SÜNNIPÄEV
»»» 1879 René Pottier, Prantsusmaa jalgrattur (Moret-sur-Loing – surn. 25.01.1907 Levallois-Perret). Tour de France'i võitja 1906. Võitis Touril juba aasta varem mägise etapi lõpuga Ballon d’Alsace'is ja tõusis liidriks, kuid kukkus järgmisel päeval ning oli sunnitud katkestama. Järgmisel aastal võitis Pottier aga koguni viis etappi ning oli kindel võidumees. Võitis 1903 amatöörina Bordeaux - Pariisi sõidu, sai 1905 nii Pariisi - Roubaix' klassikul kui Bordeaux - Pariisil teise koha ning oli 1906 Pariisi - Roubaix' sõidul kolmanda koha. Septembris 1906 läbis Pariisi Buffalo velodroomil 24 tunniga 925,290 kilomeetrit. Sooritas armuvalus enesetapu, puues end üles.
»»» 1892 Jaan Kikkas, Eesti tõstja (Valga – surn. 09.03.1944 Tallinn). Olümpiapronks 1924 Pariisis keskkaalus (kuni 75 kg) tulemusega 450 (70 + 87,5 + 80 + 85 + 127,5) kiloga. MM-il 1922 Tallinnas oli neljas. Eesti meister 1925. Püstitas tõukamises MR-i (127,5 kilo), 5 olümpia- ja 3 Eesti rekordit. Esindas Valga Kaitseliidu spordiringi, hiljem Tartu Kalevit. Raskuste tõstmisega alustas 1921. Enne seda oli Petrogradis harrastanud jalgrattasõitu. Tõstespordis oli talle eeskujuks Alfred Neuland. Hukkus kurikuulsal Tallinna märtsipommitamisel.
»»» 1906 Eraldo Monzeglio, Itaalia jalgpallur (kaitsja) ja treener (Vignale Monferrato – surn. 03.11.1981 Torino). Karjäär kestis 15 aastat (1924-1943), mängis Casale, Bologna (Itaalia meister 1929) ja AS Roma eest. Maailmameister 1934 ja 1938. Töötas treenerina 1941-1973, klubid AS Roma, Pro Sesto, Napoli, Sampdoria, Juventus, Lecco ja Chiasso (Šveits).
»»» 1912 Josef Neckermann, Saksamaa ratsutaja (Würzburg – surn. 13.01.1992 Dreieich). Olümpiavõitja 1964 Tokyos ja 1968 Mexico Citys võistkondlikus koolisõidus, -hõbe 1972 Münchenis võistkondlikult ja 1968 individuaalselt, -pronks 1960 Roomas ja Münchenis individuaalselt. Võistkondlik ja individuaalne maailmameister 1966.
»»» 1919 Veikko Aarne Aleks Huhtanen, Soome riistvõimleja (Viipuri – surn. 29.10.1976 Helsingi). Olümpiavõitja 1948 Londonis mitme- ja meeskonnavõistluses ning toenghooglemises, -hõbe rööbaspuudel ja -pronks kangiharjutuses. Hooglemises said Huhtaneniga sama kogusumma ka tema meeskonnakaaslased Heikki Savolainen ja Paavo Aaltonen ning kõigile kolmele anti kuldmedal.
»»» 1938 Karin Balzer-Richter, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Magdeburg). Olümpiavõitja 1964 Tokyos 80 m ja -pronks 1972 Münchenis 100 m tõkkejooksus. Euroopa meister 1966, 1969 ja 1971, hõbe 1962. 100 m tõkkejooksu esimese MR-i püstitaja (13,3 juunis 1969 Varssavis koos Teresa Sunkiewicziga). Parandas rekordit veel viis korda (parim 12,6 juulis 1971). Oli abielus oma treeneri Karl-Heinz Balzeriga. Enne Müncheni olümpiat sattus nende poeg Andreas õnnetusse ja langes koomasse. Poiss suri päev enne olümpiafinaali. Abikaasa teatas kurva uudise Karinile alles pärast pronksiga lõppenud finaali. Balzeri teine poeg Falk oli samuti tõkkejooksja (EM-i hõbe 1998 Budapestis). Pilt 1
»»» 1941 Anatoli Puzatš, N Liidu/Ukraina jalgpallur (ründaja) ja treener (Krasnõi Kut, Saraatovi oblast – surn. 19.03.2006 Kiiev). Lõi N Liidu klubide esimese värava UEFA meistrite karikaturniiril. MM-võistluste finaalturniiril 1970 Mehhikos oli esimene mängija MM-i ajaloos, kes vahetusest väljakule tuli (avamängus Mehhiko vastu). Liidu koondises 14 mängu ja 2 väravat. N Liidu meister 1966-1968 ja 1971 ning karikavõitja 1966. Treenerina oli aastaid Valeri Lobanovski abiline, oli 1990-1993 ka Kiievi Dinamo peatreener. N Liidu meister 1990 ja Ukraina meister 1993.
1
2
3
»»» 1945 John Wesley Carlos, USA kergejõustiklane (Harlem, New York). Olümpiapronks 1968 Mexico Citys 200 m jooksus. Autasustamisel tõstsid võitja Tommie Smith ja pronksi teeninud John Carlos mustas kindas käe rassilise rõhumise vastu (Black Poweri žest). Selle teo eest heideti mõlemad USA koondisest välja ja pidid lahkuma ka olümpiakülast. Püstitas USA meistrivõistlustel 1968 MR-i 200 m jooksus 19,92-ga, kuid seda ei kinnitatud, sest Carlose naelikud ei vastanud tollastele reeglitele. 1969 kordas 9,1 sekundiga 100 jardi MR-i, 1967 võitis Pan Ameerika mängudel 200 m. Pärast kergejõustikukarjääri proovis õnne ka ameerika jalgpallis, kuid põlvevigastus lubas tal Philadelphia Eaglesis mängida vaid ühe hooaja. Pilt 2 (paremal)
»»» 1959 Werner Schildhauer, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Dessau). MM-võistluste hõbe 1983 Helsingis ja EM-võistluste hõbe 1982 Ateenas nii 5000 m kui 10 000 m jooksus. Moskva olümpial 1980 sai 10 000 meetris seitsmenda koha. Püstitas 28. mail 1983 SDV rekordi 10 000 meetris 27.49,95-ga. See püsis Saksamaa rekordina peaaegu 14 aastat kuni Dieter Baumann selle üle jooksis. Klubi Halle SC Chemie.
»»» 1961 Anke Behmer-Vater, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Stavenhagen). Olümpiapronks 1988 Soulis, MM-pronks 1983 Helsingis ja EM-kuld 1986 Stuttgardis seitsmevõistluses. Isikliku rekordi 6858 punkti kogus Souli olümpial ja see on siiani Saksamaa kõigi aegade edetabeli neljas tulemus Sabine Brauni, Sabine Paetzi ja Ramona Neuberti summade järel.
»»» 1961 Ramesh Krishnan, India tennisist (Madras). Võitis elukutselisena 8 turniiri üksik- ja 1 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis 23. (jaanuar 1985). Wimbledoni ja French Openi noorteturniiri võitja 1979 ja juunioride maailma edetabelijuht samal aastal. Jõudis kolmel suure slämmi turniiril veerandfinaali ning Davise karikasarja finaali 1987, kuulus koondisse 1977-1993. Teenis auhinnaraha 1 263 130 dollarit. Tema isa Ramanathan Krishnan oli 1960. aastatel India üks paremaid tennisiste.
»»» 1967 Joseph "Joe" Nathaniel DeLoach, USA kergejõustiklane (Bay City, Texas). Olümpiavõitja 1988 Soulis 200 m jooksus olümpiarekordiga 19,75. See oli ainus kord, kui Carl Lewis pidi olümpiamängude individuaalala finaalis kellegi paremust tunnistama. USA meistrivõistlustel 1988 võitis 200 meetrit (edestas ka siis Carl Lewist) ja oli 100 meetris viies. Pärast Souli ei suutnud enam samale tasemele jõuda ning Barcelonasse tiitlit kaitsma ei pääsenud. DeLoachi peres oli 13 last, 11 tüdrukut ja 2 poissi.
»»» 1975 Žydrūnas Ilgauskas, Leedu korvpallur, keskmängija (Kaunas). Mänginud profina alates 1994. aastast. Esimesed aastad (1994-1996) Kaunase Atletases, NBA drafti 20. valik 1996 Cleveland Cavaliersi poolt. Mänginud samas klubis siiani. Hiinlase Yao Mingi järel NBA pikkuselt teine mängija seisuga juuni 2009. 1996/97 ja 1999/2000 pidi hooaja vigastuse tõttu vahele jätma. Cavsi ajaloo parim ründelauapallide ja isiklike vigade arvestuses. NBA Tähtede mängul 2003, 2005. Kaksikute isa 14. veebruarist 2007, hoiab pöialt Manchester Unitedile. Mängis Leedu koondises 22. novembril 1994 Kentucky ülikooli meeskonna vastu (26 punkti, 19 laupalli), kuid tiitlivõistlustel pole koondisse kuulunud. Pilt 3
»»» 1977 Nicolas Kiefer, Saksamaa tennisist (Holzminden). Mänginud elukutselisena alates 1995. aastast, võitnud 6 turniiri üksik- ja 3 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis neljas (10. jaanuaril 2000). Australian Openi poolfinalist 2006, Wimbledonis veerandfinaalis 1997 ja US Openil 2000, French Openil 4. ring 2005. Olümpiahõbe 2004 Ateenas meespaarismängus koos Rainer Schüttleriga. Teeninud auhinnaraha 7,1 miljonit dollarit. Hüüdnimi Kiwi. Ema Nicole on prantslanna.
»»» 1978 Fernando José da Silva Freitas Meira, Portugali jalgpallur, kaitsja (Guimarães).Portugali koondises alates 2000. aastast 54 mängu ja 2 väravat. Ei kutsutud 2002. aasta MM-il osalenud koondisse, kuid Luiz Felipe Scolari käe all sai koha põhikoosseisus. EM-hõbe 2004 ja MM-i neljas 2006, EM-i finaalturniiril 2008. Klubid: Vitória SC (1995-1998, 1999-2000), FC Felgueiras (1998-1999), Lissaboni Benfica (2000-2001) ja VfB Stuttgart (2002-2008, alates oli 2006. aastast kapten), Istanbuli Galatasaray (2008-2009) ja Peterburi Zeniit (2009-). Saksamaa meister 2007, Türgi karikavõitja 2008.
»»» 1979 Émilie Loit, Prantsusmaa tennisist (Cherbourg). Mänginud elukutselisena alates 1994. aastast, võitnud üksikmängus 3 ja paarismängus 16 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 27. (19. aprillil 2004) ja paarismängus 15. (10. novembril 2003). Üksikmängus jõudis Australian Openil 1999 neljandasse ringi, ülejäänud suure slämmi turniiridel jõudnud kolmandasse ringi, sh. French Openil kolm korda (2000, 2002, 2008). Paarismängus veerandfinalist French Openil 2003, 2005, Wimbledonis 2004 ja US Openil 1998. Teeninud auhinnaraha 2 miljonit dollarit.
SURMAPÄEV
««« 1922 Gustav Boesberg, Eesti raskejõustiku isa (Tallinn – sünd. 19.06.1867 Palmse vald, Virumaa). Sisustas 1888 Tallinnas oma elukohas harjutusruumi ja asutas Tallinna Vabatahtliku Atleetide Klubi (1888-1918)Võitis 1891 Lootuse aias korraldatud tõstevõistlustel esimese auhinna. Oli 1900 Peterburi Eesti Jõukarastuse Seltsi Kalev asutajaliige, 1904-1905 seltsi esimees. Tegutses 1895-1899 Peterburis ja Venemaal elukutselise tõstja ja maadlejana, reisis Venemaal tsirkuseatleedina. Hea maletaja, mängis 1909 maailmameistri Emanuel Laskeriga simultaanil viiki. Eesti Spordilehe kaastööline. Eesti raskejõustiku 100. aastapäeval (1988) avas tõsteföderatsioon tema sünnikohas Pöisma talus mälestuskivi.
««« 1930 Eric Otto Valdemar Lemming, Rootsi kergejõustiklane (Göteborg – sünd. 22.02.1880 Göteborg). Olümpiavõitja 1908 Londonis tavalises ja vabas stiilis odaviskes ning 1912 Stockholmis tavalises odaviskes. Ateena vahemängudel 1906 võitis odaviske ning sai pronksmedali kuulitõukes, viievõistluses ja köieveos. Osales ka 1900 Pariisis (kõrgus, kaugus, kolmik, teivas, ketas).
««« 1953 William Tatem Tilden II, USA tennisist (Los Angeles, California – sünd. 10.02.1893 Philadelphia, Pennsylvania). Hüüdnimi Big Bill. Maailma paremaid tennisiste 1920. ja 1930. aastatel, esireket seitse aastat, viimati 38-aastaselt. Suurturniiridest saavutas suurimat edu USA meistrivõistlustel, võites üksikmängu 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925 ja 1929, meespaarismängu 1918, 1921, 1922, 1923 ja 1927 ning segapaarismängu 1913, 1914, 1922 ja 1923. Lisaks veel 10 finaalikohta kõigi kolme mänguliigi peale kokku. Wimbledonis võitis üksikmängu 1920, 1921 ja 1930 ning meespaarismängu 1927. Prantsusmaa meistrivõistlustel võitis segapaarismängu 1930, üksikmängus jõudis finaali 1927 ja 1930, kuid kaotas mõlemal korral. Profina (liitus 1931) mängis Wimbledonis finaalis neli korda (1935, 1936, 1937, 1938), kuid kaotas, USA elukutseliste meistrivõistluste võitja 1931 ja 1935 ning Prantsuse proffide meister 1934. Davise karika võitjaid USA meeskonnas seitse aastat järjest (1920-1926).
««« 1975 Paul Keres, Eesti maletaja (Helsingi – sünd. 07.01.1916 Narva). Käis koolis Pärnus ja õppis 1937-1941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Juba noorukina võitis tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest MM-matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud sõja tõttu). Sellest ajast oli ta aastakümneid MM-tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haagi-Moskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis neljas, 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis jagas 2.– 4. kohta Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis teine, 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel teine ja 1962. aastal Curaçaol samuti teine. (Keres võitis temaga 2.- 3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.). 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, maleolümpial Buenos Airese pronksmedali. N Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne N Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951), kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) maleolümpia võitnud N Liidu võistkonda. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Moskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931 - 1958" (1961), "Maleaabits" (1969, Kereselt lõppmängude osa, raamatu avangu ja keskmängu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Neiga). Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa kirimale, mida ta mängis armastusega ka hilisemas eas, tegutses ka maleproblemistina. N Liidu postiagentuur andis maletaja 75. sünniaastapäevaks (1991) välja postmargi, Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel on Paul Kerese portree. Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.
SÜNDMUSED
¤ 1316 suri Prantsuse kuningas Louis X, kes oli jeu de paume'i mängides külmetunud.
¤ 1892 algas 496 km pikkune jooksumaraton Pariisist – Belforti. Osalejaid oli 850, võitja jõudis pärale 100 tunni ja viie minutiga ning teenis auhinnaks 2000 franki.
¤ 1904 asutati Asuncionis jalgpalliklubi Nacional Futbol Club, Paraguay meister 1909, 1911, 1924, 1926, 1942 ja 1946.
¤ 1925 võitis Worchesteris golfi 29. US Openi Willie MacFarlane 291 löögiga.
¤ 1927 kohtusid French Openi kolmandas meesüksikmängu finaalis René Lacoste ja Bill Tilden. Prantslane võitis 6:4, 4:6, 5:7, 6:3, 11:9.
¤ 1932 lõppes Tartus esimene Eesti – Gruusia matš kergejõustikus. Eestlased võitsid 144:126.
¤ 1932 pidas Eesti jalgpallikoondis Oslos esimese maavõistluse Norraga ja kaotas 0:3.
¤ 1932 jooksis Hollandi naissprinter Tollina Schuurman Haarlemis esimese naisena maailmas 100 m alla 12 sekundi, saades ajaks 11,9.
¤ 1952 alistas Joe Walcott profipoksi raskekaalu tiitlimatši 15. raundis Ezzard Charlesi. See oli esimene spordiüritus, mida transleeriti televisioonis üle kogu USA.
¤ 1968 peeti kolmandate EM-võistluste poolfinaalmäng Itaalia ja N Liidu koondise vahel. Mäng lõppes 0:0, penaltiseeriat tollal veel kavas ei olnud ja nii visati kulli ja kirja. Õnn oli itaallaste poolel, kes lõpuks tulid ka meistriks.
¤ 1971 kindlustas Mönchengladbachi Borussia Bundesliga viimases voorus endale esimest korda meistritiitli. Borussia alistas Frankfurdi Eintrachti 4:1, samas kui Müncheni Bayern jäi alla MSV Duisburgile 0:2.
¤ 1973 kohtusid French Openi finaalis Ilie Nastase ja Nikki Pilić. Nastase võitis 6:3, 6:3, 6:0.
¤ 1977 lõppesid NBA 31. meistrivõistlused. Portland Trail Blazers sai Philadelphia 76ersist jagu mängudega 4:2.
¤ 1982 võitis French Openi naisüksikmängu Martina Navratilova. Finaalis oli ta parem Andrea Jaegerist 7:6, 6:1.
¤ 1983 võitis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused kodurahva rõõmuks Yannick Noah, alistades finaalis rootslase Mats Wilanderi 6:2, 7:5, 7:6.
¤ 1988 võitis French Openi meesüksikmängu Mats Wilander, lüües finaalis Henri Leconte'i 7:5, 6:2, 6:1.
¤ 1993 võitis French Openi naisüksikmängu Steffi Graf. Finaalis oli ta üle Mary Jo Fernandezist 4:6, 6:2, 6:4.
¤ 1994 võitis French Openi meesüksikmängu Sergi Bruguera, saades finaalis jagu teisest hispaanlasest Alberto Berasategui'st 6:3, 7:5, 2:6, 6:1.
¤ 1994 võitis French Openi naisüksikmängu Arantxa Sanchez Vicario. Finaalis pidi tema paremust tunnistama Mary Pierce 4:6, 4:6.
¤ 1999 alistas N Liidu koondis EM-võistluste valikmängus Pariisis valitseva maailmameistri Prantsusmaa 3:2. Kaks väravat lõi Aleksandr Panov, võiduvärava autoriks oli Narvast pärit Valeri Karpin.
¤ 2003 selgus, et French Openi naisüksikmängu finaal on belglannade siseasi - oma poolfinaali võitsid nii Kim Clijsters ja Justine Henin.
¤ 2007 võttis teenekas prantsuse vutitreener Guy Roux pärast kaheaastast puhkepausi vastu RC Lensi peatreeneri koha.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
