SÜNNIPÄEV
»»» 1883 Melvin Whinfield "Mel" Sheppard, USA kergejõustiklane (Almonesson Lake, New Jersey - surn. 04.01.1942 Queens, New York City). Olümpiavõitja 1908 Londonis 800 m, 1500 m jooksus ja kombineeritud teatejooksus ning 1912 Stockholmis 4 x 400 m teatejooksus, -hõbe 1912 Stockholmis 800 m jooksus. Ei võetud nõrga südame tõttu tööle New Yorgi politseisse, kuid sportides tervise paranes. Aastatel 1906-1908 võitis AAU meistritiitli 880 jardi jooksus. Võitis Londonis 1500 m olümpiarekordiga 4.03,4 ja 800 m MR-iga 1.52,8. Teatejooksus läbis 1600-meetrisest võistlusmaast poole ehk 800 m. Sheppard võitis 880 jardis AAU meistrivõistlustel ka 1911 ja 1912 ning oli ka enne Stockholmi mänge favoriit. Rootsi pealinnas kattis ta esimese ringi 52,4 sekundiga, kuid algtempo oli liiga tugev ning tal tuli leppida neljanda kohaga. Võitis uue MR-i 1.51,9-ga teine ameeriklane Ted Meredith. Teatejooksus sai Sheppard siiski kulla, olles USA meeskonna esimese vahetuse jooksja. Pärast spordist loobumist tegutses advokaadina.
»»» 1895 Frank Kent Foss, USA kergejõustiklane (Chicago, Illinois - surn. 05.04.1989 Hinsdale, Illinois). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis teivashüppes MR-i 4.09-ga (ületas rekordkõrguse kolmandal katsel; endine MR kuulus eelmisest aastast 4.05-ga samuti tema nimele). Esimene teivashüppaja, kes tuli olümpiavõitjaks MR-iga. AAU meister 1919 ja 1920, IC4A meister 1915 ja 1916. Lõpetas 1917 Cornelli ülikooli.
»»» 1917 Galina Urbanovitš, N Liidu riistvõimleja (Bakuu). Olümpiavõitja 1952 Helsingis naiskondlikus mitmevõistluses ja hõbe rühmavõimlemises. 7-kordne N Liidu absoluutne meister (1943–1948, 1950), lisaks 1939-1952 üksikaladel 22 kuldmedalit. Teeneline meistersportlane 1946, teeneline treener 1963, rahvusvahelise kategooria kohtunik 1966.
»»» 1921 Karl Decker, Austria jalgpallur (ründaja) ja treener (Viin - surn. 27.09.2005). Mängis 1942 Saksamaa koondises 8 mängu ja lõi 8 väravat, 1945-1952 Austria koondises 25 mängu ja 19 väravat. Klubid: First Vienna FC (1937-1952), Grazi SK Sturm (1952-1954), FC Sochaux-Montbéliard (1954-1956) ja FC Grenchen (1956-1958). Austria meister 1942-1944, karikavõitja 1943. Austria Bundesliga edukaim väravalööja 1944, 1950.
»»» 1935 Alfred "Aki" Schmidt, Saksamaa jalgpallur ja treener (Dortmund). Saksamaa koondises 1957-1964 kokku 25 mängu. MM-võistluste neljas koht 1958. Tuli Dortmundi Borussia koosseisus Saksamaa meistriks 1957 ja 1963, karikavõitjaks 1965 ning UEFA karikavõitjate karikasarja võitjaks 1966. Treenerina võitis Offenbachi Kickersiga Saksamaa karika 1970.
»»» 1937 Antonio Valentin Angelillo, Argentina jalgpallur (Buenos Aires). Argentina koondises 1955-1957 kokku 11 mängu ja 11 väravat, Itaalia koondises 1961-1992 kokku 2 mängu ja 1 värav. Lõuna-Ameerika meister 1957. Klubid: Racing Club (1955), Boca Juniors (1956-1957), Milano Inter (1957-1961), AS Roma (1961-1965), AC Milan (1965-1966, 1967-1968), Lecco (1966-1967) ja Genua (1968-1969). Hooajal 1958/1959 Serie A edukaim väravakütt - 33 väravat 33 mängus. Pärast teda pole keegi liigas ühel hooaja nii palju väravaid löönud.
»»» 1939 Gianclaudio Giuseppe "Clay" Regazzoni, Šveitsi autovõidusõitja (Mendrisio - surn. 15.12.2006 Parma lähistel). Võistles 1970-1980 F1 autode MM-sarjas kokku 132 etapil, võitis neist 5 ja lõpetas 28 korda esikolmikus. 5 parimat stardikohta ja 15 kiireimat ringi. MM-võistluste hõbe 1974, pronks 1970, viies koht 1975, 1976 ja 1979. Meeskonnad: Ferrari (1970-1972, 1974-1976), BRM (1973), Ensign (1977, 1980), Shadow (1978) ja Williams (1979). Euroopa F2 klassi meister 1970, Šveitsi parim sportlane 1974. Tema karjääri lõpetas ränk avarii 1980 USA Lääneranniku GP-l Long Beachis, kui auto piduripedaal kiilus kinni. Regazzoni jäi õnnetuse järelmina ratastooli, kuid ei loobunud autospordist, osaledes nii rallidel kui sportautode võidusõitudel kuni 1990. aastani. Hukkus Itaalias autoõnnetuses, kui tema Chrysler Voyager põrkas kiirteel kokku veokiga.
»»» 1947 Tommy Limby, Rootsi murdmaasuusataja (Gåxsjö, Jämtland - surn. 14.01.2008 Orsa, Dalarna). Maailmameister 1978 Lahtis 4 x 10 km teatesõidus koos Sven-Åke Lundbäcki, Christer Johanssoni ja Thomas Magnussoniga. Vasaloppeti kolmas koht 1976 ja 1977. Olümpiamängudel jäi tema parimaks 8. koht 1976 Innsbruckis 50 km distantsil. Suri vähki.
»»» 1949 Patrick McQuaid, Iirimaa jalgrattur ja spordijuht (Dublin). Võistles 1966-1982, tuli Iirimaa meistriks maanteesõidus 1974 ning võitis Iirimaa velotuuri 1975 ja 1976. Ei saanud osaleda Montreali olümpial, sest oli varem võistelnud LAV-is. Pärast karjääri lõppu töötas kooliõpetajana, 1983-1986 oli Iiri rattakoondise direktor. 1996 valiti Iirimaa rattaliidu presidendiks ja 2006. aastal rahvusvahelise alaliidu UCI presidendiks. Paistnud silma järjekindla dopingu vastu võitlemisega.
»»» 1951 Paul Breitner, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Kolbermoor, Bavaria). Saksamaa koondises 1971-1982 kokku 48 mängu ja 10 väravat. Maailmameister 1974, hõbe 1982. Euroopa meister 1972. Üks neljast jalgpallurist, kes löönud värava kahes MM-finaalis (ülejäänud Pelé, Vavá ja Zinédine Zidane). Klubid: Müncheni Bayern (1970–1974, 1978–1983), Madridi Real (1974–1977) ja Braunschweigi Eintracht (1977–1978). Saksamaa meister 1972-1974, 1980, 1981 ja karikavõitja 1971, 1982, Hispaania meister 1975, 1976 ja karikavõitja 1975. UEFA meistrite karikasarja võitja 1974. Moodustas Bayernis koos Karl-Heinz Rummeniggega ründeduo, mida hakati kutsuma Breitnigge.
»»» 1951 Annerose Fiedler-Krumpholz, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Lützensömmern). EM-võistluste hõbe 1974 Roomas 100 m tõkkejooksus ja sise-EM-i hõbe 1974 Göteborgis 60 m tõkkejooksus. Olümpiafinaalis 1972 Münchenis oli seitsmes. Klubi Erfurdi SC Turbine. Isiklik rekord 12,89 (1974).
»»» 1953 Herbert Steffny, Saksamaa kergejõustiklane (Trier). EM-võistluste pronks 1986 Stuttgardis maratonijooksus ajaga 2:11.30. Esimene lääne-saksa maratoonar, kes tiitlivõistlustel medali saanud. New Yorgi maratoni kolmas 1984, Frankfurdi maratoni võitja 1985, 1989, 1991, Müncheni maratoni võitja 1989, Pittsburgh'i maratoni kiireim 1991. Isikliku rekordi 2:11.17 jooksis 1986 Chicago maratonil (viies koht). Saksamaa meister maratonis 1985, 10 000 m jooksus 1987 ja krossijooksus 1989, lisaks ka 25 km maanteejooksus. Lõpetanud ülikooli bioloogina, kuid tegutseb treenerina, kirjutanud pikamaajooksust mitmeid raamatuid. Oli endise välisministri Joschka Fischeri juhendaja.
»»» 1954 Hans-Jürgen Gerhardt, Saksamaa (SDV) bobisõitja (Altenburg). Olümpiavõitja 1980 Lake Placidis neljabobil ja -hõbe kahebobil. MM-võistlustelt võitis 5 (3+1+1) medalit, sh. kullad 1981 nelja- ja kahebobil ning 1977 neljabobil. Olümpial osalenud iluuisutaja Kerstin Stolfigi abikaasa.
»»» 1956 Steve Denton, USA tennisist (Kingsville, Texas). Mängis profina 1978-1988, võitis paarismängus 18 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 12. (august 1983) ja paarismängus 5. (jaanuar 1983). Üksikmängus turniirivõiduni ei jõudnud, ehkki mängis 6 korda finaalis. Australian Openil 1981 ja 1982 kaotas finaalis Johan Kriekile, Wimbledonis ja US Openil 1982 jäi laeks neljas ring. Paarismängus US Openi võitja 1982 koos Kevin Curreniga. Teenis auhinnaraha 1,08 miljonit dollarit.
»»» 1957 Peter Johannes Gertrudis Winnen, Hollandi jalgrattur (Ysselsteyn). Võistles profina 1980-1991 ja sai kokku 14 võitu. Neist kaks Tour de France'il (1981, 1982 ja 1983). Touril üldkokkuvõttes kolmas koht 1983, Hollandi meister maanteesõidus 1990. Tunnistanud anaboolsete steroidide kasutamist.
»»» 1959 André Lamar Phillips, USA kergejõustiklane (Milwaukee, Wisconsin). Olümpiavõitja 1988 Soulis 400 m tõkkejooksus. Püsis kogu karjääri oma iidoli Edwin Moseses varjus. California ülikooli tudengina tuli 1981 NCAA meistriks ja sai esimesel MM-il 1983 Helsingis viienda koha. 1985 tuli USA meistriks (Moses ei osalenud) ja võitis MK-võistlustel. 1988 jäi USA meistrivõistlustel teiseks, kuid Soulis püstitas finaalis 47,19 sekundiga isikliku rekordi, edestades Amadou Dia Ba'd (Senegal) 0,04 sekundiga. Moses oli 47,56-ga kolmas.
»»» 1960 Willie James Gault, USA kergejõustiklane, ameerika jalgpallur ja bobisõitja (Griffin, Georgia). Maailmameister 1983 Helsingis 4 x 100 m teatejooksus ja -pronks 110 m tõkkejooksus. Mängis 11 hooaega NFL-is Chicago Bearsi (1983-1987) ja Los Angeles Raidersi (1988–1993) ridades (reciever), võitis Super Bowl XX. Jõudnud USA koondisse ka bobisõitjana. Viimasel ajal tegutsenud näitlejana.
»»» 1962 Arsen Fadzajev, N Liidu vabamaadleja (Põhja-Osseetia). Olümpiavõitja 1988 Soulis ja 1992 Barcelonas kuni kergekaalus. Maailmameister 1983, 1985, 1986, 1987, 1990, 1991, Euroopa meister 1984,1985,1987,1988, MK võitja 1983, 1985, 1986, 1989, Hea Tahte mängude võitja 1982, N Liidu meister 1983, 1986, 1989, 1990. Tunnistati 1991 N Liidu parimaks sportlaseks. 1993-1996 oli Venemaa koondise peatreener, hiljem töötanud Venemaa maksupolitseis.
»»» 1964 Frank Farina, Austraalia jalgpallur ja treener (Darwin, Northern Territory). Austraalia koondises 1984-1995 kokku 67 mängu ja 14 väravat. Klubid: Canberra Arrows (1983-1984), Canberra Arrows (1985-1986), Marconi Fairfield (1987-1988, 1998-1999), Club Brugge (1988-1991), AS Bari (1991-1992), Notts County (1991-1992, laen), RC Strasbourg (1992-1994), Lille OSC (1994-1995) ja Brisbane Strikers (1995-1998). Belgia meister 1988-1990, karikas 1991 ja superkarikas 1990, 1991. NSL-i (Austraalia) meister 1988, 1996, 1997. NSL-i parim mängija 1987-1988, Okeaania aasta mängija 1988, Belgia liiga edukaim väravakütt 1990. Austraalia koondise peatreener 1999-2005.
»»» 1967 Matthias Sammer, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Dresden). Mängis SDV koondises 1986-1990 kokku 23 mängu ja lõi 6 väravat, Saksamaa koondises 1990-1997 kokku 51 mängu ja 8 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994, Euroopa meister 1996 ja hõbe 1992. Klubid: Dresdeni Dynamo (1985-1990), VfB Stuttgart (1990-1992), Milano Internazionale (1992-1993) ja Dortmundi Borussia (1993-1998). SDV meister 1989, 1990 ja karikavõitja 1990, Saksamaa meister 1992, 1995, 1996 ja superkarikas 1992, 1995, 1996. UEFA Meistrite liiga ja Intercontinental Cupi võitja 1997. Euroopa parim jalgpallur 1996, SDV parim jalgpallur 1990 ja Saksamaa parim mängija 1995, 1996. Treenerina juhendanud Dortmundi Borussiat (2000-2004) ja VfB Stuttgarti (2004-2005). Saksamaa meister 2002. Praegu Saksamaa jalgpalliliidu spordidirektor.
»»» 1968 Thomas Levet, Prantsusmaa golfar (Pariis). Mänginud profina 1988. aastast, võitnud 11 turniiri (sh European Touril 5). British Openi teise koha jagajaid 2002 ja viienda koha jagajaid 2004. Ryder Cupi võitjaid 2004. Elab Palm Beach Gardensis (Florida). Kannatanud pikka aega alalise peapöörituse käes, kuid edukas ravi on tal lubanud siiski karjääri jätkata.
»»» 1969 Valeri Belenki, N Liidu riistvõimleja (Bakuu, Aserbaidžaan). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas meeskondlikult ja -pronks individuaalses mitmevõistluses. Maailmameister 1991 toenghooglemises. Et Aserbaidžaanil polnud veel võimlemisföderatsiooni, osales Belenki 1993. aasta MM-il ühtegi riiki esindamata. 1994 sai Saksa kodakondsuse ning Atlanta olümpial 1996 saavutas mitmevõistluses kuuenda koha.
»»» 1969 Leonardo Nascimento de Araújo ehk Leonardo, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Niterói), Brasiilia koondises 1990-2002 kokku 60 mängu ja 18 väravat. Maailmameister 1994, hõbe 1998, Copa America võitja 1997, FIFA Confederations Cupi võitja 1997. Klubid: Flamengo (1987-1990), São Paulo FC (1990-1991, 1993-1994, 2001), Valencia CF (1991-1993), Kashima Antlers (1994-1996), Pariisi Saint-Germain (1996-1997), AC Milan (1997-2001, 2002-2003) ja Flamengo (2002). Brasiilia meister 1987, 1991, karikavõitja 1990, Intercontinental Cup 1993, Jaapani meister 1996, Itaalia meister 1999 ja karikavõitja 2003.
»»» 1975 George Boateng, Ghana päritolu Hollandi jalgpallur, poolkaitsja (Nkawkaw, Ghana). Hollandi koondises 2001-2004 kokku 4 mängu. Klubid: Rotterdami Excelsior (1994–1995), Rotterdami Feyenoord (1995–1998), Coventry City (1998–1999), Coventry City (1999–2002), Middlesbrough (2002–2008) ja Hull City (2008–). Inglise liiga karikasarja võitja 2004, UEFA karikasarja finalist 2006.
»»» 1976 Tatjana Gutsu, N Liidu/Ukraina riistvõimleja (Odessa). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas individuaalses ja naiskondlikus mitmevõistluses, -hõbe rööbaspuudel ja -pronks vabaharjutuses. Maailmameister 1991 naiskondlikult, Euroopa meister 1993 mitmevõistluses, toenghüppes ja poomil. XXI sajandi alguses tunnistati ta kõigi aegade parimaks Odessast pärit naissportlaseks ja sai 2003 ka vastava medali. Elab Detroidis (USA) ja tegeleb treeneritööga.
»»» 1977 Tereza Marinova, Bulgaaria kergejõustiklane (Pleven). Olümpiavõitja 2000 Sydneys kolmikhüppes isikliku rekordi 15.20-ga. MM-võistluste pronks 2001 Edmontonis ja EM-võistluste pronks 1998 Budapestis. Juunioride MM-kuld 1996, sise-MM-i kuld 2001 Lissabonis ja sise-EM-i kuld 2002 Viinis. Kaugushüppes jäi tema isiklikuks rekordiks 6.46. Isa Montšo püstitas omal ajal Bulgaarai rekordi 800 m jooksus, vend Tsvetomir oli 400 m jooksja.
»»» 1977 Joseba Andoni Etxeberria Lizardi, Hispaania/Baski jalgpallur, poolkaitsja (Elgoibar, Gipuzkoa). Hispaania koondises 1997-2004 kokku 53 mängu ja 12 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1998, EM-il 2000 ja 2004. Klubid: San Sebastiani Real Sociedad (1994–1995) ja Bilbao Athletic (1995–). Siirdus Athleticusse 3 miljoni euro eest, mis oli Hispaania rekord alla 18-aastase jalgpallur eest. Hüüdnimi El Gallo.
»»» 1979 John Alieu Carew, Norra jalgpallur, ründaja (Lørenskog, Akershus). Norra koondises alates 1998. aastast 75 mängu ja 21 väravat. Norra noortekoondistes kokku 41 mängu ja 21 väravat. EM-võistluste finaalturniiril 2000. Klubid: Oslo Vålerenga (1997–1999), Trondheimi Rosenborg BK (1999–2000), Valencia CF (2000–2004), AS Roma (2003–2004, laen), Istanbuli Beşiktaş (2004–2005), Lyoni Olympique (2005–2007) ja Aston Villa (2007–). Norra meister 1999, karikavõitja 1997, 1999, Hispaania meister 2002, Prantsusmaa meister 2006. Norra parim jalgpallur (Knikseni auhind) 2005 ja 2007. Isa pärit Gambiast, ema norralanna.
»»» 1981 Filippo Volandri, Itaalia tennisist (Livorno). Mängib elukutselisena 1997. aastast, võitnud üksikmängus 2 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis 25. (23. juulil 2007). Jõudis French Openil 2007 neljandasse ringi, muudel suure slämmi turniiridel on laeks jäänud teine ring. Teeninud auhinnaraha 2,3 miljonit dollarit.
»»» 1990 Kim Yu-na, Lõuna-Korea iluuisutaja (Gunpo, Gyeonggi-do). Maailmameister 2009 ning pronks 2007 ja 2008 naisüksiksõidus, juunioride maailmameister 2006 ja hõbe 2005. Grand Prix sarja finaali võitja 2007, 2008, teine koht 2009. Treener Brian Orser, koreograaf David Wilson. Isiklik punktisumma rekord 196,83 (2007). Alates 2006. aastast treenib Torontos.
SURMAPÄEV
««« 1941 Kalle Jalkanen, Soome murdmaasuusataja (Kirjasalo - sünd. 10.05.1907 Suonenjoki). Olümpiavõitja 1936 Ga-Pa's 4 x 10 km teatesõidus. Sõitis soomlaste nelikus viimast vahetust ja alustas sõitu 1.23 norralasest Bjarne Ivarsenist hiljem. Poolel maal oli ta norralase kinni püüdnud, kuid ühel laskumisel kukkus ja Ivarsen pääses uuesti juhtima. Pool kilomeetrit enne lõppu sai Jalakanen konkurendi uuesti kätte ja edestas teda finišis kuue sekundiga. MM-võistlustelt kuld 1938 Lahtis 50 km, hõbe 1937 Chamonix's 18 km ja teatesõidus ning pronks 1938 Lahtis 18 km. Hukkus jätkusõja lahingus Ingerimaal.
««« 1966 Dezső Lauber, Ungari sportlane ja arhitekt (Budapest - sünd. 23.05.1879 Pécs). Võistles XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses paljudel aladel (bobisõit, iluuisutamine, golf, jalgrattasõit, golf, tennis), osales tennises Londoni olümpial 1908, kuid kaotas esimeses ringis. Elukutselt arhitekt, osales koos ujuja Alfréd Hajósega 1924. aasta Pariisi olümpia kunstikonkursil. Lauberi ja Hajose staadioni projekt pälvis hõbemedali. Tegutses ka Ungari Olümpiakomitee sekretärina.
««« 1970 Karl Jochen Rindt, Austria autovõidusõitja (Monza - sünd. 18.04.1942 Mainz, Saksamaaa). Osales F1 autode MM-sarjas 1964-1970 kokku 60 stardis, võitis 6 etappi, lõpetas 13 korda esikolmikus, alustas 10 korda parimalt stardikohalt ja sõitis 3 korda kiireima ringi. Meeskonnad: Brabham-BRM (1964), Cooper-Climax (1965), Cooper-Maserati (1966-1967), Brabham-Repco (1968) ja Lotus-Ford (1969-1970). Maailmameister 1970 (ainus, kes saanud selles sarjas tiitli postuumselt), kolmas koht 1966 ja neljas 1969. Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja 1965. Hukkus Itaalia GP treeningsõidul Monzas.
««« 1971 Philip Aron Edwards, Kanada kergejõustiklane (Montreal, Quebec - sünd. 22.09.1907 Georgetown, Guyana). Osales olümpiamängudel 1928-1936 ning võitis 5 pronksmedalit - 4 x 400 m teatejooksus 1928 ja 1932, 800 m jooksus 1932 ja 1936 ning 1500 meetris 1932. Isiklikud rekordid: 400 m - 49,1; 800 m - 1.50,6 (1932); 1500 m - 3.50.4 (1936).
««« 1971 Edward "Ed" Lansing Gordon Jr., USA kergejõustiklane (Detroit, Michigan - sünd. 01.07.1906 Jackson, Mississippi). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses kaugushüppes, 1928 Amsterdamis sai seitsmenda koha. AAU meister 1929 ja 1932, NCAA meister Iowa Ülikoolis õppides 1929-1931. Isikliku rekord 7.74 hüppas 1931 Kansas Relaysi võistlustel.
««« 1972 Moshe Weinberg, Iisraeli maadlustreener (München - sünd. 1939). Esimene Iisraeli olümpiakoondise liige, kes hukkus Palestiina terroriorganisatsiooni Must September rünnakus Müncheni olümpiakülas. Võitis Iisraeli meistritiitleid nii noorte kui täiskasvanute klassis. Weinbergi näitlejast poeg Guri kehastas oma isa Steven Spielbergi mängufilmis München (2005).
««« 1992 László Rajcsányi, Ungari vehkleja (Budapest - sünd. 16.02.1907 Budapest). Olümpiavõitja 1936 Berliinis, 1948 Londonis ja 1952 Helsingis espadroni meeskonnavõistluses, individuaalselt jäi parimaks neljas koht Berliinis. Meeskondlik maailmameister 1937, 1951 ja 1953, ind. pronks 1937. Meeskondlik Euroopa meister 1933-1935, ind. pronks 1934 ja 1935. Elukutselt insener, klubi Budapesti Vasas.
««« 1994 Rudolf Raftl, Austria/Saksamaa jalgpallur, väravavaht (sünd. 07.02.1911 Viin). Austria koondises 1933-1937 ja Saksamaa koondises 1938-1940 mõlemas 6 mängu, MM-võistluste finaalturniiril 1934 ja 1938. Klubid: Viini Hertha (1928-1929), Viini SK Rapid (1930-1945) ja 1.Vienna FC 1894 (1946-1948). Austria meister 1934, 1938, 1940, 1941, Saksamaa meister 1941 ja karikavõitja 1938.
««« 1997 Heinz Luthringshauser, Saksamaa mootorisportlane (Otterbach - sünd. 21.01.1931 Otterbach). Tuli külgvankrite klassis 1970 Saksamaa meistriks koos Armgard Neumanniga. MM-võistluste hõbe 1972, Isle of Mani TT võitja 1974. Võitis MM-sarjas kaks etappi. 1980 asutas oma sünnilinna endises kirikus mootorrattamuuseumi.
SÜNDMUSED
¤ 1909 peeti Londoni Stamford Bridge'i staadionil kolmas heategevusmatš (Charity Shield), milles kohtusid Inglise liiga ja Southern League'i eelmise hooaja parimad. Southern League'i võitja Brighton & Hove Albion võitis liigameistri Aston Villa 1:0.
¤ 1915 peeti tennise 35. USA meistrivõistluste finaal: William Johnston - Maurice McLoughlin 1:6, 6:0, 7:5, 10:8.
¤ 1916 peeti tennise 36. USA meistrivõistluste finaal: Richard Williams III - William Johnston 4:6, 6:4, 0:6, 6:2, 6:4.
¤ 1922 alistas USA tennisemeeskond 17. Davis Cupi finaalis New Yorgis Australaasia esinduse 4:1.
¤ 1931 sai jalgpallimängus kahe Glasgow' suurklubi Rangersi ja Celticu vahel surma viimaste väravavaht 23-aastane John Thompson. Šotimaa koondise väravavahti tabas vastaste ründaja jalahoop otse pähe.
¤ 1938 lõppes Tallinnas Balti turniir jalgpallis. Eesti ja Läti mängisid viimases mängus 1:1 viiki ja see andis turniiri võidu eestlastele. Mängu jälgis Kadriorus 12 000 pealtvaatajat, mis jäigi XX sajandi jalgpallipublikurekordiks Eestis.
¤ 1938 lõppesid Pariisis EM-võistlused kergejõustikus, kus kuulitõukes krooniti Euroopa meistriks Aleksander Kreek 15.83-ga. Teise kohaga pidi leppima olümpiavõitja sakslane Hans Woellke, kes tõukas 15.59. Esiviiskusse jõudsid veel Gustav Sule (odaviskes 70.50-ga neljas), Friedrich Issak (odaviskes 70.23-ga viies) ja Ruudi Toomsalu (kaugushüppes 7.24-ga viies). Riikide arvestuses oli Eesti üheksas.
¤ 1939 alistas Austraalia tennisemeeskond 34. Davis Cupi finaalis Haverfordis USA esinduse 3:2.
¤ 1943 peeti tennises naiste 57. USA meistrivõistluste finaal: Pauline Betz - Louise Brough 6:3, 5:7, 6:3.
¤ 1945 alistas ENSV jalgpallimeeskond Vilniuses Leedu 3:2
¤ 1945 lõppes 1. septembril alanud ajalooline raadiomatš males N Liidu ja USA vahel. Moskvas mänginud venelased võitsid jänkisid kaheringilises kohtumises 15,5:4,5.
¤ 1947 tuli Moskvas alanud N Liidu meistrivõistlustel ratsutamises naiste raskema klassi takistussõidus meistriks Aino Lukas.
¤ 1948 tuli Ottomar Alas koos Galina Korovinaga N Liidu meistriks tennise segapaarismängus. Turniir peeti Moskvas.
¤ 1948 algasid Harkovis N Liidu meistrivõistlused kergejõustikus. Eestlased võitsid taas kolm kuldmedalit - Heino Lipp kuulitõukes (16.36) ja kümnevõistluses (7780) ning Hugo Rausberg kolmkhüppes (14.47).
¤ 1949 peeti tennise 69. USA meistrivõistluste finaal: Pancho Gonzales - Ted Schroeder 16:18, 2:6, 6:1, 6:2, 6:4.
¤ 1949 peeti tennises naiste 63. USA meistrivõistluste finaal: Margaret Osborne duPont - Doris Hart 6:4, 6:1.
¤ 1950 peeti tennises naiste 64. USA meistrivõistluste finaal: Margaret Osborne duPont - Doris Hart 6:3, 6:3.
¤ 1950 peeti tennise 70. USA meistrivõistluste finaal: Art Larsen - Herbert Flam 6:3, 4:6, 5:7, 6:4, 6:3.
¤ 1951 peeti tennises naiste 65. USA meistrivõistluste finaal: Mo Connolly - Shirley Fry 6:3, 1:6, 6:4.
¤ 1951 peeti tennise 71. USA meistrivõistluste finaal: Frank Sedgman - Elias Seixas Jr 6:4, 6:1, 6:1.
¤ 1960 tuli Rooma olümpial poksi poolraskekaalus võitjaks Cassius Clay.
¤ 1964 krooniti belglane Eddy Merckx Sallanches'is (Prantsusmaa) kõigi aegade noorima ratturina amatööride maailmameistriks grupisõidus.
¤ 1968 peeti tennises naiste 82. USA meistrivõistluste finaal: Virginia Wade - Billie Jean King 6:4, 6:4.
¤ 1968 peeti tennise 88. USA meistrivõistluste finaal: Arthur Ashe - Tom Okker 14:12, 5:7, 6:3, 3:6, 6:3.
¤ 1970 hukkus Itaalia GP treeningul Monza ringrajal MM-sarja liider Jochen Rindt. Et hooaja lõpuks ei suutnud keegi tema punktisummat ületada, krooniti sakslane postuumselt maailmameistriks.
¤ 1972 ründas grupp Palestiina terrorirühmituse Must September liikmeid Münchenis olümpiaküla, tappes 11 Iisraeli delegatsiooni esindajat.
¤ 1975 palus Tšehhi tennisetäht Martina Navratilova New Yorgis USA-lt poliitilist varjupaika.
¤ 1979 lõi ameeriklane Roscoe Tanner 11 ässa (üks neist purustas isegi võrgu!) ning alistas US Openi veerandfinaalis favoriidi Björn Borgi.
¤ 1987 karistati John McEnroe'd USA Openil vääritu käitumise eest 17 500 dollari suuruse trahviga.
¤ 1994 püstitas hiinlanna Le Jingyi Le 100 m vabaujumises MR-i 54,01 sekundiga.
¤ 1997 valiti ROK-i 106. istungjärgul Lausanne'is viie kandidaadi seast 2004. aasta suveolümpiamängude korraldajaks Ateena (Kreeka). Muud kandidaadid olid Buenos Aires (Argentina), Kaplinn (LAV), Rooma (Itaalia) ja Stockholm (Rootsi). Avaringis kogus Ateena 32, Rooma 23, Stockholm 20 ning Buenos Aires ja Kaplinn mõlemad 16 punkti. Teine voor peeti väljalangeja selgitamiseks vaid kahe viimase vahel ning seal sai Kaplinn 62 ja Buenos Aires 44 punkti. Kolmandas voorus oli taas võitja Ateena 38 häälega, järgnesid Rooma 28, Kaplinn 22 ja Stockholm 19 punktiga. Neljandas voorus kogus Ateena 52 häält, Rooma 35 ja Kaplinn 20. Otsustav viies voor tõi Kreeka pealinnale 66 ja Itaalia pealinnale 41 häält. Kokku esitasid oma kandidatuuri 11 linna, ROK otsustas oma 102. istungjärgul 1994. aastal neist valida viis finalisti. Välja langesid Buenos Aires (Argentina), Istanbul (Türgi), Lille (Prantsusmaa), Rio de Janeiro (Brasiilia), San Juan (Puerto Rico), Sevilla (Hispaania) ja Sankt-Peterburg (Venemaa).
¤ 1998 peeti tennises naiste 122. USA meistrivõistluste finaal: Lindsay Davenport - Martina Hingis 6:3, 7:5.
¤ 1999 peeti tennise 119. US Openi finaal: Andre Agassi - Todd Martin 6:4, 6:7 (5), 6:7 (2) 6:3, 6:2
¤ 1999 püstitas Keenia mailer Noah Ngeny Itaalias Rietis 1000 m MR-i ajaga 2.11,96.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
