Kes olümpiavõitjatest hukkus New Yorgis metroorongi rataste all? Kes kõrgushüppe olümpiavõitjatest ei suutnud noorena lastehalvatuse tagajärjel kolm aastat kõndidagi? Milline inglise jalgpallimeeskond kandis omal ajal hüüdnime Grazy Gang ja kes oli selle "kamba" tuntuim mängija? Kellele kuulub juba üle 20 aasta meeste kõrgushüppe Euroopa rekord?

SÜNNIPÄEV


»»» 1864
Byron Bancroft "Ban" Johnson, USA sporditegelane (Norwalk, Ohio – surn. 22.03.1931 St. Louis, Missouri). Pesapalli American League'i (AL) asutaja 1899 ja esimene president. Arendas väikese Western League'i järeltulija selgeks alternatiiviks National League'ile ning püsis liiga presidendina ametis 1920. aastate lõpuni.

»»» 1902 Myrtle Alice Cook, Kanada kergejõustiklane (Toronto, Ontario – surn. 18.03.1985 Elora, Ontario). Peamiselt sprindis võistelnud Cook tuli 1928. aastal Amsterdami olümpial koos Fanny Rosenfeldi, Ethel Smithi ja Florence Belliga olümpiavõitjaks naiste 4 x 100 m teatejooksus. Tegeles ka teiste spordialadega (tennis, jäähoki, korvpall, bowling, jalgrattasõit), arvati Kanada koondisse juba 15-aastaselt. Paistis silma naiste spordi eluõiguse eest võitlejana, töötas Montreal Staris ajakirjanikuna. Aastatel 1932-1972 oli Kanada olümpiakomitee liige.

»»» 1910 John Edward "Jack" Lovelock, Uus-Meremaa kergejõustiklane (Crushington, Timaru – surn. 28.12.1949 Brooklyn, New York). Olümpiavõitja 1936 Berliinis 1500 m jooksus MR-iga 3.47,8, Briti Ühenduse mängude võitja 1934 Londonis. Inglise immigrantide poeg õppis Otago ülikoolis arstiteadust, jätkas 1931 Oxfordi ülikoolis. 1932. aasta olümpiamängudel Los Angeleses osales ta juba Briti Ühenduse rekordiomanikuna miilijooksus, kuid pidi 1500 m finaalis leppima seitsmenda kohaga. Aasta hiljem püstitas Lovelock MR-i miilijooksus 4.07,6-ga. Isiklik rekord 1500 meetris 3.47,8 (1936). Pärast olümpiavõitu lõpetas ülikooli ja tegutses kirurgina, ka II maailmasõjas. Hukkus New Yorgis, kui kukkus gripiviirusest uimasena Church Avenue jaamas metroorongi ette.

»»» 1917 Adolfo Consolini
, Itaalia kergejõustiklane (Costermano, Verona – surn. 20.12.1969 Milano). Olümpiavõitja kettaheites 1948 Londonis ja hõbe 1952 Helsingis ameeriklase Sim Inessi järel. Euroopa meister 1946, 1950 ja 1954. 12-aastaselt harjutama hakanud farmeri poeg parandas maailmarekordit kolm ja Euroopa rekordit viis korda. Esimese MR-i (53.34) heitis 26. oktoobril 1941, teise (54.23) 14. aprillil 1946 ja viimase (55.33) 10. oktoobril 1948, kõik Milanos. Püsis maailma paremikus üle 20 aasta, sest juba 1938. aasta EM-il Pariisis oli ta olnud viies. 180 cm pikk ja 105 kilo kaalunud Consolini lõpetas karjääri pärast 17. kohta 1960. aasta Rooma olümpial, olles mängude avamisel andnud olümpiavande. Samal aastal tuli 43-aastasena 15. korda Itaalia meistriks. Osales neljadel olümpiamängudel (1956 Melbourne'is oli kuues).

»»» 1926 Veikko Leo Karvonen
, Soome kergejõustiklane (Sakkola/Gromovo, Leningradi obl. – surn. 01.08.2007 Turu). Maratonijooksu olümpiapronks 1956 Melbourne'is 2:27.47-ga ja viies 1952 Helsingis 2:26.41,8-ga. Euroopa meister 1954 Bernis (2:24.52) ja hõbe 1950 Brüsselis (2:32.45). Võitis 1954. aastal Bostoni (2:20.39) ja aasta hiljem Fukuoka maratoni (2:23.16). Parandas Soome  maratonirekordit kokku seitse korda, isiklik rekord 2:18.57 (1956). Hüüdnimi Lentävä postimies (Lendav Postiljon).

»»» 1931 Walter Francis "Buddy" Davis
, USA kergejõustiklane ja korvpallur (Beaumont, Texas). Olümpiavõitja 1952 Helsingis kõrgushüppes (2.04). Haigestus 9-aastaselt lastehalvatusse ja ei suutnud kolm aastat kõndida. Paranes ja Texase A&M Universitys treenides tõusis maailma paremikku. Isiklik rekord 2.124 (1953). 1952. aasta NBA draftis valis Philadelphia Warriors 200 cm pikkuse Davise teises voorus. Mängis Warriorsi ja St. Louis Hawksi eest NBA-s viis hooaega, visates mängus keskmiselt 4,8 punkti ja noppides 4,3 lauapalli.

»»» 1940 Esa Veikko Antero "Viki" Kankkonen, Soome suusahüppaja (Sotkamo). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis normaalmäel ja -hõbe suurel mäel. Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee võitja 1963/1964 ja 1965/1966. Grenoble'i olümpial 1968 oli avatseremoonial Soome delegatsiooni lipukandja. Holmenkolleni võistluse võitja 1964, Salpausselkä mängude parim 1960, 1961, 1964, 1967 ja 1968. Harrastas ka golfi (Soome meistrivõistlustel korra neljas) ja pesapalli (aastatel 1962-1963 Lahti Maila-Veikot). Sai kolmanda inimesena Lahti linna medali.

»»» 1940 Horst Beyer, Saksamaa kergejõustiklane (Neumünster). EM-võistluste pronks 1966 kümnevõistluses (7562) ja olümpiamängude kuues 1964 Tokyos (7647). 1972 Münchenis jättis võistluse pärast kolmandat ala pooleli. Isiklik rekord 7895 (1972). Klubid VfL Wolfsburg ja USC Mainz. Tippaastatel 196 cm pikk ja 96 kg raske.

»»» 1941 Charles Robert "Chuck" McKinley Jr., USA tennisist (St. Louis, Missouri – surn. 10.08.1986). Karjääri tipphetkeks jäi võit 1963. aastal Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaalis austraallase Fred Stolle üle. Kaks aastat varem jõudis samas finaali, kus kaotas teisele Austraalia mängijale Rod Laverile. USA meistrivõistlustel võitis koos Dennis Ralstoniga meespaarismängu 1961, 1963, 1964. Davis Cupi võitja 1963, alistas otsustavas üksikmängus John Newcombe'i 10:12, 6:2, 9:7, 6:2 ning kindlustas ameeriklastele 3:2 võidu. Tennise Kuulsuse hallis 1986. Suri ajukasvaja tagajärjel.

»»» 1943 Carolyn Schuler, USA ujuja (San Francisco, California). Olümpiavõitja 1960 Roomas naiste 100 m liblikujumises ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. Ei tulnud kordagi individuaalselt USA meistriks, kuid olümpial püstitas ta nii eelujumises (1.09,8) kui finaalis (1.09,5) olümpiarekordi. Üllatuskuld liblikujumises aitas teda ka teatenaiskonna liikmeks. 1989 arvati ujumise Kuulsuse halli.

»»» 1944 Jan de Vries
, Hollandi ringrajasõitja (Sint Jacobiparochie). Maailmameister 1971 ja 1973 50 cm³ ning MM-i hõbe 1972 125 cm³ klassis. Esimene ringrajasõidus MM-kulla saanud hollandlane. Osales MM-sarjas 1969-1973, võitis 14 GP-sõitu ja lõpetas 27 korda esikolmikus. Juba oma esimesel hooajal (1969) oli MM-sarjas neljas, teisel viies. 1970 kasutas 125-liste klassis MZ-i tsiklit, tiitlid võitis Kreidleri tsikliga. Kaotas 1972 kulla hispaanlasele Angel Nietole väikseima võimaliku vahega. Mõlemad kogusid võrdselt 69 punkti ja ka võitude arv (kolm) oli võrdne. Tollaste reeglite järgi otsustas nüüd GP-etappidel sõidetud koguaeg. Nieto oli olnud ühe sekundi (!) võrra kiirem ja sai MM-kulla.

»»» 1947 Rita Kühne, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Dresden). Olümpiavõitja 1972 Münchenis Saksa DV 4 x 400 m teatejooksu naiskonnas koos Dagmar Käslingi, Helga Seidleri ja Monika Zehrtiga, Euroopa meister samal jooksualal 1971 Helsingis koos Ingelore Lohse, Seidleri ja Zehrtiga. Mõlemal korral jooksid sakslannad maailmarekordi - EM-il 3.29,3 ja olümpial 3.22,95 (eeljooksus veel 3.28,48). 176 cm pikk ja 65 kilo kaalunud Kühne esindas Berliini SC Dynamot, tema isiklik rekord 400 m jooksus oli 51,01 (1976).

»»» 1952 Toivo Moorast
, Eesti kergejõustiklane, treener ja sporditegelane (Tallinn). Alustas 1967 Märjamaal Lembit Niinoja juhendamisel ja tuli aasta hiljem odaviskes Eesti koolinoorte meistriks. Võitis samal alal 1976-1990 Eesti meistrivõistlustelt 8 medalit (4+3+1), oli 1981 N Liidu meistrivõistlustel 7., 1994 ja 1997 veteranide MM-il hõbedavõitja. Isiklik rekord vana odaga 83.30 (1981), uuega 79.86 (1990). Kuulus Tööjõureservide liikmeskonda, suurmeister. 1976-1981 TSIK-i õpetaja ja Eesti noortekoondise treener. Tuntumad õpilased Kalev Külv, Ahto Paavo, Annika Lall. Aastatel 1981-1991 Tallinna Spordikomitee esimene asetäitja, 1991-1993 Hansafondi direktor ja Hansapäevade korraldaja. Aastast 1999 Tallinna Spordiveteranide koondise aseesimees.

»»» 1952 Michèle Jacot
, Prantsusmaa mäesuusataja (Le Pont-de-Beauvoisin). Maailmameister 1970 Val Gardenas alpi kahevõistluses ja hõbe 1974 Sankt Moritzis slaalomis Hanni Wenzeli järel. Osales olümpial 1972 ja 1976, parimaks jäi 13. koha jagamine Innsbruckis suurslaalomis. Võitis MK-sarjas (1967-1971) kokku 10 etappi – 6 suurslaalomit, 3 slaalomit ja 1 kiirlaskumise. 1970 sai enda valdusse ka MK-sarja üldvõitja karika ning on siiani ainus prantslanna, kes seda suutnud. Pidi kogu 1972/1973 hooaja vigastuse tõttu vahele jätma. Võistles viimast korda MK-sarjas 22. märtsil 1975 Val Gardenas ning loobus tippspordist 22-aastasena. Elab Chamonix's ja töötab suusaõpetajana.

»»» 1952 Ulrich "Uli" Höness, Saksamaa jalgpallur, ründaja (Ulm). Saksamaa koondises 1972-1976 kokku 35 mängu ja 5 väravat. Maailmameister 1974, Euroopa meister 1972, hõbe 1976. Oli 1972. aastani amatööristaatuses, et mängida kaasa Müncheni olümpial. Mängis suurema osa karjäärist Müncheni Bayernis (1971-1978) ja viimase hooaja laenuna 1.FC Nürnbergis (11 mängu). Osales Bayerni särgis 239 Bundesliga mängus ja lõi 86 väravat. Saksamaa meister 1972, 1973 ja 1974, karikavõitja 1971, UEFA meistrite karikaturniiri võitja 1974, 1975 ja 1976, Intercontinental Cup 1976. Sai 1975 meistrite karikasarja finaalis Leeds Unitedi vastu raske põlvevigastuse ning lõpetas karjääri 27-aastasena. 1974. aasta MM-võistluste finaalis kukutas ta päris mängu alguses Johan Cruyffi ning Holland pääses mängu penaltist juhtima. 1976. aasta EM-i finaalis Tšehhoslovakkia vastu lõi penaltiseerias palli üle värava ning sakslased kaotasid. Alates 1979. aastast Müncheni Bayerni kommerts- ja peamänedžer, klubi finantsolukord on tema juhtimisel aasta-aastalt paranenud. 1982 pääses Höness ime läbi eluga kui väikelennuk nelja inimesega pardal alla kukkus. Imeline pääsemine muutis ka mehe iseloomu, ta on raskeid aegu üle elada paljudel endistel Bayerni mängijatel (näiteks Gerd Mülleril). Õppinud lihunikuna on ta osanik Nürnbergis paiknevas HoWe vorstitehases. Vend Dieter Höness (sünd. 1953) mängis samuti tipptasemel jalgpalli ning on nüüd Berliini Hertha peamänedžer.

»»» 1954 Alex English, USA korvpallur (Columbia, Lõuna-Carolina). Mängis Lõuna-Carolina ülikooli meeskonnas, profina 1976-1991 neljas NBA klubis (Milwaukee Bucks 1976-1978, Indiana Pacers 1978-1980, Denver Nuggets 1980-1990 ja Dallas Mavericks 1990-1991). NBA drafti 23. valik 1976 (Bucks). Keskmiselt 21,5 punkti ja 5,5 lauapalli mängus. Kaheksa korda NBA Tähtede meeskonnas, tema lõpetamise järel otsustas Nuggets numbriga 2 särki enam mitte kunagi kellelegi anda. 1985-1987 oli NBA mängijate assotsiatsiooni president. Alates juunist 2004 ametis Toronto Raptorsis arendusdirektori ja abitreenerina, varem töötas Philadelphia 76ersi ja Atlanta Hawksi abitreenerina. Pikkus 203 cm.

»»» 1960 Hans Stanggassinger, Saksamaa kelgutaja (Berchtesgaden). Olümpiavõitja 1984 Sarajevos kahekelgul koos Franz Wembacheriga. EM-võistluste hõbe 1984 ja pronks 1982, MM-võistluste pronks 1981 ja 1983. Kolmekordne Saksamaa meister.

»»» 1960 Glenn Strömberg
, Rootsi jalgpallur, poolkaitsja (Göteborg). Rootsi koondises 1982-1990 kokku 52 mängu ja 7 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1990. Klubid: Göteborgi IFK (1976-1983), Lissaboni Benfica (1993-1994) ja Bergamo Atalanta (1984-1992). Rootsi meister 1982, Portugali meister 1983, 1984 ja superkarika võitjaid 1983. UEFA Cupi võitja 1983. Rootsi aasta jalgpallur (Guldbollen) 1985. Viimased kümme olnud televisioonis populaarne ekspert rahvusvahelise jalgpalli alal. Pärast 2006. aasta MM-i  räägiti temast Rootsis kui tõsisest kandidaadist koondise peatreeneri Lars Lagerbäcki mantlipärijana, ehkki Strömbergil pole ei treeneriharidust ega -kogemust.

»»» 1965 Vinnie Jones
, Walesi jalgpallur (poolkaitsja) ja näitleja (Watford). Mänguväljakul "karmi mehe" imidžiga Jones mängis oma profijalgpalluri karjääri (1986-1999) jooksul viies klubis - Wimbledon (1986-1989 ja 1992-1998), Leeds United (1989-1990), Sheffield United (1990-1991), Chelsea (1991-1992) ja QPR (1998-1999) -, neist kõige enam Wimbledoni eest. Grazy Gangi nime kandnud koosseisus oli Jones üks 1988. aasta FA Cupi võitjaid. Viimase hooaja QPR-is oli mängiv treener, kuid kui talle hooaja lõppedes treenerilepingut ei pakutud, teatas, et loobub jalgpallist. Kogu karjääri kestel 12 eemaldamist, ühe korra kollane kaart juba mängu viiendal sekundil! Leedsis Howard Wilkinsoni käe all mängides tõestas Jones, et ta pole mingi jõhkard, teenides kogu hooaja jooksul vaid kolm hoiatust. 1992 esitles ta videofilmi "Soccer's Hard Men", millesse olid kogutud jalgpalli jõhkramad teod ning FA karistas teda jalgpalli maine kahjustamise pärast 20 000 naela suuruse trahviga. Walesi koondises (tema emapoolne vanaisa oli pärit Põhja-Walesist) mängis Jones 8 kohtumist, neist korra ka kaptenina. Filminäitlejana debüteeris Jones 1998. aastal kultusfilmis "Lock, Stock and Two Smoking Barrels", pärast seda on ta kaasa teinud veel vähemalt 26 filmis, 2008 tuli ekraanile tema seni viimane töö "Midnight Meat Train". Kui näitlejatöö lubab, lööb Jones kaasa Los Angelese amatöörklubis Hollywood United koos teiste jalgpalli armastavate filmitähtedega.

»»» 1965 Patrik Sjöberg, Rootsi kergejõustiklane (Göteborg). Kõrgushüppe maailmameister (2.38) 1987 Roomas, olümpiamängudel 1984 Los Angeleses ja 1992 Barcelonas hõbe- ning 1988 Soulis pronksmedal. Sise-MM-ilt kuld (1985), hõbe (1993) ja pronks (1989), sise-EM-ilt neli kulda (1985, 1987, 1988 ja 1992). Ületas 30. juunil 1987 Stockholmis peetud DN-Galanil maailmarekordilise 2.42, mis on siiani maailma kõigi aegade edetabeli teine tulemus ning Rootsi ja Euroopa rekord (kõrgemale on hüpanud vaid kuubalane Javier Sotomayor). Sisevõistluste maailmarekordi püstitas Sjöberg kaks korda - 2.38 (1985) ja 2.41 (1987). 13. augustil 2006 vahistati Sjöberg ühes Göteborgi ööklubis ja tema taskust leiti väike kogus kokaiini. Mõnuaine tarbimist kinnitas ka uriiniproov. Sjöberg üllitas avaliku vabanduskirja ning 2006. aasta detsembris otsustas süüdistaja, et kohtuasja ei algatata ja piirdutakse vaid trahviga (4500 SEK).

»»» 1968 Joé Juneau
, Kanada hokimängija, ründaja (Pont-Rouge, Quebec). Olümpiahõbe 1992 Albertville'is, turniiri edukaim väravaviskaja. NHL-i drafti 81. valik 1988 (Boston Bruins). Alustas samas klubis oma karjääri NHL-is  1992. aastal. Lisaks Bruinsile mängis veel Washington Capitalsi, Buffalo Sabresi, Ottawa Senatorsi, Phoenix Coyotesi ja Montreal Canadiensi eest, lõpetas 2004. aasta kevadel. Parim hooaeg oligi esimene, sest 1992/1993 kogus ta 102 punkti (32+70) ja valiti NHL-i uustulnukate meeskonda. 1998. aasta kevadel mängis Capitalsi koosseisus Stanley karikasarja finaalis. Kogu karjääri jooksul viskas Juneau 156 väravat, andis 416 söötu ja kogus 572 punkti.

»»» 1968 Andrzej "Andrew" Golota, Poola poksija (Varssavi). Raskekaalu olümpiapronks 1988 Soulis ja EM-võistluste pronks 1989 Ateenas. Kolis 1991. aastal elama Chicagosse ja 1992. aastal siirdus profiks. Esimesed neli matši poolakas võitis, siis kaotas Robert Smithile, kuid võitis seejärel 16 kohtumist järjest nokaudiga. Skandaaliga lõppesid kaks kohtumist eksmaailmameistri Riddick Bowe'ga – mõlemas matšis diskvalifitseeriti Golota keelatud löökide eest. 4. oktoobril 1997 kohtus poolakas maailmameistri Lennox Lewisega ning leidis end juba esimeses raundis põrandalt. 17. aprillil 2004 kohtus ta IBF-i tiitlimatšis Chris Byrdiga ja kohtunike arvates lõppes see viigiga. Sama aasta 13. novembril oli poolaka vastaseks WBA meister John Ruiz ning ehkki eurooplane lõi vastase kaks korda põrandale, andsid kohtunikud võidu Ruizile. Kolmandat korda sai Golota maailmameistri vööd üritada 21. mail 2005 WBO meistri Lamon Brewsteri vastu. See matš lõppes kiiresti - ameeriklane saatis poolaka esimeses raundis kolm korda põrandale ning ringikohtunik katkestas ebavõrdse võitluse 53 sekundi järel. 2008. aasta lõpu seisuga on Golota bilanss profiringis 41 võitu (sh 33 nokaudiga), 7 kaotust ja 1 viik.

»»» 1969 Petra Behle-Schaaf
, Saksamaa laskesuusataja (Maini-äärne Offenbach). Olümpiavõitja 1998 Naganos ja -hõbe 1992 Albertville'is ja 1994 Lillehammeris teatesõidus. MM-võistlustelt 1988-1997 kokku 13 medalit (9+2+2), neist individuaalseid 5 (4+0+1). MK-sarjas 20 etapivõitu, üldarvestuses kaks kolmandat kohta (1991/1992 ja 1995/1996). Krooniti 1988 noorimaks Saksamaa meistriks laskesuusatamises, abiellus 1994. aastal suusataja ja nüüdse Saksamaa murdmaakoondise peatreeneri Jochen Behlega. Pärast tippspordiga lõpetamist 1998. aastal on tegutsenud telekommentaatorina, Saksamaa olümpiakomitee liige. Lõpetas 2003. aastal ärikooli spordimajanduse alal.

»»» 1970 Ylva Nowén
, Rootsi mäesuusataja (Östersund). MK-sarjas neli esikohta slaalomis järjest (detsembris 1997 Val d'Isere'is ja kaks korda Lienzis ning jaanuaris 1998 Bormios), slaalomi üldvõitja 1997/1998. Olümpiamängudel 2002 Salt Lake Citys slaalomis neljas ja suurslaalomis seitsmes. Pärast olümpiahooaega loobus ja sünnitas lapse.

»»» 1970 Elfriede "Elfi" Eder
, Austria mäesuusataja (Leogang). Olümpiahõbe 1994 Lillehammeris slaalomis Vreni Schneideri (Šveits) järel ja MM-võistluste pronks 1993 Moriokas Karin Buderi ja Julie Parisieni järel. Võitnud MK-sarjas kolm slaalomit (1995 novembris Beaver Creekis ning detsembris Sankt Antonis ja Semmeringis), hooajal 1995/1996 MK-sarja slaalomiarvestuse parim. 1998 läks tülli Austria suusaliiduga ja esindas 1998-1999 Grenadat. Lõpetas võistlemise veebruaris 1999. Praegu oma sünnikohas Leogangis hotellipidaja. Õde Sylvia Eder oli samuti edukas mäesuusataja.

»»» 1971 Heinz Kuttin
, Austria suusahüppaja (Gassen). Olümpiahõbe 1992 Courchevelis meeskonnavõistluses ja -pronks suurel mäel, MM-võistlustel kaks kulda 1991 Predazzos (normaalmägi ja meeskonnavõistlus) ja pronks 1989 Lahtis (normaalmägi). Mitmekordne juunioride maailmameister. Lõpetas 1995 ja juhtis kuni 2002. aastani Villachi spordikeskust. Hooajal 2002/2003 koos Stefan Horngacheriga Austria koondise peatreeneri Hannu Lepistö abilisi, kevadest 2003 Poola B-koondise tegevjuht, aastatel 2004-2006 Poola koondise peatreener. 2008. aastani oli Saksamaa B-koondise treener.

»»» 1972 Dmitri Torgovanov
, Venemaa käsipallur (Leningrad). Olümpiavõitja 2000 Sydneys ja -pronks 2004 Ateenas,  maailmameister 1997, Euroopa meister 1996 ja 2000. Alustas Peterburi Nevas, alates 1996. aastast mänginud Saksamaa klubides (SG Wallau-Massenheim, SG Solingen, TUSEM Essen, Kronau-Östringen), 2007. aastast HSV Hamburgis). 199 cm pikk ja 106 kilo raske.

»»» 1975 Mike Grier
, USA jäähokimängija, ründaja (Detroit, Michigan). Üks NHL-i prominentsemaid afroameerika mängijaid. MM-võistluste pronks USA meeskonnas 2004. Valiti NHL-i draftis 1993. aastal St. Louis Bluesi poolt üheksandas voorus (219. valik), kuid NHL-i pääses mängima alles hooajal 1996/1997 Edmonton Oilersis, kuhu Blues vahetas ta väravavahi Curtis Josephi vastu. 2002-2004 mängis Washington Capitalsis, järgmised kaks hooaega Buffalo Sabresis ja alates 2006. aastast San Jose Sharksis. Isa Bobby Grier töötas NFL-is treenerina.

»»» 1976 Diego Tristán Herrera, Hispaania jalgpallur, ründaja (La Algaba, Sevilla). Hispaania koondises 2001-2003 kokku 15 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002. Alustas karjääri Sevilla Real Betises 1995, edasi mänginud RCD Mallorcas (1998-2000, 2006-20907), Deportivo La Coruñas (2000-2006), AS Livornos (2007-2008) ja West Ham Unitedis (2008-). Hispaania karikavõitja 2002, superkarika võitja 2000, 2002, meistriliiga edukaim väravakütt 21 väravaga 2002, samal hooajal UEFA Meistrite liigas 6 väravat.

»»» 1978 Håvard Klemetsen, Norra kahevõistleja (Kautokeino). MM-võistlustel 2005 Oberstdorfis meeskonnavõistluse kuld koos Petter Tande, Magnus Moani ja Kristian Hammeriga ja 2007 Sapporos pronks. MK-sarja etapil esimest korda esikümnes 2005. aastal Schonachis, senine parim koht jaanuaris 2007 Lago di Teseros neljas.

»»» 1978 Giuseppe Gibilisco
, Itaalia kergejõustiklane (Siracusa). Teivashüppe olümpiapronks 2004 Ateenas 5.85 ja maailmameister 2003 Pariisis Itaalia rekordiga 5.90. Juunioride MM-i pronks 1998 ja U-23 vanuseklassi EM-i pronks 2001. Itaalia kergejõustikuliit määras 2007 talle kaheaastase võistluskeelu, sest mees oli seotud dopingutohtrina tuntud Carlo Santuccionega. Positiivset dopinguproovi Gibilisco ei andnud. 183 cm pikk ja 79 kilo raske itaallane treeneris Vitali  Petrovi käe all.

»»» 1978 Franck Montagny
, Prantsuse autovõidusõitja (Feurs). F1 autode MM-sarjas 2006 kokku 7 GP-sõitu Super Aguri meeskonnas. Alustas kardispordis 1988, tuli Prantsusmaa kadettide meistriks 1992. F3-sarja teine 1998, Nissani World Seriesi võitja 2001 ja 2003. Renault F1 meeskonna testisõitja 2003 ning kolmas piloot 2004 ja 2005. Alates 2006. aasta sügisest 2007. aasta sügiseni Toyota testisõitja. Aprillis 2008 osales esimest korda Champ Cari sarja etapil Long Beachis ja lõpetas teisena. Juunis sai Le Mans'i 24 tunni sõidul Peugeot meeskonnas koos Ricardo Zonta ja Christian Klieniga kolmanda koha.

»»» 1980 Sebastian Deisler, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Lörrach). Saksamaa koondises 2000-2006 kokku 36 mängu ja 3 väravat. U-18 vanuseklassi EM-i hõbedavõitjaid 1998, Confederations Cupi kolmas 2005. Põlvevigastuste tõttu jäi eemale nii 2002. kui 2006. aasta MM-võistluste ja Euro 2004 finaalturniirist. Klubid: Mönchengladbachi Borussia (1998-1999), Berliini Hertha (1999-2002) ja Müncheni Bayern (2002-2007). Saksamaa meister 2003, 2005, 2006, karikavõitja 2003, 2005 ja 2006 ning superkarika võitja 2001 ja 2004. Jättis depressiooni tõttu vahele hooaja 2003/2004, teatas karjääri lõpetamisest 16. jaanuaril 2007.

»»» 1982 Jaroslav Plašil
, Tšehhi jalgpallur, poolkaitsja (Opočno). Tšehhimaa koondises alates 2004. aastast 40 mängu ja 3 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2006. EM-võistluste poolfinalist 2004 ja finaalturniiril 2008. Klubid: SK Hradec Králové (1998-2000), AS Monaco (2000-2002, 2003-2007), US Créteil (2002-2003) ja CA Osasunas (2007-). UEFA Meistrite liiga finalist 2004 AS Monacoga.

»»» 1982 Tiiu Nurmberg
, Eesti mäesuusataja (Pointe Claire, Québec). MM-võistlustel 2005 Santa Caterinas ülisuurslaalomis 38. koht ja suurslaalomis 52. koht. Osales Torino olümpiamängudel. Nurmberg on 160 cm pikk ja kaalub 60 kilo. Klubi Snow Valley (Barrie, Ontario, Kanada). Treener Kenneth Ellis.

»»» 1982 Janica Kostelić, Horvaatia mäesuusataja (Zagreb). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys slaalomis, suurslaalomis ja alpi kahevõistluses ja 2006 Torinos alpi kahevõistluses, -hõbe 2002 ja 2006 supersuurslaalomis. Olümpiaajaloo edukaim naismäesuusataja. Osales 16-aastasena ka Nagano olümpial 1998 kõigil viiel alal, kuid parimaks jäi kaheksas koht alpi kahevõistluses. Maailmameister 2003 Sankt Moritzis slaalomis ja alpi kahevõistluses ning 2005 Bormios kiirlaskumises, slaalomis ja alpi kahevõistluses. MK-sarja üldvõitja ja slaalomi võitja 2001, 2003 ja 2006, alpi kahevõistluse MK-võitja 2001, 2003, 2005 ja 2006. MK-sarjas 30 etapivõitu (neist 20 slaalomis, 6 kahevõistluses, 2 suurslaalomis ning 1 supersuurslaalomis ja kiirlaskumises) ja 55 pjedestaalikohta. Kolmas naismäesuusataja Pernilla Wibergi ja Petra Kronbergi järel, kes võitnud MK-sarjas vähemalt ühe etapi kõigil viiel alal, 2006. aastal sai temast Kronbergi järel teine naismäesuusataja, kes võitnud viis erinevat ala ühel hooajal. 175 cm pikk ja 66 kg kaalunud mäesuusataja teatas oma karjääri lõpetamisest seoses kroonilise põlvevigastusega 19. aprillil 2007. Laureuse spordiauhind 2006. Treener oli isa Ante, vanem vend Ivica on samuti tippmäesuusataja. Alustas suusatamisega 3- ja treeningutega 9-aastaselt.

SURMAPÄEV

««« 1935 Leopold Tõnson
, Eesti spordiliikumise üks rajajaid (Tallinn – sünd. 13.01.1878 Paldiski). Sportima hakkas Gustav Boesbergi raskejõustikuringis, oli 1901 Tallinna Rattasõitjate Seltsi Kalev asutajaliikmeid ja valiti selle juhatusse. Pani Eestis aluse kergejõustiku, aerutamise ja jääpalli harrastamisele. 1909 võitis enda korraldatud Tallinna esimesed kergejõustikuvõistlused (nelja ala kokkuvõttes). Parandas 1910-1913 esimesi Eesti rekordeid kuulitõukes 9, kettaheites ja odaviskes 3 ning teivashüppes 1 korral. Algatas 1910 aerutamis- ja sõudevõistluste korraldamise. Vabadussõja ajal asutas Kalevlaste Maleva ja oli selle pealik (aastast 1919 kapteni auastmes). 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal formeeris Kaitseliidu Tallinna malevkonna ja oli 1926. aastani selle pealik. Kalevi esimees 1911-1913, 1918-1919, 1922 ja 1924-1928. Oli 1919 esimese spordikongressi korraldajaid ja Eesti Spordi Keskliidu moodustajaid ja aseesimees, olümpiamängudel osalemise ja Eesti Spordilehe väljaandmise algatajaid. 1923-1935 EOK aseesimees, 1922-1923 ja 1933-1935 ESK abiesimees ning 1923-1928 esimees. Algatas Kadrioru staadioni rajamise ja korraldas ehitust (1926). Oli Eesti mängude idee autor ning esimeste mängude (1934) korralduskomitee esimees ja peajuht. Skautide peavanem. Maetud Rahumäe kalmistule kalevlaste platsile.

««« 1971 leiti Las Vegases oma kodust surnuna USA poksija Sonny Liston. Profipoksi raskekaalu maailmameistri (1962-1964) täpset surmaaega ja põhjust ei suutnud ka arstid tuvastada, pakutud on 6-8 päeva enne leidmist. Paljud allikad annavad surmaajaks 30. detsembri 1970. Täpselt pole teada ka Listoni sünniaeg, seda ei mäletanud ka tema ema. Mees ise väitis, et on sündinud 8. mail 1932, tegelikult võis olla 2-3 aastat vanem.

««« 1987 Frank Stack, Kanada kiiruisutaja (Winnipeg, Manitoba – sünd. 01.01.1906 Winnipeg, Manitoba). Taliolümpial 1932 Lake Placidis jõudis finaali kõigil neljal distantsil, saades 10 000 meetris kolmanda, 500 ja 1500 meetris neljanda ning 5000 meetris seitsmenda koha.

««« 1981 Fritz Walter
, Saksa jalgpallitegelane (sünd. 15.03.1900 Cannstatt, Stuttgart). Filoloogiadoktorist Walter oli VfB Stuttgardi president 1944-1968. Tema ajal tuli klubi kaks korda Saksamaa meistriks (1950 ja 1952) ning võitis kaks korda ka DFB-i karika (1954 ja 1958).

««« 1986 Ilmari R. Salminen
, Soome kergejõustiklane (Kouvola – sünd. 21.09.1902 Elimäki). Olümpiavõitja 1936 Berliinis 10 000 m jooksus. Euroopa meister 1934 Torinos 10 000 m jooksus ja pronks 5000 m jooksus Roger Rochard'i ja poolaka Janusz Kusocinski järel. 1937 püstitas maailmarekordi 10 000 m jooksus 30.05,6. Samas jooksus paranes ka 6 miili MR (29.08,4). 1938 võitis EM-il teist korda 10 000 m jooksu ja loobus seejärel tippspordist.

««« 1988 Pete Maravich, USA korvpallur (Pasadena, California – sünd. 22.06.1947 Aliquippa, Pennsylvania). Serbia päritolu korvpallur mängis NBA-s Atlanta Hawksi, New Orleansi/Utah Jazzi ja Boston Celticsi ees. 195 cm pikkune Maravich sai tuntuks shooting guardina ja teenis oma tegutsemise ja täpsete kaugvisetega hüüdnime Pistol Pete. Louisiana State Universitys (1966-70) oli tema kolme aasta keskmine 44 punkti mängust. Atlanta Hawks valis ta 1970. aasta draftis kolmandana. Lõpetas karjääri 1980. aastal Celticsis koos noore Larry Birdiga. Suri südameatakki, kui mängis oma kodulinna veteranidega korvpalli.

««« 1998 Wilhelm Herz
, Saksamaa mootorisportlane (sünd. 18.01.1912 Lampertheim). Alustas võidusõitjana 1932. aastal, sai tuntuks kiirusrekordite püstitajana. 1951 saavutas ta Ingolstadtis esimese mootorratturina 200 km/h, 1956 USA-s Bonneville'i soolajärvel 300 km/h. Kokku püstitas Herz 350 ja 500 cm³ klassis 25 kiirusrekordit. Aastatel 1954-1992 oli Herz Hockenheimi ringraja haldusjuht.

««« 2004 Charles Everett "Charley" Dumas
, USA kergejõustiklane (Inglewood, California – sünd. 12.02.1937 Tulsa, Oklahoma). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is kõrgushüppes olümpiarekordiga 2.12. USA koondise katsevõistlustel Los Angeleses sama aasta 29. juunil ületas ta esimese inimesena maailmas 2.15, mis tegi temast favoriidi ka Melbourne'is. 1960 Roomas oli Dumas taas USA olümpiakoondises, kuid haige põlve tõttu tuli piirduda vaid kuuenda kohaga. Tuli kuus korda USA meistriks, pärast tippspordis lõpetamist sai Dumasest õpetaja ja ta töötas mitmetes Los Angelese piirkonna koolides. Suri vähki.

««« 2006 Keizo Miura, Jaapani suusapioneer- ja õpetaja (Tokyo - sünd. 15.02.1904 Aomori). Tõusis 77-aastasena suuskadel Kilimandžaaro tippu, sooritas 88-aastasena 100 km pikkuse retke Alpides ning laskus 99-aastasena Mont Blancilt koos oma vanima poja Yuichiro ja pojapoja Yutaga. 70-aastasena vallutas Miura ka Mount Everesti, olles tol hetkel vanim maailma kõrgeimasse mäetippu jõudnud inimene. 15. veebruaril 2004 tähistas Miura oma 100. sünnipäev koos pere ja sõpradega Snowbirdi suusakuurordis Salt Lake Citys.

SÜNDMUSED

¤ 1920
müüs Boston Red Sox Babe Ruthi New York Yankeesile.
¤ 1931 ostis Lucille Thomas esimese naisena pesapalliklubi (Topeka Western League'is).
¤ 1935 registreeriti Eesti Veespordi Liidu põhikiri, liidu esimeheks valiti Voldemar Puhk.
¤ 1951 võitis USA golfimängija Babe Didrikson-Zaharias LPGA turniiri Ponte Vedra Beachis.
¤ 1969 võitis Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee kolmandat aastat järjest norralane Bjørn Wirkola.
¤ 1971 lõppes Harlem Globetrottersi 2495 mängu kestnud võiduseeria, kui korvpallitsirkuse meeskond jäi 99:100 alla New Jersey Redsile.
¤ 1972 vaatas Cleveland Arenas kohaliku Cavaliersi ja Los Angeles Lakersi kohtumist 11 178 pealtvaatajat.
¤ 1991 tuli hollandlane Edwin Jongejans 1 m hoolauahüpetes maailmameistriks.
¤ 1993 saavutasid Allar Levandi ja Ago Markvadt Reit im Winklis peetud kahevõistluse meeskondlikus sprindis taas teise koha.
¤ 1994 püstitas Aleksandr Popov 100 m vabaujumises lühiraja maailmarekordi 47,82 sekundiga, parandades enda senist marki 0,01 sekundiga.
¤ 1994 püstitas Zhong Weiju 100 m liblikujumises lühiraja maailmarekordi 58,71 sekundiga.
¤ 1994 saavutasid Allar Levandi ja Ago Markvadt Reit im Winklis peetud kahevõistluse meeskondlikus sprindis neljandat aastat järjest teise koha.
¤ 1997 krooniti Olev Schults Hastingsis maleamatööride maailmameistriks.
¤ 1997 olid Peep ja Ave Vardja amatööride MK-etapil Oulus standardtantsudes väärt teist kohta.
¤ 1999  peeti Otepääl esimest korda läbi murdmaasuusatamise MK-sarja etapp. Naiste 10 km klassikasõidu võitis Bente Martinsen Antonina Ordina ja Kristina Šmiguni ees.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet