Mitu maailmarekordit püstitas viiekordne olümpiavõitja kiiruisutamises Clas Thunberg? Mis aastal valiti Tiit Haagma Eesti parimaks meessportlaseks? Mis aastast juhib rahvusvahelist maleliitu kalmõkk Kirsan Iljumžinov? Millises klubis alustas oma karjääri Fernando Morientes? Kus tuli Aleksei Budõlin 2001. aastal Euroopa judomeistriks? Millega võeti dopingukontrollis vahele briti sprinter Dwain Chambers? Kes Saksamaa ujujatest on EM-il võitnud 18 kuldmedalit?

SÜNNIPÄEV

»»» 1891 Arnold Nugent Strode Strode-Jackson
, Suurbritannia kergejõustiklane (Addlestone, Surrey – surn. 13.11.1972 Oxford, Oxfordshire). Olümpiavõitja 1912 Stockholmis 1500 m jooksus 3.56,8-ga. Õppis Oxfordi ülikooli Brasenose College'is, tegeles sõudmise, jalgpalli ja maahokiga. Võitis Cambridge'i ülikooliga peetud matšil kolm korda miilijooksu ja oli Oxfordi ülikooli kergejõustikuklubi president. I maailmasõja ajal sai noorimana brigaadikindrali auastme. Hiljem oli Briti olümpiakomitee liige.

»»» 1893 Clas Thunberg, Soome kiiruiustaja (Helsingi – surn. 28.04.1973 Helsingi). Olümpiavõitja 1924 Chamonix's 1500 m, 5000 m ja mitmevõistluses ning 1928 St. Moritzis 500 m ja 1500 m, -hõbe Chamonix's 10 000 m ja -pronks samas 500 m. Tuli viis korda mitmevõistluses maailmameistriks ja neli korda Euroopa meistriks. Püstitas neli maailmarekordit - 500 m 42,8 (1929) ja 42,6 (1931), 1000 m 1.28,4 (1930) ja 3000 m 5.19,2 (1932).

»»» 1900 Roman Steinberg, Eesti kreeka-rooma maadleja (Tallinn - surn. 1928 Tallinn). Olümpiapronks 1924 Pariisis keskkaalus (kuni 75 kg). Tuli kolmel korral Eesti meistriks: 1921 keskkaalus, 1922 ja 1923 poolraskekaalus (kuni 82,5 kg).  Alustas maadlustreeninguid Tallinna Valvaja spordiosakonnas, jätkas võimlemisseltsis Sport. Töötas laevamotoristina Läänemerel, haigestus ja suri tiisikusse.

»»» 1914 Felice Placido Borel, Itaalia jalgpallur, ründaja (Nizza Monferrato – surn. 21.01.1993 Torino). Maailmameister 1934, Itaalia koondises 3 mängu ja 1 värav. Klubid Torino Juventus (1932-1941, 1942-1946), Torino (1941-1942), Alessandria (1946-1947) ja Napoli (1948-49). Itaalia meister 1933-1935, karikavõitja 1938. Serie A edukaim väravakütt 1933 (29) ja 1934 (31). Juventuse ajaloo paremuselt viies väravakütt 161 tabamusega.

»»» 1922 söör Thomas "Tom" Finney
, Inglise jalgpallur, ründaja (Preston). Inglismaa koondises 1946-1958 kokku 76 mängu ja 30 väravat. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1950, 1954 ja 1958. Klubid: Preston North End (1946-1960) ja Distillery (1963). Mängis Prestoni eest 473 mängu ja lõi 210 väravat. Löödi rüütliks 1968. Inglismaa aasta parim jalgpallur (ajakirjanike valik) 1954 ja 1957.

»»» 1954 Tiit Haagma, Eesti jääpurjetaja ja purjetaja (Tallinn). Maailmameister jääpurjetamise DN-klassis 1984 ja hõbe 1989, EM-i hõbe 1984. Purjetamise MM-il 1991 pooletonniste klassis hõbeda võitjaid. N Liidu meistrivõistlustel tuli purjetamises kahel korral (1979 ja 1980) ning jääpurjetamises 3 korral (1982-1986) esikolmikusse. Tulnud jääpurjetamises, purjetamises ja avamerepurjetamises kokku 8 korda Eesti meistriks. Eesti parim meessportlane 1984. Alustas purjetamist 1961 Enn Metsari ja jääpurjetamist Peeter Leola juhendamisel. Tuntud ka muusikuna (Ruja basskitarrist).

»»» 1957 Karin Rossley
, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Cottbus). EM-võistluste pronks 1978 Prahas 400 m tõkkejooksus. Püstitas samal alal kaks maailmarekordit: 55,63 augustis 1977 Helsingis ja 54,28 mais 1980 Jenas (see jäi ka isiklikuks rekordiks).

»»» 1958 Johan Kriek
, LAV-i tennisist (Pongola). Võitis karjääri jooksul üksikmängus 14 turniiri ja mängis 13 korda finaalis (paarismängus vastavalt 8 ja 7). Australian Openi võitja üksikmängus 1981 ja 1982, alistas mõlemal korral austraallase Steve Dentoni. Kolis pärast profiks hakkamist 1978 elama Floridasse ja sai 1992 USA kodakondsuse.

»»» 1962 Kirsan Iljumžinov
, Vene Föderatsiooni maletegelane (Elista). Alates 1995. aastast rahvusvahelise maleliidu FIDE president, 1993. aastast ka Vene Föderatsiooni Kalmõkkia Vabariigi president. Korraldas 1998 Elistas maleolümpia, eesmärgiks on muuta Elista malelinnaks. Ärimees, multimiljonär.

»»» 1964 Marius Mihai Lăcătuş, Rumeenia jalgpallur, ründaja (Braşov). Rumeenia koondises 1984-1998 kokku 84 mängu ja 13 väravat. Mängis MM-võistluste finaalturniiril 1990 ja 1998 ning Euro 1996 finaalturniiril. Klubid: FC Braşov (1981-1983), Bukaresti Steaua (1983-1989, 1993-2000), Fiorentina (1990-1991), Real Oviedo (1991-1993), Bukaresti FC Naţional (2000) ja UT Arad (2006). Euroopa meistrite karikasarja võitja Steauaga (lõi penaltiseerias Barcelona vastu sisse esimese palli). Osales eurosarjades kokku 72 mängus ja lõi 16 väravat. Alates 2000. aastast tegutsenud treenerina, 2007. aastast Steaua peatreener.

»»» 1965 Svetlana Paramõgina, Valgevene laskesuusataja (Sverdlovsk). Olümpiahõbe 1994 Lillehammeris sprindis. MK-sarja üldvõitja 1994 ja teine 1995. Osales rahvusvahelistel võistlustel alates 1983. aastast, lõpetas kevadel 2002.

»»» 1971 Finidi George, Nigeeria jalgpallur, ründaja (Port Harcourt). Nigeeria koondises 1992-2002 kokku 62 mängu. Osales MM-võistluste finaalturniiril 1994 ja 1998. Klubid: Calabar Rovers (1989), Iwuanyanwu Nationale (1990), Sharks (1991-1993), Amsterdami Ajax (1993-1996), Sevilla Real Betis (1996-2000), Real Mallorca (2000-2001, 2003-2004) ja Ipswich Town (2001-2003). Lõpetas profikarjääri augustis 2004.

»»» 1975 John Hartson, Wales jalgpallur, ründaja (Swansea). Walesi koondises 1995-2005 kokku 50 mängu ja 14 väravat. Klubid: Luton Town (1992-1995), Arsenal (1995-1997), West Ham United (1997-1999), Wimbledon (1999-2001), Coventry City (2001), Glasgow Celtic (2001-2006), West Bromwich Albion (2006-2008) ja Norwich City (2007, laen). Šoti liiga parim mängija ja edukaim väravakütt 2005.

»»» 1976 Fernando Morientes Sánchez, Hispaania jalgpallur, ründaja (Cilleros, Cáceres). Hispaania koondises 1998-2007 kokku 47 mängu ja 27 väravat. Osales MM-il 1998 ja 2002 ning Euro 2004 finaalturniiril. Hispaania koondise edukaim väravakütt MM-il 5 väravaga (sama arv on ka Emilio Butragueñol, Raúlil ja Fernando Hierrol). Klubid: Albacete Balompié (1993-1995), Real Zaragoza (1995-1997), Madridi Real (1997-2005), AS Monaco (2003-2004, laen), Liverpool (2004-2006) ja Valencia CF (2006-). Meistrite liiga võitja Realiga 1998, 2000, 2002, UEFA superkarika võitja 2005, Hispaania meister 2001, 2003 ja karikavõitja 2008.

»»» 1976 Kim Collins
, Saint Kitts ja Nevise kergejõustiklane (St. Kitts). Maailmameister 2003 Pariisis ja pronks 2005 Helsingis 100 meetris ning pronks 2001 Edmontonis 200 meetris. Sise-MM-i hõbe 2008 Sevillas 60 meetris. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 2002 Manchesteris 100 meetris. Sydney olümpial oli 100 m finaalis seitsmes ja Ateenas kuues, Pekingis 200 meetris kuues. Isiklikud rekordid: 100 m - 9,98 (2002), 200 m - 20,20 (2001). Elukutselt psühholoog, õppis Texase kristlikus ülikoolis. www.kimcollins.com

»»» 1976 Simone Inzaghi, Itaalia jalgpallur, ründaja (Piacenza, Emilia-Romagna). Itaalia koondises 2000 kokku 3 mängu. Klubid: Piacenza (1994-1999), Carpi (1994-1995, laen), Novara (1995-1996, laen), Lumezzane (1996-1997, Lumezzane (1996-1997, laen), Brescello (1997-1998, laen), Rooma Lazio (1999-), Genua Sampdoria (2005, laen), Bergamo Atalanta (2007-, laen). AC Milanis mängiva Filippo Inzaghi noorem vend.

»»» 1976 Aleksei Budõlin
, Eesti judomaadleja (Tallinn). Olümpiapronks 2000 Sydneys kuni 81 kg kaalus. MM-võistluste hõbe 2001 Münchenis ja pronks 2003 Osakas. EM-võistlustelt kuld 2001 Pariisis, hõbe 1999 Bratislavas (kuni 73 kg) ja 2002 Mariboris ning pronks 2000 Wroclawis ja 2003 Düsseldorfis. Juunioride Euroopa meister 1995 ja 1996. Sportima hakkas 1981, harrastas võimlemist ja alates 1983. aastast sambot ja judot. Teatas karjääri lõpetamisest talvel 2009. Vend Dmitri (sünd. 1974) on samuti judomaadleja.

»»» 1976 Indrek Tobreluts, Eesti laskesuusataja (Tartu). Suvebiatloni MM-võistlustel sprindis kuld 2000 ning hõbe 2004 ja 2006, ühisstardist hõbe 2007, jälitusvõistlusel hõbe 2000 ja 2006, pronks teatejooksus 1999. Osalenud olümpiamängudel 1998, 2002 ja 2006, parim koht 32. (Naganos sprindis). Teatesõidus 11. koht 2002 Salt Lake Citys. MM-võistlustel 2000 Holmenkollenis sprindis 17. koht.

»»» 1978 Dwain Anthony Chambers, Suurbritannia kergejõustiklane (London). MM-võistlustelt 1999 Sevillas hõbe 4 x 100 m teatejooksus ja pronks 100 m jooksus, sise-MM-il 2008 Sevillas hõbe 60 m. Euroopa meister 2002 Münchenis 100 m ja teates. Euroopa juunioride meister 1995 100 meetris ja teatejooksus. Euroopa sisemeister 2009 Viinis 60 m jooksus (püstitas poolfinaalis uue ER-i 6,51). Jäi 1. augustil 2003 vahele dopingukontrollis (THG) ja sai kaheaastase võistluskeelu. Tühistati ka 2002. aasta EM-i tulemused. Mängis karistusajal ragbit (Castleford Tigers) ja ameerika jalgpalli. Isiklikud rekordid: 50 m - 5,69 (2000), 60 m - 6,51 (2009), 100 m - 9,97 (1999), 200 m - 20,31 (2001).

»»» 1978 Franziska van Almsick
, Saksamaa ujuja (Berliin). Olümpiamängudelt 1992-2004 kokku 10 (0+4+6) medalit, neist 7 teateujumistes. MM-võistlustelt 1994-1998 kokku 6 (2+2+2) medalit, sh. kuld 1994 Roomas 200 m vabaujumises ja 1998 Perthis 4 x 200 m vabalt teateujumises. EM-võistlustelt 1993-2002 kokku 21 (18+3+0) medalit, sh. 7 ind. kulda vabaujumises (50-400 m). Alustas Ida-Saksamaal Berliini SC Dynamos. Ajakirja Swimming Magazine'i aasta naisujuja maailmas 1993. Lõpetas karjääri pärast Ateena olümpiat, poeg Don Hugo sündis 7. jaanuaril 2007.

»»» 1979 Timo Hildebrand, Saksamaa jalgpallur, väravavaht (Worms, Rhineland-Palatinate). Saksamaa koondises alates 2004. aastast 7 mängu. Saksamaa koondise kolmas väravavaht Euro 2004, Confederations Cupil 2005 (pronks) ja MM-il 2006 (pronks). Klubid: VfB Stuttgart (1999-2007), Valencia CF (2007-). Saksamaa meister 2007, Hispaania karikavõitja 2008. Püstitas hooajal 2003/2004 Bundesliga rekordi, hoides VfB Stuttgardi värava puhtana 884 minutit järjest.

»»» 1982 Thomas Hitzlsperger
, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (München). Saksamaa koondises alates 2004. aastast 43 mängu ja 6 väravat. Osalenud MM-võistluste finaalturniiril 2006 (pronks) ja Confederations Cupil 2005 (pronks), EM-võistluste hõbe 2008. Klubid: Aston Villa (2000-2005), Chesterfield (2001-2002, laen) ja VfB Stuttgart (2005-). Saksamaa meister 2007. Liitus Aston Villaga Müncheni Bayerni noortemeeskonnast.

SURMAPÄEV

««« 1919 Jospeh "Joe" Henry Hall
, Inglise päritolu jäähokimängija (Seattle, Washington – sünd. 03.05.1882 Staffordshire). Stanley karikavõitja 1907 (Kenora Thistles), 1912 ja 1913 (mõlemad Quebec Bulldogs). Jõudis finaali ka 1904 (Winnipeg Rowing Club) ja 1919 (Montreal Canadiens). Haigestus kevadel 1907 gripilaine järel lisaks kopsupõletikku ja suri viis päeva pärast seda, kui karikasarja finaal oli katkestatud. Jäähoki Kuulsuse hallis 1961.

««« 1940 Jay James O'Brien, USA bobisõitja (Palm Beach, Florida – sünd. 22.02.1883 New York City). Olümpiakuld 1932 Lake Placidis neljabobil ja -hõbe 1928 Sankt Moritzis viiebobil. O'Brien on ka ühtlasi läbi aegade vanim taliolümpiamängude võitja – võidu päeval oli ta 48 aastat ja 359 päeva vana. 1932 oli USA olümpiakomitee bobisõidukomitee juht.

««« 1970 
Richard Bergmann, Austria ja Suurbritannia lauatennisist (sünd. 10.04.1919 Viin). Seitsmekordne maailmameister, sh. neli üksikmängu tiitlit. Võitis 1936 Austria meeskonnas Swaythling Cupi (meeskondlik MM-tiitel). 1937 võitis esimest korda üksikmängu (kõigi aegade noorimana). Pärast Austria okupeerimist natside poolt 1938 kolis Inglismaale ning 1939 võitis MM-il teist korda üksikmängu ning paarismängu koos Viktor Barnaga. Pärast II maailmasõda tuli üksikmängus meistriks veel 1948 ja 1950. Viimase tiitli sai 1953 Inglismaa meeskonnaga. 1950. aastate keskel sai temast esimene lauatenniseproff, liikus ringi koos Harlem Globetrottersi korvpallimeeskonnaga. Lauatennise Kuulsuse hallis 1993, juudi spordikuulsuse hallis 1982.

««« 1989 Frank Kent Foss, USA kergejõustiklane (Hinsdale, Illinois - sünd. 05.09.1895 Chicago, Illinois). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis teivashüppes MR-i 4.09-ga (ületas rekordkõrguse kolmandal katsel; endine MR kuulus eelmisest aastast 4.05-ga samuti tema nimele). Esimene teivashüppaja, kes tuli olümpiavõitjaks MR-iga. AAU meister 1919 ja 1920, IC4A meister 1915 ja 1916. Lõpetas 1917 Cornelli ülikooli.

««« 2000 Lee Arnold Petty, USA autovõidusõitja (Greensboro, Põhja-Carolina – sünd. 14.03.1914 Randleman, Põhja-Carolina). NASCAR-sarja üks pioneere ja esimene superstaar. Alustas võidusõitmist alles 35-aastaselt, osales NASCAR-i esimesel võidusõidul Charlotte Speedwayl. Lõpetas 11 hooajal viie parema piloodi seas, võitis kolm korda (1954, 1958, 1959) meistritiitli ning oli Daytona 500 miili sõidu esimene võitja 1959. Tegi enam kui 16 aasta jooksul kaasa 427 võidusõitu ja võitis neist 54.

««« 2001 Aldo Olivieri, Itaalia jalgpallur (väravavaht) ja treener (Lido di Camaiore – sünd. 02.10.1910 San Michele Extra). Maailmameister 1938. Mängis 1931-1943, pärast II maailmasõda tegutses treenerina. Klubid: Serie B-s Verona, Lucchese ja Brescia, Serie A-s Torino. Hüüdnimi Ercolino Semprimpiedi (Alati Seisev Väike Hercules). Eelviimane elus olnud 1938. aasta maailmameistritest (viimane oli kaitsja Pietro Rava, kes suri 5. novembril 2006).

««« 2004 Fernand Goyvaerts, Belgia jalgpallur, ründaja (Brugge – sünd. 24.10.1938 Mechelen). Belgia koondises alates 1959. aastast 8 mängu ja 1 värav. Alustas karjääri Club Brugges 16-aastaselt. 1962 maksis FC Barcelona tema eest 5 miljonit Belgia franki. 1964 tunnistati Hispaania liiga parimaks välismaiseks mängijaks. 1965-1967 mängis Madridi Realis, 1967-1968 Elches, 1968-1971 OGC Nice'is. 1971 tuli kodumaale tagasi.

SÜNDMUSED

¤ 1898
asutati Inglismaal jalgpalliklubi Portsmouth FC, mille esimeseks presidendiks sai õllevabrikant John Brickwood.
¤ 1902  leidis Glasgow's Ibrox Parki staadionil aset jalgpalliajaloo esimene tõsisem õnnetus, kui Šotimaa - Inglismaa mängu ajal kokku varisenud tribüüni tõttu hukkus 25 inimest ja vigastada said poolt tuhat. Mäng jäi pooleli.
¤ 1908  pidas Saksamaa jalgpallikoondis oma kõigi aegade esimese maavõistlusmängu, kui Baselis kaotati Šveitsile 3:5.
¤ 1915  võitis Jess Willard Havannas profipoksi raskekaalu tiitlimatšis 26-raundilise matši järel viimase seitsme aasta tšempioni Jack Johnsoni.
¤ 1925  lõppesid Eesti esimesed võistlused lauatennises (pingpong). Kasutati tennisemängu punktisüsteemi ja võitis Oskar Kanarbik.
¤ 1935  kustus Eesti Jalgpalli Liit rahvusmeeskonna uueks peatreeneriks ungarlase Antal Mally.
¤ 1953  võitis Babe Didrikson-Zaharias LPGA golfiturniiri Babe Didrikson-Zaharias Golf Openi.
¤ 1959  võitis golfi 23. Mastersi Art Wall Jr 284 löögiga.
¤ 1967  püstitas Philadelphia 76ersi mängija Wilt Chamberlain NBA rekordi, võttes ühes mängus 41 lauapalli.
¤ 1972  lükkus USA pesapallihooaja algus seoses mängijate streigiga edasi.
¤ 1973  kehtestas NFL särginumbrite süsteemi (näiteks quarterbackid 1-19 jne).
¤ 1980  võitis Amstel Gold Race'i jalgrattaklassiku hollandlane Jan Raas.
¤ 1984  tõusis Kareem Abdul-Jabbar NBA ajaloo edukaimaks korvikütiks 31 421 punktiga.
¤ 1987  võitis Ronde van Vlaandereni jalgrattaklassiku belglane Claude Criquielion.
¤ 1987  lõpetas Wayne Gretzky NHL-i hooaja seitsmendat korda järjest parima skoorijana.
¤ 1990  ületas John Stockton NBA-s kolmandat aastat järjest 1000 tulemusliku söödu piiri.
¤ 1991  lõppes Joe Dumarsi (Detroit Pistons) 62 mängu kestnud tabavate vabavisete seeria.
¤ 1992  püstitas Kieren Perkins Canberras maailmarekordi 1500 m vabaujumises ajaga 14.48,40. Senine rekord oli 14.50,36 ning kuulus 13. jaanuarist 1991 sakslase Jörg Hoffmanni
nimele.
¤ 1993  alistas Põhja-Carolina korvpallimeeskond 55. NCAA meistrivõistluste finaalis Michigani 77:71.
¤ 1994  lõpetas Miami Heat NBA-s New York Knicksi 15 mängu kestnud võiduseeria.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet