SÜNNIPÄEV
»»» 1818 Adolf Anderssen, Saksamaa maletaja (Breslau – surn. 13.03.1879 Breslau). Võitis kolm suurturniiri: London 1851, London 1862 ja Baden-Baden 1870. Aastatel 1851-1858 ja 1861-1866 oli maailma juhtiv maletaja. Kaotas 1858 Paul Morphyle ja 1866 Wilhelm Steinitzile. Elo reitingusüsteemi leiutaja Arpad Elo arvestuste kohaselt oli Anderssen esimene maletaja, kelle reiting kerkis üle 2600.
»»» 1877 Arnaud Massy, Prantsusmaa golfar (Biarritz, Pyrénées-Atlantiques – surn. 16.04.1950 Étretat, Seine-Maritime). Võitis 1907 Royal Liverpool Golf Clubi radadel British Openi, olles selle esimene mittebritist võitja. Esimese French Openi parim 1906, hiljem tuli veel kolm korda võitjaks. 1910 võitis Belgian Openi ja oli British Openil Harry Vardoni järel teine. 1912 oli parim esimesel Spanish Openil. Ainus prantslane, kes võitnud ühe neljast majorist.
»»» 1887 Annette Marie Sarah Kellermann, Austraalia ujuja, näitleja ja kirjanik (Sydney, New South Wales – surn. 05.11.1975 Southport, Queensland). Tal on sageli omistatud kujundujumise leiutaja au, esines esimesena veeballetiga juba 1907 New Yorgi hipodroomi klaaskastis. 24. augustil 1905 üritas ta esimese naisena ujuda üle Inglise kanali. Võitles naiste õiguse eest kanda ujumistrikood.
»»» 1887 Jaan Jaago, Eesti maadleja (Luunja vald, Tartumaa – surn. 28.08.1949 Berliin). Elukutselisena 7 korda maailma- ja 5 korda Euroopa meister. Ta oli viimane tuntud eestlasest elukutseline maadleja. Klubi amatöörina: Tartu Aberg, 1907–1913 Tartu Lurich. Tuli 1913 Peterburis esimest korda elukutseliste maailmameistriks, kaitses tiitlit 1914 Odessas ja 1915 Peterburis. Naasis 1921 Eestisse, kuid ei leidnud head tööd. Olümpiaideaalidele tuginedes lõpetas Eesti elukutseliste spordi rahastamise ja Jaago sõitis Soome kaudu Lääne-Euroopasse. Elukutseliste maailmameister 1924 ja 1925 Münchenis, 1926 Pariisis ja 1928 Münchenis. Võitis 1930 Madridis tiitli "tšempionide tšempion". Elas Saksamaal kuni surmani. Tema urn toodi Tallinna ja maeti Metsakalmistule. Pilt 1
»»» 1909 Jean C.E. Taris, Prantsusmaa ujuja (Versailles, Yvelines – surn. 10.01.1977). Olümpiahõbe 1932 Los Angeleses 400 m vabaujumises. Osales ka 1928 Amsterdamis ja 1936 Berliinis, viimasel oli 400 m vabaujumises kuues ja 4 x 200 m vabalt teateujumises neljas. Euroopa meister 1934 400 m ja 1500 m vabaujumises ning teine 1931 400 m vabaujumises.
»»» 1917 Arthur Leslie Lydiard, Uus-Meremaa kergejõustikutreener (Eden Park – surn. 11.12.2004 Texas). Jooksjate uue treeningumetoodika juurutaja, Murray Halbergi, Peter Snelli, Barry Magee, Rod Dixoni, John Walkeri, Dick Quaxi ja Dick Tayleri juhendaja või nõustaja.
»»» 1927 Johannes Hendrikus "Jan Hein" Donner, Hollandi maletaja (Haag – surn. 27.11.1988). Hollandi meister 1954, 1957 ja 1958, suurmeistri tiitel 1959. Tuntud ka malekolumnisti ja -kirjanikuna. Hollandi endise justiitsministri Piet Hein Donneri onu.
»»» 1930 Herbert Erhardt, Saksamaa jalgpallur, kaitsja (Fürth). Mängis Saksamaa koondises 1953-1962 kaasa kokku 50 mängus. Maailmameister 1954, mängis MM-võistluste finaalturniiril ka 1958 ja 1962. Klubijalgpalli mängis SpVgg Fürthis (1942-1962) ja Müncheni Bayernis (1962-1964). Saksamaa jalgpalliliit (DFB) on arvanud ta saksa jalgpalli kõigi aegade 20 parema kaitsja sekka.
»»» 1933 Antonio Díaz-Miguel, Hispaania korvpallitreenr (Alcázar de San Juan – surn. 21.02.2000 Madrid). Juhendas Hispaania rahvuskoondist kokku 27 aastat (1965-1992). Osales kuuel olümpial, parimaks jäi hõbemedal 1984 Los Angeleses. 14 EM-turniirilt tõid Díaz-Migueli hoolealused kaks hõbe- (1973, 1983) ja ühe pronksmedali (1991), neljal MM-il Hispaania tema juhendamisel medalikolmikusse ei jõudnud. Mängis ise koondises 27 mängu, 1959 ja 1960 tuli Madridi Reali koosseisus Hispaania meistriks. Suri vähki.
»»» 1938 Oleg Bazilevitš, N Liidu/Ukraina jalgpallur ja treener (Kiiev). Mängijana Kiievi Dinamos N Liidu meister 1961 ja karikavõitja 1964. Treenerina Kiievi Dinamos N Liidu meister 1974, 1975 ja karikavõitja 1974, UEFA karikavõitjate karikavõitja ja superkarika võitja 1975, olümpiapronks 1976.
»»» 1939 Mary Peters, Suurbritannia kergejõustiklane (Halewood, Merseyside). Olümpiavõitja 1972 Münchenis viievõistluses, Tokyos 1964 neljas ja 1968 Mexico Citys üheksas koht. Rahvaste Ühenduse mängudel esindas 1958-1974 Põhja-Iirimaad, võitis kaks korda viievõistluse, lisaks sai kulla ja hõbeda kuulitõukes. Elab Belfastis.
»»» 1940 Viktor Kuzkin, N Liidu jäähokimängija, kaitsja (Moskva – surn. 24.06.2008 Sotši). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis, 1968 Grenoble'is ja 1972 Sapporos, maailmameister 1963-69, 1971, Euroopa meister 1963-1969, N Liidu meister 1959-1961, 1963-1966, 19668, 1970-1973 ja 1975 ning karikavõitja 1961, 1966-1969, 1973. Pilt 2
»»» 1944 Gunhild Hoffmeister, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Forst). Olümpiahõbe 1972 Münchenis ja 1976 Montrealis 1500 m ning -ponks Münchenis 800 m jooksus. Euroopa meister 1974 Roomas 1500 m ja hõbe 800 m, sise-EM-i kuld 1971, hõbe 1972 ja pronks 1974 800 m jooksus. Isiklik rekord 1500 m jooksus 4.01,4 (1976 Potsdamis) on Saksamaa kõigi aegade edetabeli üheksas tulemus. Klubi SC Cottbus.
»»» 1948 Douglas Bradford "Brad" Park, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Toronto, Ontario). Mängis NHL-is New York Rangersi, Boston Bruinsi ja Detroit Red Wingsi eest, drafti teine valik 1966. Bill Masterton Trophy 1984. New York Rangersi kapten 1974-1975, Detroit Red Wingsi peatreener 1985–1986. Hoki Kuulsuse hallis 1988.
»»» 1950 Sultan Rahmanov, N Liidu tõstja (Turtkul, Karakalpaki ANSV – surn. 05.05.2003 Dnipropetrovsk). Olümpiavõitja 1980 Moskvas üliraskekaalus. Maailmameister 1979 ja 1980, hõbe 1978. Euroopa meister 1980. Püstitas kaks MR-i.»»» 1952 Tatjana Goištšik, N Liidu kergejõustiklane (Konovalov, Irkutski oblast). Olümpiavõitja 1980 Moskvas 4 x 400 m teatejooksus koos Tatjana Prorotšenko, Nina Zjuskova ja Irina Nazarovaga. Irkutski VSS Trud.
»»» 1958 Rudi Fink, Saksamaa (SDV) poksija (Cottbus). Olümpiavõitja 1980 Moskvas sulgkaalus (kuni 57 kg), alistas finaalis kuubalase Adolfo Horta punktidega 4:1. Amatöörina pidas 180 matši, võitis neist 155, viigistas 5 ja kaotas 10.
»»» 1960 Valerie Ann Brisco-Hooks, USA kergejõustiklane (Greenwood, Mississippi). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses 200 m, 400 m ja 4 x 40 m teatejooksus ning -hõbe 1988 Soulis teatejooksus. Esimene kergeatleet, kes võitis ühtedel mängudel 200 ja 400 m. MM-i pronks pikas teatejooksus 1987 Roomas. Pilt 3
1
2
3
4
»»» 1961 Benita Fitzgerald-Brown, USA kergejõustiklane (Warrenton, Virginia). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses 100 m tõkkejooksus ajaga 12,84. Oli 1996 üks kaheksast spordikuulsusest, kes kandis Atlanta mängude avatseremoonial 1996 olümpialipu staadionile.
»»» 1964 Lillie Mae Leatherwood, USA kergejõustiklane (Northport, Alabama). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses 4 x 400 m teatejooksus koos Sherri Howard, Valerie Brisco-Hooksi ja Chandra Cheesborough'ga. MM-võistluste hõbe 1991 ja pronks 1987 teatejooksus.
»»» 1969 Fernando Carlos Redondo Neri, Argentina jalgpallur, poolkaitsja (Adrogué). Argentina koondises 1992-1999 kokku 29 mängu ja 1 värav. Confederations Cupi võitja 1992 ja Copa América võitja 1993. Klubid: Argentinos Juniors (1985-1990), CD Tenerife (1990-1994), Madridi Real (1994-2000) ja AC Milan (2000-2004). Hispaania meister 1995, 1997, Intercontinental Cup 1998, UEFA Meistrite liiga võitja 1998, 2000 (hooaja MVP), 2003 ning Itaalia karikavõitja 2003.
»»» 1974 Zé Roberto ehk José Roberto da Silva Júnior, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Ipiranga). Brasiilia koondises 1995-2007 kokku 84 mängu ja 6 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1198 (hõbe) ja 2006. Copa America võitja 1997, 1999, Confederations Cupi võitja 1997, 2005. Klubid: Portuguesa (1994–1997), Madridi Real (1997), Flamengo (1998), Leverkuseni Bayer (1998–2002), Müncheni Bayern (2002–2006, 2007-) ja Santos (2006–2007). Saksamaa meister 2003, 2005, 2006, 2008, karikavõitja 2003, 2005, 2006, 2008, liiga karikasarja võitja 2004, 2007. Hispaania meister ja superkarika võitja 1997. Pilt 4
»»» 1980 Pau Gasol Sáez, Hispaania korvpallur (Barcelona, Kataloonia). Olümpiahõbe 2008 Pekingis. Maailmameister 2006 (finaalturniir MVP), EM-i hõbe 2003 ja 2007 ja pronks 2001. NBA draftis 2001 kolmas valik (Atlanta Hawks), kuid kaubeldi kohe edasi Memphis Grizzliesile. Alates 1. veebruarist 2008 Los Angeles Lakersis. Mängis FC Barcelonas 1999–2001. NBA aasta uustulnuk 2002 (esimese eurooplasena), NBA Tähtede mängul 2006, 2009. Hispaania liiga finaalseeria MVP 2001, Euroopa parim korvpallur 2008. Pikkus 213 cm. Üks tema kahest vennast Marc on samuti profikorvpallur (Memphis Grizzlies).
SURMAPÄEV
««« 1958 Luigi Musso, Itaalia autovõidusõitja (Reims-Gueux – sünd. 28.07.1924 Rooma). Osales F1 autode MM-sarjas 1953-1957 kokku 25 GP-sõidul, võitis neist 1 ja lõpetas 7 korda esikolmikus. 1 kiireim ring. MM-i pronks 1957. Meeskonnad: Maserati (1953-1955) ja Ferrari (1956-1958). Hukkus Prantsusmaa GP-l Reimsi rajal, kui tegi võistluse 10. ringil avarii.
««« 1991 Mudashiru Babatunde Lawal, Nigeeria jalgpallur, poolkaitsja (Ibadan – sünd. 08.06.1954 Abeokuta). Nigeeria koondises 86 mängu (rekord) ja 12 väravat. Ainus mängija, kes osalenud Aafrika meistrivõistluste finaalturniiril viis korda järjest (1976-1984), karikavõitja 1980. Suri oma kodulinnas, Abeokuta staadion kannab nüüd tema nime.
««« 2007 Alice Eileen Wearne, Austraalia kergejõustiklane (Sydney, New South Wales - sünd. 30.01.1912 Enfield, South Australia). Osales 1932 Los Angeleses teise Austraalia naiskergejõustiklasena olümpiamängudel, saades 100 m oma eeljooksus neljanda koha. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 1938 Sydneys 440 jardi teatejooksus ja pronks 220 jardi jooksus. Elas 95-aastaseks.
SÜNDMUSED
¤ 1887 mängiti 4. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Lottie Dod - Blanche Hillyard 6:2, 6:0.
¤ 1912 avati Stockkolmis V nüüdisaegsed suveolümpiamängud.
¤ 1923 mängiti 36. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Suzanne Lenglen - Kitty McKane 6:2, 6:2.
¤ 1931 võitis Inverness Clubi radadel (Ohio) 35. US Openi golfis Billy Burke 292 löögiga.
¤ 1933 peeti Comiskey Parkis (Chicago) pesapalli esimene Tähtede mäng. AL-i esindus võitis 4:2.
¤ 1935 mängiti 48. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Helen Moody - Helen Jacobs 6:3, 3:6, 7:5.
¤ 1946 mängiti 53. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Pauline Betz - Louise Brough 6:2, 6:4.
¤ 1946 mängiti 60. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Yvon Petra - Geoff Brown 6:2, 6:4, 7:9, 5:7, 6:4.
¤ 1951 mängiti 65. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Dick Savitt - Ken McGregor 6:4, 6:4, 6:4.
¤ 1956 mängiti 70. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Lew Hoad - Ken Rosewall 6:2, 4:6, 7:5, 6:4.
¤ 1956 võitis Hoylake'is peetud 85. British Openi golfis Peter Thomson 286 löögiga.
¤ 1957 mängiti 64. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Althea Gibson - Darlene Hard 6:3, 6:2. Gibson oli esimene esimese afroameeriklanna, kes võitis Wimbledoni turniiri ja suure slämmi turniiri üldse.
¤ 1958 teatas Argentina autovõidusõitja Juan Manuel Fangio, et loobub võidusõidust. Viis korda F1 autode MM-tiitli võitnud Fangio oli 47-aastane.
¤ 1962 mängiti 76. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Rod Laver - Martin Mulligan 6:2, 6:2, 6:1.
¤ 1963 mängiti 64. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Margaret Smith - Billie-Jean King 6:3, 6:4.
¤ 1963 mängiti 77. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Chuck McKinley - Fred Stolle 9:7, 6:1, 6:4.
¤ 1968 mängiti 75. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Billie-Jean King - Judy Tegart 9:7, 7:5.
¤ 1974 mängiti 88. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Jimmy Connors - Ken Rosewall 6:1, 6:1, 6:4.
¤ 1979 jooksus inglane Sebastian Coe 800 m maailmarekordiks 1.42,3.
¤ 1979 mängiti 86. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Martina Navratilova - Chris Evert 6:4, 6:4.
¤ 1986 mängiti 100. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Boris Becker - Ivan Lendl 6:4, 6:3, 7:5. Becker võitis teist korda.
¤ 1991 mängiti 98. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Steffi Graf - Gabriela Sabatini 6:4, 3:6, 8:6.
¤ 1996 mängiti 103. Wimbledoni turniiri naisüksikmängu finaal: Steffi Graf - Aranxta Sanchez Vicaro 6:3, 7:5.
¤ 1997 mängiti 111. Wimbledoni turniiri meesüksikmängu finaal: Pete Sampras - Cedric Pioline 6:4, 6:2, 6:4.
¤ 2000 teatas FIFA, et 2006. aasta jalgpalli MM-võistluste finaalturniiri korraldajaks on valitud Saksamaa.
¤ 2005 valiti ROK-i 117. istungjärgul Singapuris 2012. aasta suveolümpiamängude korraldajaks Suurbritannia pealinn London. Lõpphääletusele lubas ROK viis linna - lisaks Londonile veel Pariisi, Madridi, New Yorgi ja Moskva. Esimene hääletusvoor: London 22, Pariis 21, Madrid 20, New York 19 ja Moskva 15. Teine hääletusvoor: London ja Madrid 32, Pariis 27, New York 16. Kolmas hääletusvoor: London 39, Pariis 33, Madrid 31. Neljas hääletusvoor: London 54, Pariis 50. ROK-i eelvalikut ei läbinud neli linna: Leipzig (Saksamaa), Istanbul (Türgi) ja Havanna (Kuuba). Viis finalisti teatas ROK-i täitevkomitee 18. mail 2004.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
