SÜNNIPÄEV
»»» 1899 Charles William "Charlie" Spencer, Inglismaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Washington, Inglismaa – surn. 09.02.1953 Blackpool). Inglismaa koondises 1924-1925 kokku 2 mängu. Klubid: Newcastle United (1921-1928) ja Manchester United (1928-1929). 1932 sai temast Wigan Athleticu ajaloo esimene peatreener ja oli ametis neli hooaega. Töötas veel Grimsby Townis (1937-1951) ja York Citys (1952-1953).
»»» 1914 George Hedley Swindin, Inglismaa jalgpallur (väravavaht) ja treener (Campsall, Yorkshire – surn. 26.10.2005 Kettering, Northants). Klubid: Bradford City (1934–1936), Arsenal (1936–1954) ja Peterborough United (1954–1955). Inglismaa meister 1938, 1948, FA Cup 1950. Treenerina juhendas 1958-1962 Arsenali, veel töötas Peterborough Unitedis (1954–1958), Norwich Citys (1962), Cardiff Citys (1962–1964), Kettering Townis (1965) ja Corby Townis (1969–1970).
»»» 1931 Alexander Peter "Fats" Delvecchio, Kanada jäähokimängija, ründaja (Fort William, Ontario). Mängis profina 1950-1974, kogu aeg Detroit Red Wingsis (NHL-i rekord ühes klubis mängitud hooaegade arvult). Stanley Cupi võitja 1952, 1954, 1955. NHL-i Tähtede meeskonna teises rivistuses 1953 ja 1959. Tähtede mängul 1953-1959, 1961-1965 ja 1967 (rohkem on osalenud vaid 5 meest). Red Wingsi kapten 12 aastat (1962-1973; rohkem aastaid on vaid Steve Yzermanil). Lady Byng Trophy 1959, 1966, 1969. Red Wingsi peatreener 1973-1975 ja 1976. Red Wings igavikustas tema särginumbri (10) 10. novembril 1991. Õppis uisutama alles 12-aastaselt.
»»» 1938 Richard John Hanray Meade, Suurbritannia ratsutaja (Chepstow, Monmouthshire, Wales). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys ja 1972 Münchenis meesk. ja Münchenis ka ind. kolmevõistluses. Ainus briti ratsutaja, kes tulnud olümpiavõitjaks ja võitnud kolm medalit. Tegi kaasa ka 1964 Tokyos (ind. 8.) ja 1976 Montrealis (ind. 4.). EM-võistlustel võistk. kuld 1967 ja MM-il 1970, ind. hõbe 1967 ja 1970. Võitja Badmintonis 1969, 1970, 1982, Burghley Horse Trialsi parim 1964.
»»» 1953 Richard "Rick" Middleton, Kanada jäähokimängija, ründaja (Toronto, Ontario). Mängis profina 1974-1988, NHL-i drafti 14. valik 1973 (New York Rangers). Klubid: Rangers (1974-1976) ja Boston Bruins (1976-1988). Lady Byng Trophy 1982, Bruinsi kapten 1985-1988. Kanada koondises Canada Cupil 1981 ja 1984 (ühes ründekolmikus koos Wayne Gretzky ja Michel Goulet'ga). NHL-i Tähtede mängul 1981, 1982, 1984. Pidas 1005 mängu ja kogus 988 (448+540) punkti. Praegu Bostonis raadioanalüütik.
»»» 1953 Jean-Marie Pfaff, Belgia jalgpallur, väravavaht (Lebbeke). Belgia koondises 1976-1987 kokku 64 mängu. MM-võistluste neljas koht 1986, finaalturniiril ka 1982. EM-i hõbe 1980, finaalturniiril ka 1984. Klubid: KSK Beveren (1973-1982), Müncheni Bayern (1982-1988), SK Lierse (1988-1989) ja Trabzonspor (1989-1990). Belgia meister 1979 ja karikavõitja 1978. Saksamaa meister 1985-1987 ja karikavõitja 1984, 1986. Belgia parim jalgpallur 1978, IFFHS-i valikul maailma parim jalgpallur 1987. Märtsis 2004 nimetas Pelé ta maailma 125 elava jalgpallilegendi sekka. Pärast karjääri lõppu tegutsenud televisioonis (tõsielusari oma perest “De Pfaffs” 2003). Abielus, kolme tütre isa.
»»» 1956 Blagoj Blagojev, Bulgaaria tõstja. Olümpiahõbe 1980 Moskvas kuni 82,5 kg kaalus. 1976 Montrealis sai samuti teise kogusumma, kuid jäi medalist ilma positiivse dopinguproovi tõttu. Maailmameister 1981-1983, hõbe 1976, 1984. Euroopa meister 1979, 1981, 1982, 1983, hõbe 1976, 1984. Püstitas kokku 23 MR-i (15 rebimises, 1 tõukamises ja 7 kogusummas). Alates 1981. aastast võistles kuni 90 kg kaalus.
»»» 1956 Bernard King, USA korvpallur (Brooklyn, New York). NBA ajaloo edukamaid korvikütte, mängis profina 1977-1993, NBA-s kokku 14 hooaega. Drafti seitsmes valik 1977 (New Jersey Nets). Klubid: Nets ((1977–1979, 1992-93), Utah Jazz (1979-80), Golden State Warriors, (1981–1982), New York Knicks (1983–1987) ja Washington Bullets (1987–1991). NBA Tähtede mängul 1982, 1984, 1985, 1991. Uustulnukate esimeses viisikus 1978. Hooaja esimeses viisikus 1984, 1985, teises 1982 ja kolmandas 1991. Viskas kokku 19 655 punkti, andis 2863 söötu ja noppis 5060 lauapalli. Üks 19 NBA mängijast, kes visanud ühes mängus üle 60 punkti. Pikkus 201 cm.
»»» 1957 Raul de Mesquita Boesel, Brasiilia autovõidusõitja (Curitiba). Osales 1982-1983 F1 MM-sarjas kokku 23 GP-stardis, kuid punkte ei teeninud. Meeskonnad: March, Ligier. CART-sarjas 1985-1999 (üldarvestuse viis koht 1993), IRL-is 1998-2002. Sportautode ringrajasõidu maailmameister 1987, Daytona 24 tunni sõidu võitja 1988, Indianapolise 500 miili sõidu kolmas 1989.
»»» 1958 Sergei Starikov, N Liidu jäähokimängija, kaitsja (Tšeljabinsk). Olümpiavõitja 1984 Sarajevos ja 1988 Calgarys, -hõbe 1980 Lake Placidis. Maailmameister 1979, 1983, 1986, Euroopa meister 1979, 1983, 1985, 1986, 1987, N Liidu meister 1980—1989. Klubid: Tšeljabinski Traktor (1976—1979), Moskva CSKA (1979—1989) ja New Jersey Devils (1989—1990). N Liidu meistrisarjas 510 mängu ja 58 väravat. Challenge Cupi võitjaid 1979, Canada Cupi kolmas koht 1984.
»»» 1959 Paul McGrath, Iirimaa jalgpallur, kaitsja (Ealing, London). Iirimaa koondises 1985-1997 kokku 83 mängu ja 8 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1990 ja 1994, EM-võistluste finaalturniiril 1988. Esimene segavereline mängija Iirimaa rahvuskoondises (ema iirlanna, isa nigeerlane). Klubid: St Patrick's Athletic (1979–1982), Manchester United (1982–1989), Aston Villa (1989–1996), Derby County (1996–1997) ja Sheffield United (1997, laen; 1997–1998). FA Cup 1985, liiga karikas 1994. PFA aasta mängija 1993.
»»» 1959 Christa Luding-Rothenburger, Saksamaa (SDV) kiiruisutaja ja jalgrattur (Weißwasser). Kiiruisutamises olümpiavõitja 1984 Sarajevos 500 m ja 1988 Calgarys 1000 m-s, -hõbe Calgarys ja -pronks 1992 Albertville'is 500 m-s. Jalgrattasõidus trekisprindi hõbe 1988 Soulis Erika Salumäe järel. Kiiruisutamises sprindi mitmevõistluse MM-kuld 1985, 1988, hõbe 1986, 1989 ning pronks 1979, 1983, 1987, 1992. MK-sarja võitja 500 meetris 1986, 1988, 1989 ja 1000 meetris 1988. Jalgrattaspordiga soovitas treener Ernst Luding (abiellus oma õpilasega pärast Calgary olümpiat) tal suviti tegelema hakata juba 1980. aastal ning pärast mõningast vastuseisu andsid Ida-Saksamaa spordivõimud selleks ka loa. Trekisõidu MM-il 1986 võitis sprindis kulla ja 1987 hõbeda. Rothenburger oli Sheila Youngi järel teine naine, kes võitnud MM-kulla mõlemal alal. 1988 sai temast esimene sportlane, kes võitnud olümpiamedali suve- ja talimängudelt ühel aastal ning kolmas sportlane üldse, kes saanud medali nii suve- kui talialal. Lõpetas karjääri 1992.
»»» 1960 Wang Yifu, Hiina laskur (Liaoning). Võitis 1984-2004 kokku 6 (2+3+1) medalit. Õhupüstoliharjutuses (10 m) kuld 1992 Barcelonas ja 2004 Ateenas ning hõbe 1996 Atlantas ja 2000 Sydneys, vabapüstoliharjutuses (50 m) hõbe 1992 ja pronks 1984. Atlantas kaotas õhupüstoli kulla viimase lasuga ning pidi tunnistama itaallase Roberto di Donna 0,1-punktilist paremust. MM-il võitis vabapüstoliharjutuses 1994 ja õhupüstolist laskmises 1998. Abikaasa Zhang Qiuping sai 1988 Soulis naiste õhupüssiharjutuses neljanda koha.
»»» 1960 Glynis Leanne Nunn-Saunders, Austraalia kergejõustiklane (Toowoomba, Queensland). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses seitsmevõistluses 6390 punktiga (edestas Jackie Joyner-Kersee'd 5 punktiga). 100 m tõkkejooksus sai viienda ja kaugushüppes seitsmenda koha. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 1982 Brisbane'is seitsmevõistluses ja pronks 1986 Edinburgh'is 100 m tõkkejooksus. Abielus kümnevõistleja Chris Nunniga. Pärast olümpiavõitu keskendus vaid tõkkejooksule, kuid sagedaste vigastuste tõttu pidi lõpetama 1990.
»»» 1963 Sergei Bubka, Ukraina kergejõustiklane (Lugansk). Olümpiavõitja 1988 Soulis teivashüppes. Maailmameister 6 korda järjest 1983-1997, Euroopa meister 1986 Stuttgardis. Sise-MM-i kuld 1985, 1987, 1991 ja 1995. Parandas teivashüppe MR-i kokku 35 korda (17 korda väljas 5.85 - 6.14 ja 18 korda sisetingimustes 5.81 - 6.15). Esimene 6.00 ja 6.10 ületaja. Välivõistluste MR on 6.14-ga tema nimel 31. juulist 1994 (Sestriere) ja siserekord 6.15-ga 21. veebruarist 1993 (Donetsk). Suutis hoojooksul arendada kiirust 35,7 km/h. Treener Vitali Petrov. N Liidu parim sportlane 1984, 1985, 1986. IAAF-i nõukogu liige 2001. aastast, Ukraina rahvusliku olümpiakomitee president ja ROK-i liige. Aastatel 2002-2006 oli Ukraina parlamendi liige.
»»» 1963 Juri Kaškarov, N Liidu laskesuusataja (Hantõ-Mansiisk, Tjumen). Olümpiavõitja 1984 Sarajevos teatesõidus, lisaks oli sprindis 10. ning 1988 Calgarys 20 km-s viies. Maailmameister 20 km distantsil 1985, 10 km meeskonnasõidus 1989 ja teatesõidus 1983, 1985, 1986. N Liidu meister 1986, 1987.
»»» 1963 Jozef Sabovčík, Slovakkia iluuisutaja (Bratislava). Olümpiapronks 1984 Sarajevos meesüksiksõidus Scott Hamiltoni ja Brian Orseri järel. Euroopa meister 1985, 1986, hõbe 1983. Treener Agnesa Búřilová. Esineb siiani profina, hüüdnimi Jumping Joe.
»»» 1965 Ulf Kirsten, Saksamaa (SDV) jalgpallur, ründaja (Riesa). SDV koondises 1985-1990 kokku 49 mängu ja 14 väravat, Saksamaa koondises 51 mängu ja 21 väravat. Esimene jalgpallur, kes jõudnud kahe erineva riigi eest mängides 100 maavõistlusmänguni. MM-võistluste finaalturniiril 1994 ja 1998, EM-võistluste finaalturniiril 2000. Klubid: Dresdeni Dynamo (1983-1990) ja Leverkuseni Bayer (1990-2003). Saksamaa karikavõitja 1993. Hüüdnimi Schwatte. Pikkus 172 cm. SDV parim jalgpallur 1990.
»»» 1967 Guillermo Amor Martínez, Hispaania jalgpallur, poolkaitsja (Benidorm). Hispaania koondises 1990-1998 kokku 39 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1994 ja 1998, EM-il 1992 ja 1996. Klubid: FC Barcelona (1988-1998), Fiorentina (1998-2000), Villarreal CF (2000-2002) ja Livingston (2002-2003). Hispaania meister 1991-1994, 1998, karikavõitja 1990, 1997, 1998 ja superkarika võitja 1991, 1992, 1994, 1996. UEFA Meistrite karikasarja võitja 1992, karikavõitjate karikasarja võitja 1989, 1997, superkarikas 1992, 1997.
»»» 1968 Michael "Mike" Ray Barrowman, USA ujuja (Asunción, Paraguay). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas 200 m rinnuliujumises, 1988 Souli sai samal alal neljanda koha. Pan Ameerika mängudel 1987 Indianapolises 200 m rinnuliujumises hõbe. Rinnuliujumise uue stiili (nn wave-style) üks pioneere. Praegu töötab ujumisõpetajana Kaimanisaartel. Maailma parim meesujuja 1989 ja 1990 (ajakirja Swimming World valik).
»»» 1971 Shannon "The Cannon" Briggs, USA poksija (Brooklyn, New York City). USA amatööride meister raskekaalus 1992. Alustas profikarjääri raskekaalus 1992 ja võitis esimesed 25 matši. Esimese kaotuse sai 1996 Darroll Wilsonilt. 22. novembril 1997 alistas George Foremani ning tõusis ajakirja The Ring arvestuse maailmameistriks. WBC tiitlimatši 1998 Lennox Lewisele kaotas. Tõusis WBO maailmameistriks 4. novembril 2006, kui nokautis viimases raundis Sergei Ljahhovitši. Kaotas tiitli 2. juunil 2007, kui jäi Atlantic Citys alla Sultan Ibragimovile. Pidanud profina 54 matši, võitnud neist 48 (42 nokaudiga), kaotanud 5 ja viigistanud 1.
»»» 1973 Corliss Mondari Williamson, USA korvpallur (Russellville, Arkansas). Mängis profina 1995-2007, NBA drafti 13. valik 1995 (Sacramento Kings). Klubid: Kings (1995-2000; 2005-2007), Toronto Raptors (2000-2001), Detroit Pistons (2001-2004) ja Philadelphia 76ers (2004-2005). NBA meister 2004, liiga parim vahetusmängija 2002. Hüüdnimi Big Nasty.
»»» 1974 Anke Huber, Saksamaa tennisist (Bruchsal). Mängis profina 1989-2001, võitis WTA Touril 12 turniiri üksik- ja 1 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus neljas (1996) ja paarismängus 23. Australian Openi finalist 1996 (kaotas kahes setis Monica Selesile). French Openi poolfinalist 1993, US Openi veerandfinalist 1999, 2000, Wimbledonis neljas ring 1991, 1993, 1995, 2000, 2001. Olümpiamängudel 1992 ja 1996, Fed Cupi võitja 1992, Hopman Cupi võitja 1995 koos Boris Beckeriga. Abielus Roger Wittmanniga, kahe tütre ema. Teenis auhinnaraha 4 768 292 dollarit.
»»» 1974 Manuela Henkel, Saksamaa murdmaasuusataja (Neuhaus am Rennweg). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys teatesõidus. Osales ka 1998 Naganos ja 2006 Torinos. Kõrgeim koht individuaalselt 12. (sprint Torino). MM-võistluste kuld 1993 Val di Fiemmes teatesõidus, individuaalselt 9. koht samas 15 km-s. Laskesuusataja Andrea Henkeli vanem õde. Klubi: WSV Oberhof.
»»» 1976 Mbo Jérôme Mpenza, Belgia jalgpallur, ründaja (Kinshasa, Kongo). Belgia koondises alates 1997. aastast 54 mängu ja 3 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1998 ja 2002, EM-võistluste finaalturniiril 2000. Klubid: KV Kortrijk (1993-1996), Mouscron (1996-1997, 2002-2004), Liège'i Standard (1997-1999), Lissaboni Sporting (2000-2001), Istanbuli Galatasaray (2001), Brüsseli RSC Anderlecht (2004-2008) ja Larissa (2008-). Portugali meister 2000. Émile Mpenza vanem vend.
»»» 1976 Kristina Groves, Kanada kiiruisutaja (Ottawa, Ontario). Olümpiahõbe 2006 Torinos 1500 m ja naiskondlikus jälitussõidus. Mitmevõistluse MM-il pronks 2006, 2008. Üksikalade MM-il kokku 10 (2+3+5) medalit, sh. kullad 2007 Salt Lake Citys naiskondlikus jälitussõidus ja 2008 Naganos 3000 meetris. Sai 2008. aasta MM-il medali kõigil viiel alal, millel osales (1+2+2).
»»» 1978 Lars Bystøl, Norra suusahüppaja (Voss). Olümpiavõitja 2006 Torinos normaalmäel ning -pronks suurel mäel ja meeskonnavõistluses. Lennumäe meeskondlik maailmameister 2006 Kulmis. MM-võistluste pronks 2003 Val di Fiemmes ja Oberstdorfis 2005 suure mäe meeskonnavõistluses. MK-sarjas 1 etapivõit ja 4 korda esikolmikus.
SURMAPÄEV
««« 1973 Lauri Aleksanteri Lehtinen, Soome kergejõustiklane (Helsingi – sünd. 10.08.1908 Porvoo). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses ja -hõbe 1936 Berliinis 5000 m jooksus. Püstitas kuu aega enne Los Angelese olümpiat 5000 m MR-i 14.16,9. Heitles olümpiafinaalis esikoha pärast Ralph Hilliga, kuid takistas ameeriklast viimasel ringil möödumast rajal sikk-sakke tehes. Euroopas oli see tollal lubatud ja Hill protesti ei esitanud. Lõpujoonel oli Lehtineni edu konkurendi ees pool meetrit, kuid mõlemale läks kirja võrdne aeg 14.30,0. Neli aastat hiljem Berliinis lõpetas kaasmaalase Gunnar Höckerti järl teisena. Porvoos kannab üks täna nime Lauri Lehtisen Tie.
««« 1980 Stanisława Walasiewicz, ka Stella Walsh, Poola kergejõustiklane (Cleveland, Ohio – sünd. 03.04.1911 Wierzchownia, Rypin). 1930. aastate maailma üks edukamaid naissportlasi. Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses ja -hõbe 1936 Berliinis 100 m jooksus. Naiste maailmamängude võitja 1930 60 m, 100 m ja 200 m ning 1934 60 m jooksus. EM-il 1938 võitis 100 ja 200 m ning 1938 oli kaugushüppes ja 4 x 100 m teatejooksus teine. Poola meister 1933-1946 kokku 18 korda, AAU meister 1930-1951 kokku 40 korda. Püstitas karjääri jooksul erinevatel kergejõustikualadel üle 100 rekordi, sh. 51 Poola rekordit, 37 maailmarekordit (neist vaid 14 kinnitas IAAF ka ametlikult) ja 8 Euroopa rekordit. Siiani on ületamata tema Euroopa rekord 100 jardi jooksus. Isiklikud rekordid: 100 m 11,6 (1937), 200 m 23,6 (1935), kaugus 6.12 (1939). Pere kolis USA-sse kui ta oli 2-aastane. Alustas sportimist Clevelandis kooliõpilasena, esines nime Stella Walsh all. Kodakondsuse võis ta saada alles 21-aastaselt, kuid vahetult enne Los Angelese mänge otsustas ta siiski Poola kodakondsuse kasuks. USA kodakondsuse võttis alles 1947 ja abiellus poksija Neil Olsoniga. Oma viimase USA meistritiitli võitis ta 1951 40-aastaselt. USA kergejõustiku Kuulsuse hallis 1975. Sai surma ühe kaubakeskuse parklas puhkenud tulevahetuses juhuslikust kuulist. Lahkamisel selgus, et väliste tunnuste põhjal oli tegemist hoopis mehega, kuid tal esinesid nii XX kui XY kromosoomid. Ei ROK ega ka IAAF pole tema saavutusi ja tulemusi siiski tühistanud.
««« 1990 Naoto Tajima, Jaapani kergejõustiklane (sünd. 15.08.1912 Iwakuni, Osaka). Olümpiavõitja 1936 Berliinis kolmikhüppes MR-iga 16.00 ja -pronks kaugushüppes Jesse Owensi ja Lutz Longi järel. 1932 Los Angeleses oli kaugushüppes kuues. Lõpetas Kyoto ülikooli vahetult enne olümpiatriumfi. Tema kuldmedal oli 64 aasta jaapanlaste viimane kergejõustiku olümpiavõit, alles 2000 Sydneys võitis Naoko Takahashi naiste maratonijooksu. Kaugushüppe isiklik rekord 7.74 (1935).
««« 2004 Helmut Bantz, Saksamaa riistvõimleja (Pulheim-Brauweiler, Nordrhein-Westfalen - sünd. 14.09.1921 Speyer am Rhein, Rheinland-Pfalz). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is toenghüppes, meeskonnavõistluses oli 1952 Helsingis neljas ja 1956 viies, ind. mitmevõistluses vastavalt 9. ja 6. koht. Osales Wehrmachti koosseisus II maailmasõjas, sattus 1945 brittide kätte vangi. Pärast vangilaagrist vabanemist 1948 jäi Inglismaale ja töötas põllutöölisena. Mõned kuud hiljem oli ta Suurbritannia võimlemiskoondise mitteametlik treener Londoni olümpial.
SÜNDMUSED
¤ 1961 nokautis Floyd Patterson profipoksi raskekaalu tiitlimatši neljandas raundis Tom McNeeley.
¤ 1977 peeti NFL-i ajaloo 5000. mäng. Cincinnati Bengals alistas Kansas City Chiefsi 27:7.
¤ 1994 võitis Rootsi tennisemeeskond 83. Davis Cupi finaalis Moskvas Venemaa 4:1.
¤ 1995 nimetati Saint-Denis'sse 1998. aasta MM-võistluste tarbeks rajatav suurstaadion Stade de France'iks.
¤ 1997 määras NBA Latrell Sprewellile aastase võistluskeelu oma treeneri ründamise eest.
¤ 1997 loositi Monacos 1998. aasta jalgpalli MM-võistluste alagruppide koosseisud.
¤ 1999 alistas Vladimir Klitško Hannoveris peetud profipoksi raskekaalu kohtumises Lajos Erösi.
¤ 2004 otsustas IAAF, et 2009. aasta kergejõustiku MM-võistlused korraldab Berliin.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
