Profipoksi raskekaalu esimene mustanahaline MM-tiitli valdaja ja korvpallis esimesena olümpiavõitjaks tulnud must mees on mõlemad sündinud märtsikuu viimasel päeval. Kes? Millises klubis alustas Gordie Howe oma karjääri NHL-is? Kus püstitati ja kes püstitas naiste 80 m tõkkejooksu viimase maailmarekordi 10,3 sekundit? Kes väravavahtidest on NHL-is andnud kõige rohkem väravasööte? Kes USA korvpallikuulsustest annetas oma koduülikoolile 2,5 miljonit dollarit?
SÜNNIPÄEV
»»» 1878 Arthur John Johnson ehk Jack Johnson, USA poksija (Galveston, Texas – surn. 10.06.1946 Raleigh, Põhja-Carolina). Hüüdnime Galveston Giant kandnud Johnson on poksiajalukku läinud kui esimene mustanahaline, kes sai MM-tiitli valdajaks profipoksi raskekaalus. 14-raundlises tiitlimatšis alistas ta 26. detsembril 1908 Sydneys valitseva meistri kanadalase Tommy Burnsi tehnilise nokaudiga. 4. juuli 1910 kohtus Johnson Nevadas Renos endise maailmameistri James L. Jeffriesiga, kes oli ringist lahkunud võitmatuna. Jeffries pidas vastu 14 raundi, 15-ndas lõi Johnson eksmaailmameistri kaks korda nokdauni ning matš lõpetati. Johnson kaotas tiitli 5. aprillil 1915, jäädes alla Jess Willardile (kauboi, kes alustas poksiga alles 30-selt). Havannas peetud matšis nokautis Willard vastase 26. raundis (ette oli nähtud 45 raundi). Hukkus autoõnnetuses.
»»» 1923 Donald Angelo "Don" Barksdale, USA korvpallur (Berkley, California – surn. 08.03.1993 Oakland, California). Olümpiavõitja 1948 Londonis. Esimene afroameeriklane, kes pääses USA olümpiakoondisse ja võitis ka kulla. Liitus 1951 28-aastaselt NBA-ga, esimene leping Baltimore Bulletsiga. 1953 osales ta esimese afroameeriklasena NBA Tähtede mängul. Kaks aastat hiljem lõpetas hüppeliigese vigastus tema mängijakarjääri. Hiljem tegutsenud populaarse raadio-DJ-na. Suri kõrivähki.
»»» 1928 Gordon "Gordie" Howe, Kanada jäähokimängija, ründaja (Floral, Saskatchewan). Kanada kõigi aegade edukamaid mängijaid, hüüdnimi Mr. Hockey. Mängis 1946-1971, 1973-1980 ja 1997. NHL-is olid tema klubid Detroit Red Wings (1946-1971) ja Hartford Whalers (1979-1980), WHA-s Houston Aeros (1973-1977) ja New England Whalers (1977-1979). 1997 tegi ühe mängu kaasa IHL-i klubi Detroit Vipersi koosseisus. Stanley Cupi võitja 1950, 1952, 1954, 1955, Art Ross Memorial Trophy 1951, 1952, 1953, 1954, 1957, 1963, Hart Memorial Trophy 1952, 1953, 1957, 1958, 1960, 1963, Lester B. Patrick Award 1967. Osales NHL-i Tähtede mängul 23 korda ja WHA Tähtede mängul 2 korda. Ajakirja The Hockey News 1998. aastal koostatud kõigi aegade 100 parema hokimängija edetabelis kuulus talle kolmas (ettepoole mahtusid vaid Wayne Gretzky ja Bobby Orr), paremäärtest aga esimene koht. Tema numbri (9) igavikustasid nii Red Wings kui ka Whalers. Jäähoki Kuuluse hallis 1972. Pikkus 185 cm, kaal 93 kg.
»»» 1939 Karl-Heinz Schnellinger, Saksamaa jalgpallur, kaitsja (Düren). Saksamaa koondises 1958-1971 kokku 47 mängu ja 1 värav. Mängis neljal MM-võistluste finaalturniiril - 1958 (neljas koht), 1962, 1966 (teine koht) ja 1970 (kolmas koht). Lõi 1970 poolfinaalis Itaalia vastu viigivärava ning mäng läks lisaajale. Alustas karjääri 1959. aastal 1. FC Kölnis, 1963 lahkus Itaaliasse, esimene klubi oli AC Mantova. 1964 liitus AS Romaga ja veel aasta hiljem AC Milaniga, kus mängis üheksa hooaega. Ei löönud 222 mängus Milani eest ainsatki väravat. Lõpetas karjääri 1975 Berliini Tennis Borussias. Praegu elab Milanos ja tegeleb äriga. Hüüdnimi Volkswagen.
»»» 1941 Vera Korsakova, N Liidu kergejõustiklane (Jalal-Abad, Kõrgõzstan). 80 m tõkkejooksu viimase maailmarekordi püstitaja. Kordas 16. juunil 1968 Riias Daugava staadionil peetud võistlustel eeljooksus Irina Pressi poolt 1965. aastal püstitatud rekordit 10,3 ning finaalis sai ajaks 10,2. Mexico olümpiamängudel jäi poolfinaalis 10,86-ga viiendaks ning finaali ei pääsenud. 1967 sai N Liidu meistrivõistlustel pronksmedali.
»»» 1946 Klaus Wolfermann, Saksamaa kergejõustiklane (Altdorf bei Nürnberg). Olümpiavõitja 1972 Münchenis odaviskes viiendas voorus visatud OR-i 90.48-ga. Seni juhtinud Janis Lusis viskas viimases voorus 90.46 ja kaotas kulla vaid kahe sentimeetriga. See on olümpiaajaloo napim võit odaviskes. 5. mail 1973 viskas Wolfermann Leverkusenis 94.08, ületades Lusise nimel olnud MR-i 28 sentimeetriga. Rekord püsis üle kolme aasta. Saksamaa parim meessportlane 1972 ja 1973. Pikkus 176 cm, kaal 89 kg.
»»» 1959 Thierry Claveyrolat, Prantsusmaa jalgrattur (La Tronche, Rhône-Alpes - surn. 07.09.1999 Notre-Dame-de-Mésage, Isère). Võistles elukutselisena 1983-1994. Tour de France'i mägedekuningas 1990, võitis ka ühe etapi nagu ka aasta hiljem. Kõrgeim lõpukoht oli 17. (1986). Klubid: U.C. Pélussin (1983), Système U (1984), La Redoute (1985), R.M.O. (1986–1991), Z (1991–1992) ja Gan (1993–1994). Lõpetas elu enesetapuga.
»»» 1961 Ronald James Brown, USA kergejõustiklane ja ameerika jalgpallur (Los Angeles, California). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses 4 x 100 m teatejooksus MR-iga 37,83. Arizona ülikoolis õppinud Brown oli 100 m jooksus neljas ja jooksis teates teist vahetust. Pärast olümpiat liitus Los Angeles Ramsiga, 1990 üheks hooajaks teise LA klubi Raidersiga. Lõpetas sportlaskarjääri Ramsis 1991.
»»» 1965 Jean-Christophe Lafaille, Prantsusmaa alpinist (Gap, Hautes-Alpes – surn. 27.01.2006 Makalu, Himaalaja). Alistas aastatel 1993-2004 kokku üksteist 8000-list mäetippu, esimesena Cho Oyu ja viimasena Shishapangma. Alistanud üksinda Shishapangma, Gasherbrum II ja Gasherbrum I, Manaslu, Dhaulagiri ja Shishapangma. Jäi kadunuks kui püüdis esimesena üksinda alistada talvetingimustes maailma viiendat tippu Makalut. Lafaille'i jäid leinama abikaasa Katia ja kaks last.
»»» 1965 Thomas "Tom" Patrick Barrasso, USA jäähokimängija, väravavaht (Boston, Massachusetts). Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys. Mängis NHL-is 18 hooaega (1983-2003), drafti viies valik 1983 Buffalo Sabresi poolt. Klubid: Buffalo Sabres (1983-1989), Pittsburgh Penguins (1988-2000), Ottawa Senators (1999-2000), Carolina Hurricanes (2001-2002), Toronto Maple Leafs (2001-2002) ja St. Louis Blues (2002-2003). Stanley karikasarja võitja Penguinsiga 1991 ja 1992, Calder Trophy ja Vezina Trophy 1984, NHL-i Tähtede meeskonna esimeses rivistuses 1984 ja teises 1985, 1993. USA päritolu väravavahtidest võitude arvult (369) teine, NHL-i parim söödujagaja (48) väravavahtide seas. Pikkus 191 cm, kaal 95 kg.
»»» 1966 Roger Anthony Black, Inglismaa kergejõustiklane (Portsmouth). Olümpiahõbe 1996 Atlantas 400 m ja 4 x 400 m teatejooksus, -pronks 1992 Barcelonas 4 x 400 m teatejooksus. MM-võistlustelt kuld 1991 Tokyos teates, hõbedad 1987 Roomas ja 1997 Ateenas teates ning Tokyos 400 meetris. Kahekordne Euroopa meister 400 m jooksus (1986 ja 1990) ning kolmekordne (1986, 1990 ja 1994) teatejooksus. Juunioride Euroopa meister 1985 nii individuaalselt kui teatejooksus. Isiklik rekord 44,37, püstitatud 3. juulil 1996 Lauasanne'is. Treenerid Mike Smith ja Mike Whittingham, sponsor Reebok. Töötanud televisioonis.
»»» 1968 Naoya Ogawa, Jaapani judomaadleja (Suginami, Tokyo). Olümpiahõbe 1992 Barcelonas raskekaalus (üle 95 kg). Maailmameister 1987, 1989 ja 1991 absoluutses kategoorias ning 1989 raskekaalus, pronks 1993 abs. kategoorias ning 1991 ja 1995 raskekaalus. Alates 1997. aastast tegelenud wrestlinguga. Pikkus 193 cm, kaal 115 kg.
»»» 1969 Steven "Steve" Delano Smith, USA korvpallur (Highland Park, Michigan). Olümpiavõitja 2000 Sydneys ja MM-kuld 1994 Kanadas. Mängis NBA-s 1991-2005, valiti draftis 1991 üldjärjestuses viiendana Miami Heati poolt. Klubid: Miami Heat (1991-1994, 2005), Atlanta Hawks (1995-1999), Portland Trail Blazers (1999-2001), San Antonio Spurs (2001-2003), New Orleans Hornets (2003-2004) ja Charlotte Bobcats (2004-2005). NBA meister Spursiga 2003, NBA spordimehelikkuse auhind 2002. Annetas oma alma materile (Michigan State University) 2,5 miljonit dollarit. Praegu tegutseb Atlanta Hawksi mängudel teadustajana koos Bob Rathbuniga. Pikkus 201 cm.
»»» 1971 Pavel Bure, Venemaa jäähokimängija, ründaja (Moskva). Olümpiahõbe 1998 Naganos ja -pronks 2002 Salt Lake Citys. Hüüdnimi The Russian Rocket, üks edukamaid vene hokimängijaid NHL-is. Valiti NHL-i draftis 1989 üldjärjestuses 113-ndana Vancouver Canucksi poolt. Siirdus Moskva CSKA-st NHL-i 1991, klubid Canucks (1991-1998), Florida Panthers (1998-2002) ja New York Rangers (2001-2003). Calder Memorial Trophy 1992, osales NHL-i Tähtede mängus 1993, 1994, 1997, 1998, 2000, 2001. Maurice 'Rocket' Richard'i auhind 2000, 2001 (oli liiga parim väravakütt ka 1994, enne auhinna asutamist). Torino olümpial 2006 oli Venemaa koondise peamänedžer.
»»» 1975 Toni Gardemeister, Soome autovõidusõitja (Kouvola). Osalenud vaheaegadega autoralli MM-võistlustel alates 1996. aastast, kokku 108 rallil. Lõpetanud 6 korda esikolmikus, võitnud 15 kiiruskatset. MM-võistluste kõrgeim üldkoht 2005 neljas. Meeskonnad: SEAT, Mitsubishi, Škoda, Ford ja Suzuki. Rallidebüüdi tegi 1993. Aastatel 1998-2000 sõitis MM-il SEAT-i meeskonnas. 2002-2004 oli Škoda tehasesõitja. Algul oli kaardilugeja Paavo Lukander, seejärel Jakke Honkanen ja alates 2008. aastast Tomi Tuominen.
»»» 1978 Jérôme Rothen, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Pariis). Prantsusmaa koondises alates 2003. aastast 13 mängu ja 1 värav. Confederations Cupi võitja 2003, osales Euro 2004 finaalturniiril, kuid 2006. aasta MM-il koondisse ei mahtunud. Klubid: SM Caen (1999-2000), Troyes AC (2000-2001), AS Monaco (2001-2004), Pariisi Saint-Germain (2004-). Prantsusmaa karikas 2006, liiga karikas 2003, 2008. Vasakäär, spetsialiseerunud karistuslöökidele ja söötudele.
»»» 1982 Philippe Mexès, Prantsusmaa jalgpallur, kaitsja (Toulouse). Prantsusmaa koondises alates 2002. aastast 11 mängu. U-18 vanuseklassi Euroopa meister 2000, U-21 EM-il hõbe 2002. Confederations Cupi võitja 2003. Alustas profikarjääri 1999 AJ Auxerre'is, 2004 siirdus 7 miljoni euro eest AS Romasse, kus mängib siiani. Prantsusmaa karikavõitja 2003, Itaalia karikavõitja 2007, 2008 ja superkarika võitja 2007.
SURMAPÄEV
««« 1915 Wyndham Halswelle, Šotimaa kergejõustiklane (Neuve Chapelle – sünd. 30.05.1882 Mayfair, Greater London). Olümpiavõitja 1908 Londonis 400 m jooksus, sai Ateena vahemängudel 1906 hõbeda 400 m ja pronksi 800 m jooksus. Püstitas Londonis eeljooksus OR-i 48,4 sekundiga, finaalis lõpetas ameeriklaste John C. Carpenteri ja William Robbinsi järel kolmandana, kuid kohtunike arvates blokeeris esimesena lõpetanud Carpenter šotlast. Jooks tühistati ning määrati kordusjooks. Ameerikas kehtinud reeglite kohaselt oli blokeerimine lubatud, kuid olümpial võisteldi rangemate, briti reeglite järgi. Kordusjooksu Carpenterit ei lubatud ning et ülejäänud kaks ameeriklast loobusid, sai Halswelle kulla üksinda joostes. Pärast Londoni mänge otsustati, et edaspidi võisteldakse 400 meetris eraldi radadel algusest lõpuni. Halswelle ei võistelnud pärast olümpiat enam kunagi. Osales I maailmasõjas kapteni aukraadis ning hukkus Prantsusmaal Neuve Chapelle'i lahingus snaipri kuulist.
««« 1956 Ralph DePalma, Itaalia päritolu USA autovõidusõitja (South Pasadena, California – sünd. 23.01.1884 Troia, Apulia, Itaalia). Indianapolise 500 miili sõidu võitja 1915. Juhtis samas 1912. aastal 200 ringist ligi 196, kuid kaks ringi enne lõppu purunes tema Mercedesel mootoriklapp. Sõitja ja tema mehhaanikud suutsid auto üle lõpujoone tõugata ja lõppkokkuvõttes sai DePalma 12. koha. 1925 võitis Indy 500 miili sõidu Pete DePaolo, kellele DePalma oli onu.
««« 1975 Virginio "Viri" Rosetta, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Torino – sünd. 25.02.1902 Vercelli, Piedmont). Itaalia koondises 52 mängu, maailmameister 1934 ja olümpiapronks 1928 Amsterdamis (osales olümpial ka 1920 ja 1924). Debüteeris Itaalia meistrisarjas Pro Vercelli meeskonnas 1919/1920 ründajana. Itaalia meister 1921 ja 1922. Liitus 1923 Juventusega, kus tuli esimest korda meistriks 1926 ning võitis 1930. aastatel viis meistritiitlit järjest. Kaheksa meistrikulda on lisaks Rosettale Itaalia liigas saanud veel vaid Giovanni Ferrari ja Giuseppe Furino. Lõpetas karjääri 1936.
««« 1980 James "Jesse" Cleveland Owens, USA kergejõustiklane (Tucson, Alabama – sünd. 12.09.1913 Danville, Alabama). Olümpiavõitja 1936 Berliinis 100 m, 200 m, 4 x 100 m teatejooksus ja kaugushüppes. Püstitas 25. mail 1935 Michigani osariigis Ann Arboris tunni aja jooksul kuus maailmarekordit. Kell 15.15 startis 100 jardi jooksus ja võiduaeg 9,4 oli MR-i kordamine. Kell 15.25 asus Owens kaugushüppe hoovõturajale. Enne hüpet käis ta vaatamas jaapanlase Chuhei Nambu MR-i (7.98) joont, mille kohtunikud olid tähistanud. Et joon kaugelt silma paistaks, pani Jesse sellele taskuräti. Hüpe õnnestus ja tulemuse 8.13 teatavaks tegemine vallandas ovatsiooni: esimese sportlasena maailmas oli Jesse Owens hüpanud üle 8 meetri. Rekord püsis löömatuna tervelt 25 aastat ja 79 päeva, kuni Ralph Boston selle lõpuks 1960. aastal ületas. Kell 15.45 oli Owens 220 jardi jooksu stardis. Jooks toimus sirgrajal. Jesse aeg 20,3 ületas kehtiva MR-i nii 220 jardi kui ka 200 m distantsil. Kell 16 Owensi soolo jätkus. Start anti 220 jardi tõkkejooksuks. Võitis taas Jesse. Aeg 22,6 oli jällegi parem kehtivast maailmarekordist nii jardi- kui meetridistantsil. Pärast 35 aastat kestnud suitsetamist (pakk sigarette päevas) suri Owens 66-aastaselt kopsuvähki.
««« 2009 Andrea Mead-Lawrence, USA mäesuusataja (Mammoth Lakes, California – sünd. 19.04.1932 Rutland County, Vermont). Olümpiavõitja 1952 Oslos slaalomis ja suurslaalomis. Esimene USA mäesuusataja, kes sai kaks olümpiakulda. Osales 15-aastaselt ka St. Moritzi mängudel 1948 ja sai slaalomis kaheksanda koha. Pärit mäesuusatajate perekonnast, abiellus 1951 samuti USA koondisse kuulunud mäesuusataja David Lawrence'iga (abielu lahutati 1967). Viie lapse ema. 2000. aastal diagnoositi tal ajuvähk, surm saabus mõned nädalad enne 77. sünnipäeva.
SÜNDMUSED
¤ 1929 lõppesid Riias esimesed EM-võistlused jääpurjetamises. Meistriks tuli Läti purjekas Satan.
¤ 1958 tuli Ants Raud Riias peetud võistlustel jääpurjetamise Monotüüp XV klassis N Liidu meistriks. Võistkondlikult võitis Kalev.
¤ 1962 algasid Lääne-Berliinis EM-võistlused lauatennises, kus Ida-Euroopa riigid N Liidu initsiatiivil ei osalenud.
¤ 1973 kaotas Muhammad Ali San Diegos profipoksi raskekaalu matšis 12. raundis punktidega Ken Nortonile, kes juba esimeses raundis oli purustanud Ali lõualuu.
¤ 1974 lõppesid Strelnas N Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises. DN-klassis võidutses Endel Vooremaa, Monotüüp XV klassis olid parimad Peeter Žuravljov ja Väino Jürjo.
¤ 1980 tõusis profipoksi raskekaalu maailmameistriks Mike Weaver, nokautides 15. raundis John Tate'i.
¤ 1980 võitis Larry Holmes profipoksi raskekaalu tiitlimatšis 8. raundis tehnilise nokaudiga Leroy Jonesi.
¤ 1986 lõppes Stuttgardis peetud juunioride MM vehklemises 17-aastasele Kaido Kaabermale 25.- 30. koha jagamisega.
¤ 1988 võitis Strelnas peetud DN-klassi MM-võistlused ameeriklane Mike O'Brien. Parima eestlasena ja ühtlase juunioride maailmameistrina oli Rene Kuulmann kaheksas.
¤ 1988 toimus Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu istungjärgul hääletus Iru-Muuga auto-motoringraja ehitamise küsimuses. 300 rahvassadikust oli kohal 240. Ehitamise heakskiiduks oli vaja 151 häält. Poolt oli 159 ja vastu 81 rahvasaadikut.
¤ 1995 lõppes Sofias jäähoki MM-võistluste tugevama C-gupi turniir, kus Eesti koondisel tuli Valgevene, Kasahstani ja Ukraina järel leppida neljanda kohaga.
¤ 1996 võitis Jane Salumäe Haagi poolmaratoni ajaga 1:11.38.
¤ 1996 lõppes Bledis jäähoki MM-võistluste B-grupi turniir. Eesti oli kaheksa osaleja seas neljas.
¤ 2001 ujus ameeriklane Ed Moses Austinis 50 m rinnuliujumise maailmarekordiks 27,39.
¤ 2007 tuli Henry Maske pärast 10-aastast vaheaega Müncheni Olympiahalles taas ringi ning alistas ameeriklase Virgil Hilli punktidega. Pärast seda kohtumist loobus 43-aastane sakslane lõplikult.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
