SÜNNIPÄEV
»»» 1883 Anthony "Tony" Frederick Wilding, Uus-Meremaa tennisist (Christchurch - surn. 09.05.1915 Neuve-Chapelle, Prantsusmaa). Maailma edetabeli juht 1913 ja esikoha jagaja 1911 ja 1912. Võitis üksikmängus Australian Openi 1906 ja 1909 ning Wimbledoni turniiri 1910-1913, paarismängus Australian Openi 1906 ning Wimbledoni 1907, 1908, 1910 ja 1914. Kuulus Davise karika võitnud Austraalia meeskonda 1907-1909 ja 1914. Stockholmi olümpial 1912 sai siseturniiril pronksi. I maailmasõja puhkedes läks Cambridge'i ülikooli lõpetanud Wilding vabatahtlikuna mereväega ja hukkus Prantsusmaal Aubers Ridge'i lahingus Neuve-Chapelle'i lähistel.
»»» 1887 Edouard "Newsy" Lalonde, Kanada jäähokimängija, ründaja (Cornwall, Ontario – surn. 21.11.1970 Montreal, Quebec). XX sajandi esimese poole üks väljapaistvamaid mängijaid. Mängis profina 1904-1927, peamiselt NHA/NHL-i klubis Montreal Canadiensis. Stanley Cupi võitja 1916, NHL-i edukaim väravakütt 1991, 1921. Oli Canadiensi kapten 1910-1911, 1912-1913 ja 1916-1922. Mängis tipptasemel ka lacrosse'i. 1998 paiknes ta ajakirja The Hockey News koostatud kõigi aegade 100 parema mängija edetabelis 32. kohal.
»»» 1892 Aleksander Alehhin, Venemaa/Prantsusmaa maletaja (Moskva - surn. 24.03.1946 Estoril). Maleajaloo neljas maailmameister, alistas sügisel 1927 Buenos Aireses kuubalase José Raúl Capablanca. Kaotas tiitli 1935, kui jäi Zandvoortis alla hollandlasele Max Euwele. Sai tiitli tagasi detsembris 1937, alistades revanšmatšis Euwe (10 võitu, 4 kaotust ja 11 viiki). Oli maailmameister kuni oma surmani. Lahkus Venemaalt 1921 pärast abiellumist šveitsi ajakirjaniku Anneliese Rüeggiga ning ei pöördunud sünnimaale enam kunagi tagasi. Elas peamiselt Pariisis. Mängis ametlikel võistlustel vähemalt 1366 partiid, oli suur male populariseerija (loengud, simultaanid). Aastail 1939–1945 osales Saksamaal ja Saksamaa poolt vallutatud aladel 23 turniiril ja matšil, millest võitis 19. Pärast sõja lõppu osutus ta täielikult maleelust eemale tõrjutuks. Üritas oma vanade sõprade kaasabil küll taas organiseerima hakata matši Botvinnikuga, kuid 1946. aastal suri Portugalis vaesuses ja täielikus üksinduses. Päev pärast tema surma saabus kauaoodatud kutse Suurbritanniast MM-matšile Botvinnikuga. Algul kinnitati, et malekuulsus lämbus lihatüki kätte, hiljem ametliku surmatunnistuse välja andnud arst kinnitas, et Alehhin hoopis mõrvati ning Portugali valitsus käskis tal kirjutada surma põhjuseks südameataki. On oletatud, et Alehhini mõrvas Prantsuse vastupanuliikumine koostöö pärast natsidega. 1978 nimetati tema järgi asteroid nr. 1909, FIDE nimetas 1992. aasta Alehhini aastaks.
»»» 1913 Milton Green, USA kergejõustiklane (Lowell, Massachusetts – surn. 30.03.2005 Palm Springs, Florida). Maailma paremaid 110 m tõkkejooksjaid 1930. aastastel. Võinuks osaleda ka Berliini olümpial 1936, kuid juudina loobus kohast USA koondises protestiks natsirežiimi vastu Saksamaal. Kordas 1935 maailmarekordit 45 jardi tõkkejooksus (5,8) ja 1936 60 m tõkkejooksus (7,5). Lõpetanud Harvardi ülikooli, pärast sportlaskarjääri tegeles kaubanduskeskuste arendamisega. Juudi spordi Kuulsuse hallis 1997.
»»» 1914 Johannes Bernhardus Theodorus "Hans" Hugenholtz, Hollandi võidusõiduradade arhitekt (Vledder - surn. 25.03.1995 Bentveld). Kujundanud paljusid F1 MM-sarja ringradasid ja muid võidusõiduradasid - Suzuka Jaapanis (1962), Zolder Belgias (1963), Hockenheimring ("Motodromi" staadioniosa) Saksamaal (1965), Jarama Hispaanias (1967), Ontario Motor Speedway (nõuandjana) Californias (1970) ja Nivelles Belgias (1971). Sattus koos abikaasaga 10. jaanuaril 1995 Zandvoortis liiklusavariisse. Naine hukkus kohapeal, Hugenholtz suri kaks kuud hiljem kodus.
»»» 1920 Friedrich "Fritz" Walter, Saksamaa jalgpallur, ründaja (Kaiserslautern - surn. 17.06.2002 Kaiserslautern). Mängis Saksamaa koondises 1940-1958 kokku 61 mängu ja lõi 33 väravat. Maailmameister 1954 (meeskonna kapten), finaalturniiril ka 1958 (neljas koht)Mängis 1932-1959 vaid 1.FC Kaiserslauterni eest. Klubi kodustaadion kannab nime Fritz Walter Stadion. Üks Saksamaa koondise neljast aukaptenist (ülejäänud Uwe Seeler, Franz Beckenbauer ja Lothar Matthäus).
»»» 1920 Gunnar Gren, Rootsi jalgpallur, ründaja (Gårda - surn. 10.11.1991 Göteborg). Rootsi koondises 1939-1958 kokku 57 mängu ja 32 väravat. MM-võistluste hõbe 1958, olümpiavõitja 1948 Londonis. Üks kolmest kuulsa kolmiku Gre-No-Li liikmest (Gren, Gunnar Nordahl ja Nils Liedholm) nii AC Milani kui Rootsi koondise koosseisus. Klubid: Göteborgs AIK (1936-1937), Gårda BK (1938-1941), IFK Göteborg (1941-1949), AC Milan (1949-1953), AC Fiorentina (1953-1955), Genua CFC (1955-1956), Örgryte IS (1956-1959), GAIS (1963-1964), IFK Värnamo (1965-1966), Redbergslids IK (1967), Skogens IF (1970), Fässbergs IF (1973) ja IK Oddevold (1976). Rootsi meister IFK Göteborgiga 1942, Itaalia meister 1951. Rootsi parim jalgpallur (Guldbollen) 1946. Allsvenskani edukaim väravakütt 1947. Pärast mängijakarjääri lõppu juhendas IK Oddevoldi ja GAIS-i. 1961 oli lühikest aega Juventuse kaastreener koos Július Korosteleviga. Suri 10 päeva pärast oma 71. sünnipäeva.
»»» 1933 Phil Goyette, Kanada jäähokimängija, ründaja (Lachine, Quebec). Mängis profina 1956-1972, klubid Buffalo Sabers, St. Louis Blues, New York Rangers ja Montreal Canadiens. Stanley Cupi võitja 1957, 1958, 1959, 1960. Lady Byng Trophy 1970. Mängis NHL-is 941 mängu ja kogus 674 punkti (207+467). Tegutses pool hooaega New York Islandersi peatreenerina, kuid vallandati, kui kogus 48 mängust vaid 6 võitu.
»»» 1941 Derek Reginald Bell, Inglismaa autovõidusõitja (Pinner, Middlesex). Saavutas edu eelkõige sportautode võidusõitudel. Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja 1975, 1981, 1982, 1986, 1987, osales 1970-1983 ja 1985-1996. Rohkem võite on vaid Tom Kristensenil (kaheksa) ja Jacky Ickxil (kuus), sama arv Frank Bielal ja Emanuele Pirrol. Sportautode MM-sarja võitja 1985 ja 1986, Daytona 24 tunni sõidu võitja 1986, 1987 ja 1989. Osales 1968-1972 ja 1974 ka F1 MM-sarjas 9 GP-sõidu stardis ja teenis 1 punkti. Meeskonnad Ferrari, McLaren, Surtees, Tecno. Poeg Justin on samuti võidusõitja, koos osaleti 1991 Daytonas ja 1992 Le Mans'is.
»»» 1941 Lucious Brown "Luke" Jackson, USA korvpallur (San Marcos, Texas). Olümpiavõitja 1964 Tokyos. Osales 1963 ka MM-võistlustel (neljas koht). Profikarjäär kestis 1964-1972, NBA drafti neljas valik 1964, mängis kogu karjääri Philadelphia 76ersis. NBA uustulnukate meeskonnas 1965 ja Tähtede mängul samal aastal. NBA meister 1967.
»»» 1947 Frank Shorter, USA kergejõustiklane (München, Saksamaa). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja -hõbe 1976 Montréalis maratonijooksus, Münchenis viies koht 10 000 meetris. USA meister 5000 meetris 1970, 10 000 meetris 1971, 1974, 1975, 1977 ning krossijooksus 1970-1973. Võitis USA koondise katsevõistlused 10 000 meetris ja maratonis nii 1972 kui 1976. Pan Ameerika mängude võitja mõlemal alal 1971. Fukuoka maratoni võitja 1971-1974. Isiklikud rekordid: 3 miili - 12.52, 5000 m - 13.26,60 (1977), 10 000 m - 27.45,91 (1975) ja maraton - 2:10.30 (1972). Sai 1975 Florida ülikoolist õigusteaduse alal doktorikraadi. Sündis Saksamaal, kus tema isa Samuel Shorter oli USA armee teenistuses arstina.
»»» 1953 Rein Ottoson, Eesti purjetaja ja treener (Tallinn). Tuli noorte MM-il Kadeti klassis 58. kohale. Eesti meister Optimistil 1966, Kadetil 1970, OK-l 1971 ja 470-l 1975. Osales 1969-1971 ka N Liidu meistrivõistlustel jääpurjetamises. Töötanud alates 1972. aastast treenerina, olnud Eesti ja N Liidu koondise juhendaja. Viibis treenerina 1988 Souli, 1992 Barcelona ja 1996 Atlanta olümpial. Õpilasi: Tõnu ja Toomas Tõniste, Tuuli Org, Liis Uustalu jt. 1. juunil 1997 omanimelise purjespordikooli. Eesti parim treener 1988 ja 1992. Purjetamist alustas 1964 Kalevi Jahtklubis Taavi Oru juhendamisel.
»»» 1958 Jeannie Longo-Ciprelli, Prantsusmaa jalgrattur (Annecy, Haute-Savoie). Olümpiavõitja 1996 Atlantas grupisõidus, -hõbe 1992 Barcelonas grupi- ja 1996 Atlantas temposõidus, -pronks 2000 Sydneys temposõidus. Maailmameister grupisõidus 1985, 1986, 1987, 1989, 1995 ja temposõidus 1995, 1996, 1997, 2001. Trekisõidu MM-ilt punktisõidu kuld 1989 ning 3000 m jälitussõidu kuld 1986, 1988, 1989, hõbe 1984, 1985, 1987 ning pronks 1981, 1982, 1983. Mägirataste sõidu MM-il hõbe 1993. Prantsusmaa meister maanteesõidus 1979-1989, 1992, 1995, 2006, 2008 ning temposõidus 1995, 1999, 2001-2003, 2006, 2008. Naiste Tour de France'i võitja 1987-1989. Tunnisõidu MR 45,094 km 2000 Mexico Citys. Esindanud Prantsusmaad seitsmel olümpial.
»»» 1959 Mats Näslund, Rootsi jäähokimängija, ründaja (Timrå). Mängis profina 1975-1995, NHL-i drafti 37. valik 1979 (Montreal Canadiens), mängis Canadiensis 1982-1990 ja Boston Bruinsis 1994-1995. Kodumaal mängis Timrå IK, Brynäs IF-i ja Malmö IF-i, Šveitsis HC Lugano eest. Olümpiavõitja 1994 Lillehammeris ja -pronks 1980 Lake Placidis. Maailmameister 1991, hõbe 1981 ja pronks 1979. Stanley Cupi võitja 1986, NHL-i Tähtede mängul 1984, 1986, 1988, 1989 (vigastuse tõttu ei mänginud), hooaja teises meeskonnas 1986. Lady Byng Trophy 1988. Rootsi meister 1980, 1992, 1994, Rootsi parim hokimängija 1980. Hüüdnimi Le Petit Viking.
»»» 1961 Alonzo C. Babers, USA kergejõustiklane (Montgomery, Alabama). Olümpiavõitja 1983 Los Angeleses 400 m ja 4 x 400 m teatejooksus. 1982 oli tema isiklik rekord 400 meetris veel 45,9, järgmisel aastal jooksis juba 45,07. Olümpia katsevõistlustel sai poolfinaalis ajaks 44,95 ja finaalis 44,86. Los Angeleses sai eeljooksus ajaks 44,75 ja finaalis 44,27. Õppis 1979-1983 USA õhujõudude akadeemias, kuu aega pärast olümpiavõitu alustas oma karjääri lennukipiloodina. Oli teenistuses 1983-1991. Praegu töötab piloodina United Airlinesis.
»»» 1963 Carlos Caetano Bledorn Verri ehk Dunga, Brasiilia jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Ijuí, Rio Grande do Sul). Brasiilia koondises 1982-1998 kokku 91 mängu ja 6 väravat. Maailmameister 1994 (meeskonna kapten), hõbe 1998, finaalturniiril ka 1990. Olümpiahõbe 1984 Los Angeleses, U-20 MM-kuld 1983. Copa América võitja 1989. Klubid: Internacional (1980-1984, 1999-2000), Corinthians (1984-1985), Santos (1985-1987), Vasco da Gama (1987), Pisa (1987-1988), Fiorentina (1988-1992), Pescara (1992-1993), VfB Stuttgart (1993-1995) ja Jubilo Iwata (1995-1998). Alates 24. juulist 2006 Brasiilia koondise peatreener, vahetas välja Carlos Alberto Parreira. Hüüdnimi portugali keeles Dopey (üks seitsmest päkapikust).
»»» 1964 Marcel "Marco" van Basten, Hollandi jalgpallur (ründaja) ja treener (Oog in Al, Utrecht). Hollandi koondises 1983-1992 kokku 58 mängu ja 24 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1990, Euroopa meister 1988 (turniir edukaim väravakütt), poolfinalist 1992. Klubid: Amsterdami Ajax (1982–1987) ja AC Milan (1987–1993). Hollandi meister 1982, 1983, 1985 ja karikavõitja 1983, 1986, 1987. Itaalia meister 1988, 1992, 1993 ja superkarika võitja 1988, 1992, 1993. UEFA meistrite karikasarja võitja 1989, 1990, UEFA karikavõitjate karikasarja võitja 1987, superkarika võitja 1989, 1990. Intercontinental Cup 1989, 1990. Hollandi liiga edukaim väravakütt 1984-1987, Itaalia Serie A-s 1990, 1992. Euroopa edukaim väravakütt (Kuldne jalgpallisaabas) 1986. Lõi karjääri jooksul 277 väravat. FIFA aasta jalgpallur 1992, Euroopa parim jalgpallur 1988, 1989, 1992, World Socceri aasta mängija 1988, 1992. UEFA aasta mängija 1989, 1990, 1992, IFFHS-i aasta mängija 1988, 1989, 1990. Hollandi parim jalgpallur 1985. Pelé valis ta kevadel 2004 maailma 125 elava jalgpallilegendi sekka. Karjääri lõpetas krooniline jalavigastus 1995. Oli 2004-2008 Hollandi koondise peatreener. Pärast Euro 2008 finaalturniiri asus tööle Ajaxi peatreenerina.
»»» 1965 Rudolfus Hubertus "Ruud" Hesp, Hollandi jalgpallur, väravavaht (Bussum, Noord-Holland). Kuulus Hollandi koondisse varuväravavahina 1996-1998, kuid ei pääsenud kordagi väljakule. MM-il 1998 neljas koht, EM-i finaalturniiril 1996. Klubid: HFC Haarlem (1985–1987), Sittardi Fortuna (1987–1994, 2000–2002), Kerkrade Roda JC (1994–1997) ja FC Barcelona (1997–2000). Vend Danny on samuti profijalgpallur.
»»» 1965 Denis Joseph Irwin, Iirimaa jalgpallur, kaitsja (Cork). Iirimaa koondises 1990-1999 kokku 56 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994. Klubid: Leeds United (1983–1986), Oldham Athletic (1986–1990), Manchester United (1990–2002) ja Wolverhampton Wanderers (2002–2004). Inglismaa meister 1993, 1994, 1996, 1997, 1999, 2000, 2001, FA Cup 1994, 1996, 1999, liiga karikas 1992. UEFA Meistrite liiga võitja 1999, karikavõitjate karikasarja võitja 1991, superkarika võitja 1991, Intercontinental Cup 1999.
»»» 1968 Antonio Lee Davis, USA korvpallur (Oakland, California). Mängis profina 1990-2006, NBA drafti 45. valik 1990 (Indiana Pacers). Klubid: Ateena Panathinaikos (1990-1992), Milano Philips (1992-1993), Pacers (1993-1999), Toronto Raptors (1999-2003, 2006), Chicago Bulls (2003-2005) ja New York Knicks (2005-2006). NBA Tähtede mängul 2001. NBA mängijate assotsiatsiooni (NBPA) president 2004-2006.
»»» 1971 Alphonso Gene Ford, USA korvpallur (Greenwood, Mississippi - surn. 04.09.2004 Memphis, Tennessee). Paitis hea viskajana silma juba keskkooli ja kolledži tasemel, tema karjääri 3165 punkti on NCAA ajaloo neljas summa Pete Maravichi, Freeman Williamsi ja Lionel Simmonsi järel. 1993 liitus Philadelphia 76ersiga ja seejärel Seattle SuperSonicsiga, kuid loodetud edu ei järgnenud. Enne Euroopasse siirdumist tegi kaasa CBA liigas. Euroliigas oli ta hooaja edukaim korvikütt 2001 Peristeri ja 2002 Pireuse Olympiakose koosseisus. Haigestus leukeemiasse ja suri kaks nädalat pärast oma mängijakarjääri lõpetamisest teatamist. 2004. aastast on Euroliigas mängus temanimeline auhind edukaimale punktiviskajale (Alphonso Ford Top Scorer Trophy).
»»» 1971 Ian Michael Walker, Inglismaa jalgpallur, väravavaht (Watford). Inglismaa koondises 1996-2004 kokku 4 mängu. EM-võistluste poolfinalist 1996, finaalturniiril 2004. Klubid: Tottenham Hotspur (1989–2001), Oxford United (1990, laen), Ipswich Town (1990, laen), Leicester City (2001–2005) ja Bolton Wanderers (2005–). Liiga karikasarja võitja 1999.
»»» 1972 Shaun Bartlett, LAV-i jalgpallur, ründaja (Kaplinn). LAV-i koondises 1993-2005 kokku 74 mängu ja 28 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1998. Klubid: Cape Town Spurs (1991-1995), Colorado Rapids (1996–1997), Metrostars (1997), FC Zurich (1998–1999, laen), Charlton Athletic (2000–2006) ja Kaizer Chiefs (2006–). LAV-i koondises on temast rohkem väravaid löönud vaid Benni McCarthy.
»»» 1974 Muzzy Izzet (sünd. Mustafa Kemal Izzet), Türgi jalgpallur, poolkaitsja (Mile End, London). Türgi koondises 2000-2004 kokku 8 mängu. Klubid: Chelsea (1993–1996), Leicester City (1996, laen), Leicester City (1996–2004) ja Birmingham City (2004–2006). Isa Küprose türklane, vend Kemal Izzet on samuti jalgpallur.
»»» 1976 José María Gutiérrez Hernández ehk Guti, Hispaania jalgpallur, poolkaitsja (Madrid). Hispaania koondises alates 1999. aastast 28 mängu ja 3 väravat. U-19 EM-kuld 1995 ja U-21 kuld 1998. Mänginud kogu karjääri alates 1996. aastast Madridi Realis, koos Raúl Gonzáleze ja Iker Casillasega üks meeskonna kaptenitest. Hispaania meister 1997, 2001, 2003, 2007, 2008 ja superkarika võitja 1997, 2001, 2003, 2008. UEFA Meistrite liiga võitja 1998, 2000, 2002, superkarikas 2002, Intercontinental Cup 1998, 2002.
»»» 1977 Sylviane Félix, Prantsusmaa kergejõustiklane (Créteil). Olümpiapronks 2004 Ateenas, MM-võistluste kuld 2003 Pariisis, hõbe 2001 Edmontonis ja pronks 1997 Ateenas, kõik 4 x 100 m teatejooksus. Vahemeremaade mängude hõbe 2005 Almerias 100 m jooksus. EM-il 2002 Münchenis 200 m jooksus neljas koht. Juunioride MM-kuld 200 m jooksus 1996. Ametilt politseiohvitser, lõpetanud ülikooli sotsioloogina.
»»» 1978 Martin Willem Verkerk, Hollandi tennisist (Leiderdorp). Mänginud profina alates 1996. aastast, võitnud 2 ATP Touri turniiri üksikmängus. Kürgeim koht maailma edetabelis 14. (15. september 2003). French Openi finalist 2003 (kaotas finaalis kolmes setis Juan Carlos Ferrerole). Wimbledonis ja US Openil jõudnud teise ringi.
»»» 1979 Simão Pedro Fonseca Sabrosa, Portugali jalgpallur, poolkaitsja (Constantim). Portugali koondises alates 1998. aastast kokku 67 mängu ja 17 väravat. MM-võistluste neljas 2006, EM-võistluste hõbe 2004, finaalturniiril ka 2008. U-16 EM-kuld 1996. Klubid: Lissaboni Sporting (1997–1999), FC Barcelona (1999–2001), Lissaboni Benfica (2001–2007) ja Madridi Atlético (2007–). Portugali meister 2005, karikavõitja 2004 ja superkarika võitja 2005. Portugali parim jalgpallur 2007.
»»» 1979 Ricardo Dwayne Fuller, Jamaica jalgpallur, ründaja (Kingston). Jamaica koondises alates 2000. aastast kokku 37 mängu ja 5 väravat. Klubid: Tivoli Gardens (1999–2001, 2001–2002), Crystal Palace (2001), Heart of Midlothian (2001–2002, laen), Preston North End (2002–2004), Portsmouth (2004–2005), Southampton (2005–2006), Ipswich Town (2006, laen) ja Stoke City (2006–).
SURMAPÄEV
««« 1929 Norman Gilbert Pritchard (ka Norman Trevor), India päritolu kergejõustiklane ja filminäitleja (Los Angeles - sünd. 23.06.1875 Kolkata). Olümpiahõbe 1900 Pariisis 200 m tõkkejooksus (püstitas eeljooksus MR-i) ja 200 m jooksus. Jõudis finaali ka 110 m tõkkejooksus, kuid ei lõpetanud, osales ka 60 ja 100 m jooksus. Esimene India sportlane, kes osales olümpiamängudel ja esimene Aasia sportlane, kes võitis medali. Päritolult britt, asus 1905. aastal alaliselt Inglismaale elama. Oli 1900-1902 India jalgpalliliidu sekretär, lõi juulis 1897 India jalgpalliajaloo esimese kübaratriki. 1920. aastatel siirdus USA-sse, kui sai osi tummfilmides Norman Trevori nime all. Tuntumad filmid "Beau Geste" (1926), "Dancing Mothers" (1926), "Tonight at Twelve" (1929). Tegi kaasa ka Broadway show'des.
««« 1972 William Ronald "Bill" Durnan, Kanada jäähokimängija, väravavaht (sünd. 22.01.1916 Toronto, Ontario). Mängis kogu oma seitse aastat (1944-1950) kestnud profikarjääri jooksul vaid Montreali Canadiensi eest. Hooaja parima väravavahi auhind (Vezina Trophy) 1944, 1945, 1946, 1947, 1949 ja 1950, NHL-i hooaja Tähtede meeskonna väravavaht 1944, 1945, 1946, 1947, 1949 ja 1950, NHL-i Tähtede mängu osaleja 1947, 1948 ja 1949. Suutis võrdselt hästi hokikeppi käsitseda nii vasaku kui parema käega. Viimane väravavaht NHL-is, kes kandis kaptenipaela. Põhihooajal 383 mängust 34 nullimängu. Lõpetas karjääri 1950. aastal, sest ei talunud enam elukutseliste hokiga kaasnenud stressi. Hiljem tegutses mõnda aega treenerina. Hoki Kuulsuse hallis 1964. Suri neerupuudulikkuse tagajärjel.
««« 1981 Alfred Kukk, Eesti laskur (Otepää – sünd. 04.02.1906 Otepää). Viiekordne maailmameister. Kuulus 1937 MM-il Argentina karika võitnud Eesti vabapüssimeeskonda ja sai 4 kulda: kogusummas (MR, ind. 12.), püsti (MR, ind. 11.), põlvelt (ind. 7.) ja lamades (ind. 25); viienda meeskondliku kulla pälvis väikepüssi püstimatšis (MR). 1931, 1937 ja 1938 osales MM-il ka vabapüstolist laskmises (parim koht individuaalselt 11.) ning 1939 väikepüssi püstimatšis (ind. 10.). Eesti meistrivõistlustel võitis 1936-1939 ind. püssi- ja püstoliharjutustes 12 kulda, 5 hõbedat ja 4 pronksi ning 3 meeskondlikku meistritiitlit. Püstitas 1933-1939 ind. 8 korral Eesti rekordeid. Kuulus sõjakooli ohvitseride laskespordiühingusse ja 1931-1939 Eesti koondisse. Oli 1932-1935 soomusrongirügemendi laskespordiühingu asutajaid ja juhatuse liige. Lasketreeninguid alustas 1930. 1944-1954 represseeritud, süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses Nõukogude armees.
««« 1985 Anton Christoforidis, Kreeka poksija (Ateena - sünd. 26.05.1918 Messinia). Krooniti poolraskekaalus NBA maailmameistriks 13. jaanuaril 1941, kui alistas Clevelandis peetud matšis Melio Bettina. Kaitses tiitli edukalt kaks korda, kuid kaotas 22. mail 1941 Gus Lesnevichile. Oma viimase matši profina pidas 18. veebruaril 1947 eestlase Anton Raadikuga. Võitis profina 43 matši ja kaotas 15.
««« 1997 Hans Bauer, Saksamaa jalgpallur, kaitsja (sünd. 28.07.1927 München-Sendling). Mängis Saksamaa koondises 1951-1958 kokku 5 korda. Maailmameister 1954. Mängis suurema osa karjäärist Müncheni Bayernis. Saksamaa karikavõitja 1957.
««« 1998 Elmer "Moose" Vasko, Kanada jäähokimängija, kaitsja (sünd. 11.12.1935 Duparquet, Quebec). Mängis NHL-is kokku 13 hooaega Chicago Black Hawksi ja Minnesota North Starsi eest. Stanley Cupi võitja 1961.
««« 1999 Greg Moore, Kanada autovõidusõitja (Fonatana, California - sünd. 22.04.1975 New Westminster, British Columbia). Osales CART-sarjas kokku 72 võidusõidul, võitis neist 5 ja lõpetas 17 korda esikolmikus, 5 parimat stardikohta. 1999 hooaja kokkuvõttes kolmas koht. Hukkus sama aasta hooaja viimasel etapil Californias, kui tegi üsna võistluse alguses sõiduvea ja põrkas autoga vastu betoonbarjääri. Pea- ja kehavigastused olid nii rängad, et arstidel ei õnnestunud 24-aastase võidusõitja elu päästa.
««« 2001 Régine Cavagnoud, Prantsusmaa mäesuusataja (Innsbruck - sünd. 27.06.1970 Thônes, Haute-Savoie). Maailmameister 2001 St. Antonis supersuurslaalomis. Jõudis MK-sarjas esimese etapivõiduni alles kümnendal võistlusaastal, võitis 1999-2001 kokku 9 etappi (4 supersuurslaalomis, 3 kiirlaskumises ja 2 suurslaalomis). MK-sarja üldvõitja 2001 supersuurslaalomi arvestuses, üldarvestuse kolmas 2000 ja 2001. Põrkas 28. oktoobril 2001 Austrias Pitztalis treeninglaskumisel kokku Saksamaa koondise treeneri Markus Anwanderiga ning sai tõsiseid peavigastusi. Toimetati helikopteril Innsbrucki haiglasse, kuid suri kaks päeva hiljem.
SÜNDMUSED
¤ 1908 kuulutati Londonis lõppenuks enam kui kuus kuud varem (27. aprill) alanud IV nüüdisaegsed olümpiamängud. Medalimaid oli 19, vähemalt ühe kulla said 14 riigi esindajad. Mängude parimad sportlased olid kolm kulda võitnud USA kergejõustiklane Melvin Sheppeard ja Suurbritannia ujuja Henry Taylor. Londonisse oli osalejaid kogunenud rohkem kui kolmedele eelmistele mängudele kokku ning ROK võttis vastu otsuse, et edaspidi ei peeta olümpiamänge enam koos teiste suurüritustega.
¤ 1921 asutati prantslanna Alice Milliat' initsiatiivil rahvusvaheline naiste spordiföderatsioon (FSFI). Pariisis olid koos Prantsusmaa, USA, Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Tšehhoslovakkia naisspordiaktivistid. Et IAAF oli keeldunud naiste kergejõustikualasid 1924. aasta Pariisis olümpial kavva võtmast, otsustas FSFI 1922 korraldada esimesed naiste olümpiamängud.
¤ 1942 õnnestus kahekordsel olümpiavõitjal Kristjan Palusalul end koos kahe kaaslasega soomlastele vangi anda. Soomes oli Palusalu Mikkeli vangilaagris, kuni viidi üle Helsingi vanglasse. 1942. aasta esimesel päeval saabus olümpiasangar laevaga Tallinna tagasi.
¤ 1947 kujunes Euroopa meistri Anton Raadiku profikarjääri kulminatsiooniks kohtumine prantslase Marcel Cerdaniga. Chicagos peetud 10-raundilise matši võitis napilt prantslane.
¤ 1985 nimetati Kaiserslauterni Betzenbergstadion Fritz Walter 65. sünnipäeva puhul ümber Fritz-Walter-Stadioniks.
¤ 1987 korrati Coventrys (Inglismaa) maailma pikima tennise üksikmängu rekordit. Vastased toksisid palli üle võrgu 80 tundi ja 21 minutit.
¤ 1993 hukkus Ghana ja Elevandiluuranniku jalgpallikohtumise ajal tribüünidel puhkenud segaduses 25 inimest.
¤ 1995 teatas NHL-i klubi New Jersey Devils, et klubi ei viida New Jerseyst kuhugi mujale.
¤ 1999 saabus Melbourne'i tagasi Jesse Martin, kel kulus üksinda ja vahepeatuseta ümber maailma purjetamiseks 11 kuud.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
