA parim 2001-2004 ja 2006-2008. Hüüdnimi Baltimore Bullet.
SURMAPÄEV
««« 1898 Reginald Halsey "Reg" Birkett, Inglismaa jalgpallur (sünd. 28.03.1849 London). Inglismaa koondises 1879 üks mäng. Klubi Clapham Rovers. FA Cupi võitja 1880 ja finalist 1879. Mängis 1871 Inglismaa koondises ka ragbit nagu ka tema vend Louis ja poeg John.
««« 1966 Emilio Giuseppe "Nino" Farina, Itaalia autovõidusõitja (Chambery – sünd. 30.10.1906 Torino). F1 autode MM-võistluste esimene võitja 1950. Osales 1950-1955 kokku 34 GP-l, võitis neist 5 ja lõpetas 20 korda esikolmikus. 5 parimat stardikohta ja 5 kiireimat ringi. 1952 sai üldarvestuses teise ja 1953 kolmanda koha. Võitis ka MM-sarja kõigi aegade esimese etapi 1950 Silverstone'is. Meeskonnad: Alfa Romeo (1950-1951), Ferrari (1952-1955). Hukkus Prantsusmaal Chamberys liiklusõnnetuses.
««« 1947 Rudolf "Rudi" Noack, Saksamaa jalgpallur, ründaja (Venemaa – sünd. 30.03.1913 Hamburg). Tegi kaasa 1934. aasta MM-il, lüües ka poolfinaalis Tšehhoslovakkia vastu värava. Mängis suurema osa karjäärist Hamburger SV-s. Suri Nõukogude vangilaagris.
««« 1974 Roger Staub, Šveitsi mäesuusataja (Verbier – sünd. 01.07.1936 Arosa). Olümpiavõitja 1960 Squaw Valleys suurslaalomis. MM-võistluste hõbe 1958 Badgasteinis kiirlaskumises ning pronks suurslaalomis ja alpi kahevõistluses. Hukkus deltaplaaniga lennates üks päev enne oma 38-ndat sünnipäeva.
SÜNDMUSED
¤ 1837 asutati Londonis rahvuslik ujumisühing (National Swimming Society).
¤ 1912 algas Tour de France.
¤ 1912 pidas Venemaa jalgpallikoondis oma esimese mängu olümpiaturniiril Stockholmis, kui Soomele jäädi alla 1:2.
¤ 1916 võitis Minikahda Clubi radadel (Minnesota) peetud 22. US Openi golfis Chick Evans 286 löögiga.
¤ 1920 toimus Eesti Spordi Liidu esindajatekogu esimene koosolek. Liidu esimeheks valiti Ado Anderkopp, aseesimeheks Leopold Tõnson.
¤ 1929 võitis Winged Foot CC (New York) radadel peetud 33. US Openi golfis Bobby Jones 294 löögiga.
¤ 1929 algas Tour de France.
¤ 1931 algas Tour de France.
¤ 1936 kaotas Eesti koondis Leedu rahvusstaadioni avamisel Vytautase mäel väljakuperemeestele 0:2. Esimest korda jõudis välismaal tehtud raadioreportaaž Eestimaale.
¤ 1937 algas Tour de France.
¤ 1939 algasid Luzernis 32. MM-võistlused laskmises, kus Eesti kinnitas oma juhtpositsiooni maailmas. 22-liikmeline koondis võitis Allmendi tiirus kokku 16 (6+5+5) medali, olles võistluste edukaim riik Šveitsi, Saksamaa, Soome ja Rootsi ees. Individuaalselt oli väljapaistev Järvamaalt pärit August Liivik, kes võitis individuaalselt ja meeskondlikult kokku 9 medalit! Teist MM-i järjest kuulus Eestile meeskondlik võit vabapüssimatšis ja seega Argentina karikas, mis ajaloo tahtel jäigi aastateks Eestisse.
¤ 1940 lõppesid 1939/40 aasta Eesti meistrivõistlused jalgpallis. Esimest korda läks meistritiitel pealinnast välja – JS Estonia võidutee katkestas Tartu Olümpia.
¤ 1948 algas Tour de France.
¤ 1949 algas Tour de France.
¤ 1950 ületas USA kümnevõistleja Bon Mathias kaasmaalase Glenn Morrise 1936. aasta maailmarekordi 142 punktiga, kogudes Tulares 8042 punkti.
¤ 1975 kaitses Muhammad Ali Kuala Lumpuri Merdeka staadionil peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatšis oma meistrivööd, alistades punktidega Joe Bugneri.
¤ 1984 alustas tööd rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus (CAS).
¤ 1987 püstitas rootslane Patrik Sjöberg Stockholmis meeste kõrgushüppes uueks maailmarekordiks 2.42.
¤ 1988 lubas Chicago linn ehitada White Soxi pesapallimeeskonnale uue staadion, et klubi ei koliks Floridasse.
¤ 1994 teatas USA iluuisutamisliit, et on määranud Tonya Hardingile eluaegse võistluskeelu.
¤ 1996 krooniti jalgpalli Euroopa meistriks kolmandat korda Saksamaa koondis. Londonis vanal Wembleyl peetud finaalis alistasid sakslased lisaaja kuldsest väravast Tšehhimaa 2:1. Kulla toonud värava lõi Oliver Bierhoff.
¤ 2002 sai Brasiilia jalgpallikoondisest viiekordne maailmameister, kui Yokohamas peetud finaalis alistati Saksamaa 2:0.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
