SÜNNIPÄEV

»»» 1908 Rudolf Gramlich
, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Frankfurt – surn. 14.03.1988 Frankfurt). Mängis Saksamaa koondises 1931-1936 kokku 22 kohtumist. MM-võistluste pronks 1934, sakslaste kapten 1936. aasta olümpiaturniiril Berliinis. Mängis kogu karjääri (1929-1939 ja 1943-1944) Frankfurdi Eintrachtis, oli 1939-1942 ja 1955-1970 ka sama klubi president.

»»» 1935 John "Jon" Malcolm Henricks, Austraalia ujuja (Sydney, New South Wales). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is 100 m vabaujumises ja 4 x 200 m vabalt teateujumises. Alustas pikemate distantside ujujana, sai 1952 Austraalia meistrivõistlustel esikoha 400, teise 800 ja kolmanda 1500 meetri vabaujumises. Võitis 1953-1958 meistrivõistlustelt 100 m vabaujumises ja 4 x 200 m vabalt teateujumises 10 kuldmedalit. Ujumise Kuulsuse hallis 1973.

»»» 1942 Sandra Morgan
, Austraalia ujuja (Tamworth, New South Wales). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is 4 x 100 m vabalt teateujumises, kuues koht 400 m vabaujumises. 14 aasta ja 6 kuu vanuselt sai temast Austraalia noorim olümpiavõitja (see au on tema nimel siiani). Osales 1960 ka Rooma olümpial, kuid tegi kaasa vaid eelujumises.

»»» 1944 Tommie Smith
, USA kergejõustiklane (Clarksville, Texas). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 200 m jooksus maailmarekordiga 19,83. Autasustamisel tõstsid Smith ja pronksi teeninud John Carlos mustas kindas käe rassilise rõhumise vastu (Black Poweri žest). Selle teo eest heideti mõlemad USA koondisest välja ja pidid lahkuma ka olümpiakülast. USA meister 200 m jooksus 1967 ja 1968, püstitas erinevatel distantsidel kokku 7 MR-i, lisaks mitu veel teatejooksudes. 100 m rekord 10,1, 400 m 44,5. Isiklikud rekordid: 100 jardi – 9,3 (1967), 100 m – 10,1 (1966), 200 m – 19,83 (1969), 220 jardi – 19,5 (1966), 400 m – 44,5 (1967). Mängis 1969 AFL-i klubis Cincinnati Bengals ameerika jalgpalli. Avaldas 2007 autobiograafia "Silent Gesture".

»»» 1947 Aagje "Ada" Kok, Hollandi ujuja (Amsterdam). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 200 m liblikujumises, -hõbe 1964 Tokyos 100 m liblikujumises ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. EM-ilt 1962 ja 1966 samadel aladel kaks kulda, lisaks hõbe 1966 400 m vabaujumises. Parandas liblikujumises 100 m MR-i kolm korda (parim 1.04,5) ja 200 m distantsil neli korda (2.21,0). Õde Gretta osales olümpial 1960 ja 1964 rinnuliujujana, oli 1960 Roomas 200 m distantsil viies.

»»» 1948 Vladimir Šadrin, N Liidu jäähokimängija, ründaja (Moskva). Olümpiavõitja 1972 Sapporos ja 1976 Innsbruckis, tuli kokku kaheksa korda maailmameistriks. Mängis koondises 1968-1978 kokku 169 mängu ja viskas 71 väravat. Mängis Moskva Spartakis, tegi N Liidu meistrisarjas kaasa 445 mängus ja viskas 213 väravat.

»»» 1949 Vitali Staruhhin, N Liidu jalgpallur, ründaja (Minsk – surn. 09.08.2000). Mängis N Liidu koondises vaid ühe mängu (1980 SDV vastu). Donetski Šahtari koosseisus N Liidu meistrivõistluste hõbe 1975 ja 1979 ning pronks 1978, karikavõitja 1980. N Liidu ja Ukraina parim jalgpallur 1979, samal aastal ka N Liidu meistrisarja edukaim väravakütt 26 tabamusega. Suri kopsupõletikku.

»»» 1950 Dan Shaver, USA autovõidusõitja (Charlotte, Põhja-Carolina – surn. 02.01.2007 Charlotte, Põhja-Carolina). Tegi kaasa NASCAR-i sarjas ja sportautode (ARCA, SCCA) võistlustel. Alustas võistlemist 1992, asutades omanimelise tiimi Shaver Motorsport. Tema auto kandis tavaliselt numbrit 49. Suri vähki.

»»» 1954 Władysław Antoni Żmuda, Poola jalgpallur, kaitsja (Lublin). Mängis Poola koondises neljal MM-il 1974 (pronks), 1978, 1982 (pronks) ja 1986. Olümpiahõbe 1976 Montrealis. Mängis Poola koondises 91 mängu ja lõi 2 väravat. Mängis MM-il kokku 21 kohtumist (jagab koos Uwe Selleri ja Diego Maradonaga 3.- 5. kohta, eespool on vaid Lothar Matthäus ja Paolo Maldini). Klubid: Lublini Motor (1971-1973), Varssavi Gwardia (1973-1975), Wroclawi Slask (1975-1979), Lódźi Widzew (1979-1982), Verona Hellas (1982-1984), New York Cosmos (1984-1985) ja US Cremonese (1985-1988). Pilt 1

»»» 1956 Björn Rune Borg, Rootsi tennisist (Södertälje). Endine maailma esireket, maailma kõigi aegade paremaid tennisiste. Mängis profina 9 aastat, osales üksikmängus 27 suure slämmi turniiril ja võitis neist 11, tema üksikmängude võiduprotsent oli 89,8. Tõusis maailma esireketiks 23. augustil 1977. Võitis French Openi 1974, 1975, 1978-1981, Wimbledoni 1976-1980 ja US Openi 1976, 1978, 1980, 1981. Australian Openil jäi parimaks kolmandasse ringi jõudmine 1974. Lisaks kaotas US Openi finaalis neli korda ja Wimbledonis ühe korra (kaks korda Jimmy Connorsile ja kolm korda John McEnroele). Võitis üksikmängus 97 (sh 62 ATP) ja paarismängus 4 turniiri. Võitnud tennise avatud ajajärgul ainsana ühel ja samal aastal nii French Openi kui Wimbledoni (kolm korda). Teenis auhinnaraha 3 655 751 dollarit. Pilt 2

»»» 1959 Andrei Prokofjev, N Liidu kergejõustiklane (Jekaterinburg – surn. 19.06.1989). Olümpiavõitja 1980 Moskvas 4 x 100 m teatejooksus, neljas koht 110 m tõkkejooksus. MM-võistluste pronks 1983 Helsingis 4 x 100 m teatejooksus. EM-võistlustel 1982 kuld teatejooksus ja hõbe 110 m tõkkejooksus. Isiklikud rekordid: 100 m - 10,33 (1982), 110 m tj - 13,28 (1988). Sooritas enesetapu.

»»» 1959 David Leslie Schultz, USA vabamaadleja (Palo Alto, California – surn. 26.01.1996 Newtown Square, Pennsylvania). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses kuni 78 kg kaalus. MM-võistlustelt (1982-1987) üks kuld- (1983), kolm hõbe- ja kaks pronksmedalit. Hea Tahte mängude võitja 1986 ja 1994, 5-kordne MK-turniiri võitja ja 10-kordne USA meister (kaks tiitlit ka kreeka-rooma maadluses). Vend Mark Schultz oli samuti maadleja ning võitis 1984 Los Angeleses kulla kuni 87 kg  kaalus. Hukkus vaimselt haige John E. du Ponti kuulist.

»»» 1960 Jozef Pribilinec, Slovakkia kergejõustiklane (Kopernica, Slovakkia). Olümpiavõitja 1988 Soulis 20 km käimises, mis oli kogu karjääri vältel tema põhidistants. MK võitja 1983. Juunioride Euroopa meister 1979, EM-i kuld 1986 Stuttgardis ja hõbe 1982 Ateenas, MM-i hõbe 1983 Helsingis ja 1987 Roomas. Püstitas 24. septembril 1983 Bergenis MR-i 1:19.30, mis püsis üle kolme aasta. Klubi Banska Bystrica Dukla ASVŠ.

»»» 1963 Vladimír Růžićka, Tšehhoslovakkia jäähokimängija, ründaja (Most). Olümpiavõitja 1998 Naganos. Maailmameister 1985, valiti kaks korda Tšehhoslovakkia meistrisarja parimaks mängijaks. Mängis viis hooaega ka NHL-is (Edmonton Oilers, Boston Bruins, Ottawa Senators). Sai 1990 Oilersis NHL-i meistrisõrmuse, kuid tema nime karikal pole (mängis hooajal vaid 25 mängu ja ei osalenud play-offides). Lõpetas mängijana 2000, viinud treenerina Praha HC Slavia kaks korda Tšehhi meistriks (2003, 2008) ja koondise 2005 maailmameistriks.

 1  4

»»» 1964 Nelli Fiere-Cooman
, Hollandi kergejõustiklane (Paramaribo, Surinam). Saavutas edu peamiselt sisevõistlustel 60 m jooksjana. Euroopa sisemeister 1985-1989 ja 1994, hõbemedal 1984 ja 1990. Sisemaailmameister 1987 Indianapolises ja 1989 Budapestis. 1986 sai suvisel EM-il Stuttgardis 100 m jooksus pronksmedali. Aastatel 1986-1992 oli 60 m jooksu MR-i valdaja, parim aeg 7,00. Pikkus 158 cm, kaal 60 kg. Pilt 3

»»» 1965 Donat Acklin, Šveitsi bobisõitja (Herznach). Olümpiavõitja 1992 Albertville'is ja 1994 Lillehammeris kahebobil koos Gustav Wederiga, -hõbe neljabobil Lillehammeris ja -pronks Albertville'is. Maailmameister 1993 Iglsis neljabobil, hõbe 1989 Cortinas nelja- ja 1993 kahebobil.

»»» 1966 Anthony "Tony" Yeboah, Ghana jalgpallur (Kumasi). Mängis 10 aasta jooksul Ghana koondises 59 mängu ja lõi 26 väravat. Tegi kaasa kolmel Aafrika meistrivõistluste finaalturniiril. Klubid: Asante Kotoko, Cornerstones, Okwawu United, 1.FC Saarbrücken (1988-1990), Frankfurdi Eintracht (1990-1995), Leeds United (1995-1997), Hamburger SV (1997-2001) ja Al Ittihad Doha (2001-2002). Bundesliga edukaim väravakütt 1993 ja 1994.

»»» 1969 Fernando Carlos Redondo Neri, Argentina jalgpallur, poolkaitsja (Adrogué). Mängis 1992-1999 Argentina koondises 29 mängu ja lõi 1 värava. Lõuna-Ameerika U-17 vanuseklassi meister 1985, Confederations Cup 1992 ja Copa América 1993. Klubid: Argentinos Juniors (1985-1990), CD Tenerife (1990-1994), Madridi Real (1994-2000) ja AC Milan (2000-2004). Hispaania meister 1995, 1997, Intercontinental Cup 1998, UEFA Meistrite liiga võitja 1998, 2000, 2003, Itaalia karikavõitja 2003. meistrite liiga MVP 2000. Loobus tippjalgpallist 2004 pärast järjekordset põlvevigastust.

»»» 1972 Noriaki Kasai, Jaapani suusahüppaja (Shimokawa, Hokkaido). Olümpiahõbe 1994 Lillehammeris meeskonnavõistluses. MM-võistluste hõbe 1999 ja 2003 meeskonnavõistluses, pronks 2003 nii normaalmäel kui suurel mäel, 2007 ja 2009 meeskonnavõistluses. Suusalennu maailmameister 1992 Harrachovis. Osalenud viiel olümpial, individuaalselt kõrgeim koht suure mäe viies 1994 Lillehammeris. Võitnud MK-sarjas 15 etappi ja olnud 43 korda esikolmikus, viimati 8. veebruaril 2009 Willingenis. Pilt 4

»»» 1974 Barbara Niedernhuber, Saksamaa kelgutaja (Berchtesgaden). Olümpiahõbe 1998 Naganos ja 2002 Salt Lake Citys ühekelgul. MM-võistlustelt 1999-2005 kokku 7 medalit (1+4+2), EM-ilt kolm pronksi. MK-sarja üldvõitja 2005. Loobus tippspordist vahetult enne 2006/2007 aasta hooaja algust tõsise pahkluuvigastuse tõttu.

»»» 1978 Igors Vihrovs, Läti riistvõimleja (Riia). Olümpiavõitja 2000 Sydneys vabaharjutuses. Tõi iseseisvale Lätile esimese individuaalse olümpiakulla. Esitas oma uuendatud (ühekordse salto asemel kahekordne) harjutuse eelviimasena ja kogus 9,812 punkti. 2004 Ateenas sai ind. mitmevõistluses 18. koha, vabaharjutuses jäi jagama 15. kohta. Pikkus 165 cm.

»»» 1979 Solenne Figuès, Prantsusmaa ujuja (Villepinte). Olümpiapronks 2004 Ateenas ja maailmameister 2005 Montrealis 200 m vabaujumises. Saanud EM-ilt kulla 2000 Helsingis 4 x 200 m vabalt teateujumises.

»»» 1982 Marian Oprea, Rumeenia kergejõustiklane (Piteşti, Argeş). Olümpiahõbe 2004 Ateenas ja viies koht 2008 Pekingis kolmikhüppes. MM-võistluste pronks 2005 Helsingis ja EM-pronks 2006 Götborgis. Isiklik rekord 17.81 (2005, maailma hooaja tippmark).

»»» 1985 Heiki Nabi, Eesti kreeka-rooma maadleja (Hilleste, Hiiumaa). Tuli 26. septembril 2006 Hiinas Guangzhou's peetud MM-võistlustel kuni 96 kg kaalus maailmameistriks. Universiaadil 2005 Izmiris ja aasta hiljem üliõpilaste MM-võistlustel Ulaanbaatris pronksmedal. EM-i viies 2007 Sofias ja 2008 Tamperes. Juunioride MM-i viies 2005 Vilniuses. Treener Henn Põlluste. Pikkus 192,5 cm, kaalub väljaspool võistlusi 102–103 kg. Pilt 3

SURMAPÄEV

««« 1929 Richard Réti
, Austria-Ungari ja Tšehhoslovakkia maletaja (Praha – sünd. 28.05.1889 Pezinok, Slovakkia). Tuntud nii mängija, malest kirjutaja kui problemistina. Oli 1910. ja 1920. aastatel üks maailma juhtivaid maletajaid, alistas 1924 New Yorgis maailmameistri José Raúl Capablanca, kasutades edukalt enda leiutatud avangut (Réti avang). Püstitas 1925 tollase maailmarekordi, mängides üheaegselt pimemalet 29 vastasega. Võitis 21 partiid, viigistas 6 ja kaotas vaid 2. Vanem vend Rudolph Réti oli helilooja ja pianist.

««« 1942 Harald Tammer
, Eesti tõstja, kergejõustiklane ja ajakirjanik (Suhhobezvonoje, Gorki oblast – sünd. 09.01.1899 Tallinna). Olümpiapronks 1924 Pariisis tõstmise raskekaalus 497,5 kiloga. Maailmameister 1922 Tallinnas raskekaalus. Võistluse olümpial ka kuulitõukes, saades 1920 Antverpenis 6. ja 1924 Pariisis 12. koha. Tuli tõstmises kolmel korral (1922-1924) Eesti meistriks, püstitas kokku 15 Eesti rekordit. Parimad tulemused: surumine 97,5, rebimine 100, tõukamine parema käega 95, viievõistlus 502,5 kilo. Võistlemist alustas 1915 Tallinna Kalevis, oli algul edukas kergejõustikus. Võitis Venemaa meistrivõistlustel 17-aastasena (1916) kolm medalit: kuulitõukes hõbeda ning ketta- ja vasaraheites pronksi. 1917-1926 tuli ta kergejõustikus 24 korda Eesti meistriks. sealhulgas kuulitõukes 9 korda. Parandas kuulitõukes (12.67-13.02) ja hoota kolmikhüppes ((8.42) Venemaa rekordi, Eesti rekordeid püstitas 1916-1923 kuulitõukes (12.67-14.15), vasaraheites (37.18) ja raskusheites. Isiklikke rekordeid: kuul - 14.15, ketas - 41.06, hoota kaugus - 3.07, hoota kolmik - 9.26. Oli 1921-1929 Eesti Spordilehe toimetaja, aastast 1923 ka Päevalehe toimetuse liige ja 1933-1940 peatoimetaja. Oli eesitkeelse sporditerminoloogia loojaid ja spordireportaaži arendajaid. Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941, suri Gorki oblasti Suhhobezvonoje vangilaagris 6. juunil 1942.

««« 1962 Thomas Edward Phillis
, Austraalia mootorisportlane (Mani saar - sünd. 09.04.1931 Sydney, New South Wales). Osales ringrajasõidu MM-sarjas 1959-1962 kokku 35 GP-sõidul, võitis 6 võistlust ja lõpetas 20 korda esikolmikus. Võitis 1961 MM-kulla 125 cm3 klassis ning tõi Hondale esimese MM-tiitli ringrajasõidus. Kaotas elu Isle of Mani TT-l. 500 cm3 valitsev maailmameister Gary Hocking loobus pärast sõbra surma päevapealt võidusõidust.

««« 1971 Lauro Amadò, Šveitsi jalgpallur, ründaja (sünd. 03.03.1912 Lugano). Mängis Šveitsi koondises 54 mängu ja lõi 21 väravat. Osales 1938 MM-võistluste finaalturniiril. Klubid: FC Lugano (1930-1932, 1934-1940), Genfi Servette (1932-1934), Zürichi Grasshoppers (1940-1949). Šveitsi meister 1933, 1938, 1942, 1943, 1945 ja karikavõitja 1931, 1941, 1942, 1943, 1946. Oli koduliiga edukaim väravakütt 1943 ja 1947.

««« 1976 David William Jacobs, Suurbritannia kergejõustiklane (Aberconwy, Wales – sünd. 30.04.1888 Cardiff, Wales). Olümpiavõitja 1912 Stockholmis 4 x 100 m jooksus (jooksis esimest vahetust). Osales ka 100 m ja 200 m jooksus, kuid poolfinaalist edasi ei pääsenud. Tuli korduvalt Walesi meistriks, kuid Suurbritannia meistriks ei tõusnud kordagi. Elas Londonis, äkksurm tabas teda puhkusereisil Walesi.

««« 1979 Janina Spychajowa-Kurkowska, Poola vibulaskur (Rootsi – sünd. 08.02.1901 Starosielce). Esimene ametlik naiste maailmameister 1933 Londonis, kordas oma võitu ka aasta hiljem Rootsis Båstadis, 1936 Prahas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas. Lisaks pronks 1935 Brüsselis ja 1938 Londonis. Maailmameistriks kroonitud naiskonda kuulus 1933, 1934, 1936, 1938 ja 1939 ning sai hõbeda 1935 ja 1937. Esimesel MM-il 1931 Lvovis sai kaasmaalase Michal Sawicki järel hõbeda meestega konkureerides ning pronksi 1932 Varssavis prantslase Laurent Reithi ja poolaka Zbigniew Kosinski järel. Kokku saanud MM-ilt 64 medalit, neist 38 olid kuldsed.

««« 1986 Albina Osipowich (Albina Lucy Charlotte Osipowich-Van Aiken), USA ujuja (sünd. 26.02.1911 Worcester, Massachusetts). Olümpiavõitja 1928 Amsterdamis 100 m vabaujumises ja 4 x 100 m vabalt teateujumises. Kaks olümpiakulda tõid talle nii palju annetusi, et ta sai õppima asuda ülikooli. Arvati 1986 FINA Kuulsuse halli. Oli abielus korvpalluri Harrison Van Aikeniga.

««« 1992 Manfred Stengl
, Austria kelgutaja, bobisõitja ja mootorisportlane (Douglas, Mani saar – sünd. 01.04.1946 Salzburg). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis kahekelgul koos Josef Feistmantliga. EM-i hõbe 1962. Vahetas 1970. aastate algul ala ning oli 1975 Cervinias neljabobil MM-võistluste pronksivõitjaid. 1960. aastate lõpust kuni surmani osales ka paljudel mootorrataste ringrajavõistlustel. Hukkus Mani saare TT-l seenioride vanuseklassis võisteldes.

««« 1996 Kuzuo Kitamura, Jaapani ujuja (sünd. 09.10.1917 Kōchi). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses 1500 m vabaujumises ajaga 19.12,4. Sai kulla 14-aastaselt ja on siiani meeste ujumises noorim olümpiavõitja. Ujumise Kuulsuse hallis 1965.

SÜNDMUSED

¤ 1908
alustas Inglismaa jalgpallikoondis kõigi aegade esimest turneed Mandri-Euroopas, alistades Viinis Austria 6:1.
¤ 1909 krooniti Šveitsi jalgpallimeistriks Berni Young Boys.
¤ 1915 krooniti Šveitsi jalgpallimeistriks Sankt Galleni FC Brühl.
¤ 1924 lõppes Oakland Hillsis 28. US Open golfis. Võitis Cyril Walker 297 löögiga.
¤ 1930 avati Harjumäel Kalevi tenniseklubi maja, mille arhitekt oli klubi liige Elmar Lohk. Avamisel viibisid ka Tallinna linnapea Artur Uesson ja siseminister Ado Anderkopp.
¤ 1931 alistas Tallinna Spordi jalgpallimeeskond külas olnud Berliini Preusseni meeskonna 3:0.
¤ 1935 viskas maailmarekordimees soomlane Matti Järvinen Tallinnas oda 73.60.
¤ 1936 lõppes Baltusrolis 40. US Open golfis. Võitis Tony Manero 282 löögiga.
¤ 1946 asutati New Yorgis NBA eelkäija BAA (Basketball Association of America). Nimevahetus toimus 1949. aastal, kui BAA-ga ühinesid mitmed NBL-i (National Basketball League) klubid.
¤ 1948 ületas Viktor Palango Rootsis Växjös kõrgushüppes 1.90, alistades kõik Põhjamaade paremad. Palango ei saanud Rootsi olümpiakoondisse kodakondsuse puudumise tõttu.
¤ 1960 osales legendaarne šoti vormelipiloot Jim Clark oma esimesel GP-l, kui asendas Hollandis Zandvoortis Lotus-Climaxi roolis John Surteesi. 42. ringil tuli Clarkil sõit käigukasti purunemise tõttu pooleli jätta.
¤ 1976 võitis NBA 30. hooaja Boston Celtics, kui Phoenix Suns alistati mängudega 4:2.
¤ 1981 kohtusid 51. French Openi naisüksikmängu finaalis Hana Mandlikova ja Sylvia Hanika. Võitis Mandlikova 6:2, 6:4.
¤ 1982 kohtusid 52. French Openi meesüksikmängu finaalis Mats Wilander ja Guillermo Vilas. Rootslane võitis 1:6, 7:6, 6:0, 6:4.
¤ 1985 kohtusid 55. French Openi naisüksikmängu finaalis Chris Evert ja Martina Navratilova. Võitis Evert 6:3, 6:7, 7:5.
¤ 1986 püstitas sakslane Jürgen Schult Neubrandenburgis siiani kehtiva meeste kettaheite maailmarekordi 74.08.
¤ 1987 kohtusid 57. French Openi naisüksikmängu finaalis Steffi Graf ja Martina Navratilova. Võitis sakslanna 6:4, 4:6, 8:6.
¤ 1987 tuli Müncheni Bayern klubi ajaloos 10. korda Saksamaa meistriks.
¤ 1992 kohtusid 62. French Openi naisüksikmängu finaalis Monica Seles ja Steffi Graf. Seles võitis 6:2, 3:6, 10:8.
¤ 1993 avati Prantsusmaal Caenis Stade Michel d'Ornano.
¤ 1993 kohtusid 63. French Openi meesüksikmängu finaalis Sergi Bruguera ja Jim Courier. Hispaanlane võitis viiesetilise heitluse 6:4, 2:6, 6:2, 3:6, 6:3.
¤ 1995 võitis Norra naiskond jalgpalli MM-võistlustel Nigeeria 8:0, korrates selle võistluse suurima skoori rekordit.
¤ 2007 võitis Anaheim Ducks esimest korda Stanley karika. Finaalseerias alistati Ottawa Senators 4:1. Finaalseeria parima mängija auhinna (Conn Smythe Trophy) sai Scott Niedermayer.
¤ 2009 mängis Euroopa rekordinternatsionaal Martin Reim viimast ehk 156. korda Eesti jalgpallikoondises. Eesti võitis Ekvatoriaal-Guinea koondise 3:0, Reim oli platsil esimese pooltunni.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet