Kes on vanim kergejõustikus olümpiamedali võitnud sportlane? Kes Soome maadluskuulusustest sai kaks olümpiakulda vabamaadluses ja kuus EM-kulda kreeka-rooma maadluses? Olümpiaajaloo edukaim vehkleja on võitnud 13 medalit, neist 6 kulda. Kes? Üks Eesti allveesportlane on EM-võistlustelt võitnud 1 kulla, 7 hõbedat ja 4 pronksi. Kes? Naiste seitsmevõistluse esimene ametlik MR püstitati 1981. Kes oli püstitaja? Kes võitis esimese mitte-eurooplasena Giro d'Italia?
SÜNNIPÄEV
»»» 1859 Walter Chauncey Camp, ameerika jalgpalli üks alusepanijaid (New Britain, Connecticut – surn. 14.03.1925 New York City). Propageeris mängu rohketes ajaleheartiklites (kokku elu ajal enam kui veerand tuhat) ja raamatutes (ligi 30), lõi kaasa meeskondade juhendamises (1888-1891 ja 1892 Yale'i ülikoolis ja 1894-1895 Stanfordis) ja reeglite koostamises. Hüüdnimi Father of American Football.
»»» 1892 Julius Hirsch, Saksa juudi jalgpallur (Achern – kuulutati surnuks 08.05.1945). Kuulus 1911-1913 kokku 7 korda Saksamaa koondisse ja lõi 4 väravat. Saksa jalgpalli algusaegade üks väljapaistvamaid mängijaid. Klubid: Karlsruher FV (1909-1913, 1919-1925) ja SpVgg Fürth (1913-1919). Arreteeriti 1943 ja saadeti 1. märtsil Auschwitzi koonduslaagrisse. Tema täpne surmaaeg on teadmata.
»»» 1896 Benny Leonard, USA juudi poksija (New York City – surn. 18.04.1947 New York City). Kõigi aegade edukamaid profipoksijaid kergekaalus, nimetati Ring Magazine'i poolt viimase 80 aasta 80 parema poksija pingereas kaheksandaks. Oli maailmameister 1917-1925, pidas kokku 213 kohtumist, võitis neist 157 (69 nokaudiga), kaotas 11 ja viigistas 5. Hiljem tegutses kohtunikuna ning suri ringis südameinfarkti tagajärjel. Juudi spordikuulsuse hallis 1979.
»»» 1900 Terrence "Tebbs" Lloyd-Johnson, Suurbritannia kergejõustiklane (Melton Mowbray, Leicestershire – surn. 26.12.1984 Coventry, West Midlands). Olümpiapronks 1948 Londonis 50 km käimises. Oli medalit võites 48 aastat ja 15 päeva vana ning on vanim kergejõustikus medali saanud sportlane olümpiamängude ajaloos. Püsis tipus 25 aastat, tuli 20 miili distantsil Suurbritannia meistriks juba 1927. 50 km Suurbritannia rekord oli tema nimel 20 aastat. Isiklikud rekordid - 1:37.55,4 (1934), 20 miili – 2:47.22,0 (1930), 50 km - 4:36.02,0 (1948).
»»» 1902 Kustaa Pihlajamäki, Soome maadleja (Nurmo – surn. 10.02.1944 Helsingi). Olümpiavõitja Pariisis 1924 vabamaadluse sulgkaalus (kuni 56 kg) ja Berliinis 1936 kergekaalus (kuni 61 kg), -hõbe Amsterdamis 1928 kergekaalus. Võitis EM-il kreeka-rooma maadluses kuus (1930, 1933, 1934, 1937, 1938 ja 1939) ja vabamaadluses kaks kulda (1934 ja 1935) ja lisaks veel kaks hõbedat (1931 ja 1937). Vennad Paavo ja Arvi olid mõlemad Soome meistrid maadluses, nõbu Hermanni samuti olümpiavõitja. Soome praeguse aja maadluskuulsus Juha Ahokas on samuti Pihlajamäe sugulane. Ametilt oli politseinik.
»»» 1919 Edoardo Mangiarotti, Itaalia vehkleja (Milano). Olümpiaajaloo edukaim vehkleja. Osales 1936-1960 kokku viitel mängudel, võites alati medali. Kokku sai ta 13 (6+5+2) medalit, epees 8 (5+1+2) ja floretis 5 (1+4+0). Individuaalselt võitis vaid ühe kulla, 1952 Helsingis epees. MM-võistlustelt sai lisaks 27 poodiumikohta. Isa Giuseppe oli 17-kordne Itaalia meister epees, vanem vend Dario Magniarotti sai olümpialt kulla ja kaks hõbedat ning tuli maailmameistriks. Praegu on Itaalia spordiveteranide liidu president.
»»» 1943 Joaquim Fernandes Agostinho, Portugali jalgrattur (Praia de Santa Cruz – surn. 10.05.1984 Quarteira). Alustas profikarjääri 1968, sai Tour de France'il 1978 ja 1979 kolmanda koha, võitis kokku 5 etappi (1979 ka legendaarse etapi finišiga Alpe d'Huezis), Vuelta a Españal teine koht 1974 ja 3 etapivõitu. Portugali meister 1968-1973. Hukkus võistlustel Lõuna-Portugalis, kui tema teele jooksis koer. Kiivrita sõitnud Agostinho kukkus ja suri õhtul ajuverevalumi tagajärjel.
»»» 1946 Colette Besson, Prantsusmaa kergejõustiklane (Saint-Georges-de-Didonne – surn. 09.08.2005 La Rochelle). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 400 m jooksus, EM-võistluste hõbe 1969 Ateenas 400 m jooksus. Olümpiafinaalis oli enne viimase saja meetri algust alles viiendal kohal, kuid tõusis võimsa lõpuspurdiga võitjaks ajaga 52,03. Isiklik rekord paranes 1,8 sekundiga. EM-il lõpetas finaalis koos kaasmaalase Nicole Duclos'ga võrdselt maailmarekordilise 51,7-ga, kuid fotofiniš jättis ta teiseks. Suri kõrivähki.
»»» 1950 Franz Wittmann, Austria autovõidusõitja (Ramsau). Võitis 1972-2003 kokku 79 võistlust, neist 32 olid EM-võistluste rallid ja 1 MM-sarja etapp (Uus-Meremaa ralli 1987). Tuli 12 korda Austria meistriks. Poeg Franz juunior on samuti rallisõitja.
»»» 1950 Jüri Kravets, Eesti allveesportlane (Tallinn). Võitis 1971-1976 EM-võistlustel 1 kulla, 7 hõbedat ja 4 pronksi, 1969-1975 N Liidu meistrivõistlustelt kiirusaladel 2 kulda, 5 hõbedat ja 3 pronksi ning 1979-1983 orienteerumises 3 kulda, 6 hõbedat ja 3 pronksi. Kogus 1969-1985 Eesti meistrivõistlustelt 63 medalit, sh. 21 kiirusalade ja 6 orienteerumise kulda. 1974 püstitas lestaujumises MR-i (7.22,6) ja oli rekordi püstitajaid ka 4 c 200 m lestaujumises. Hakkas sportima 1957 Dünamo ujumiskoolis Vilma Soosaare õpilasena, allveesporditreeninguid alustas 1968 Kalevis Ott Ernesaksa juhendamisel.
»»» 1952 Jane Wardell Frederick, USA kergejõustiklane (Santa Barbara, California). MM-võistluste pronks 1987 Roomas seitsmevõistluses. Osales olümpial viievõistluses 1972 Münchenis ja 1976 Montrealis (7. koht). Püstitas 24. aprillil 1981 Walnutis esimese ametliku MR-i uuel alal seitsmevõistluses 6104 punktiga. Parandas USA rekordit seitsmevõistluses 6 korda ning tuli mitmevõistluses riigi meistriks kokku 9 korda. Isiklik rekord 6803 (1984 Talence'is). Tugevaim ala oli 100 m tõkkejooks (USA meister 1975 ja 1976, sisemeister 60 m tj 1977).
»»» 1960 James "Buster" Douglas, USA poksija (Columbus, Ohio). Profipoksi raskekaalu maailmameister 1990, kui nokautis 11. veebruaril Tokyos suurüllatusena Mike Tysoni. Jäi tiitlist ilma sama aasta 25. oktoobril, kui kaotas kolmandas raundis nokaudiga Evander Holyfieldile. Pidas profiringis 46 matši, võitis 38 (25 nokaudiga), kaotas 6, viigistas 1 ning sai 1 loobumisvõidu.
»»» 1960 Norbert Schramm, Saksamaa iluuisutaja (Nürnberg). Euroopa meister meesüksiksõidus 1982 ja 1983, MM-võistlustelt hõbe 1982 ja 1983. Saksamaa meister 1981 ja 1984. Olümpial osales vaid ühe korra, kui oli 1984 Sarajevos üheksas. Siirdus 1984 profiks.
»»» 1961 Luigi de Agostini, Itaalia jalgpallur, kaitsja (Udine). Itaalia koondises 1987-1991 kokku 36 mängu ja 4 väravat. Osales EM-il 1988 ja MM-il 1990 (pronksmedal). Klubid: Udinese (1978-1982, 1983-1986), Trento (1981), Catanzaro (1982-1983), Verona Hellas (1986-1987), Juventus (1987-1992), Milano Internazionale (1992-1993) ja Reggiana (1993-1995). UEFA karikasarja võitja 1990 ja Itaalia karikavõitja 1990.
»»» 1962 Andrew "Andy" Hampsten, USA jalgrattur (Columbus, Ohio). Giro d'Italia võitja 1988 (esimese mitteeurooplasena), oli Tour de France'il 1992 Alpe d'Huezis lõppenud mäkketõusuetapi võitja. Kokkuvõttes sai Tour de France'il neljanda koha nii 1986 (võitja Greg LeMondi tiimikaaslasena) kui 1992. Šveitsi velotuuri võitja 1986 ja 1987, Tour de Romandie' parim 1992.
»»» 1966 Michela Figini, Šveitsi mäesuusataja (Prato). Olümpiavõitja 1984 Sarajevos kiirlaskumises ja -hõbe 1988 Calgarys supersuurslaalomis. Maailmameister 1985 Bormios kiirlaskumises, hõbe 1987 Crans-Montanas kiirlaskumises ja supersuurslaalomis. MK-sarja üldvõitja 1985 ja 1988, kiirlaskumise karikas 1985 ja 1987-1989, suurslaalomi karikas 1985 ja supersuurslaalomi karikas 1988. Etapivõite 1984-1989 kokku 23, võitmata jäi vaid slaalom.
»»» 1967 Bodo Illgner, Saksamaa jalgpallur, väravavaht (Koblenz). Saksamaa koondises 1987-1994 kokku 54 mängu. Maailmameister 1990, esimene väravavaht, kes suutnud oma seljataguse finaalis puhtana hoida. Osales ka MM-il 1994 ja EM-il 1992. Klubid: 1.FC Köln (1983-1996) ja Madridi Real (1996-2001). Hispaania meister 1997 ja 2001, UEFA Meistrite liiga võitja 1998, klubide MM-i võitja 1998. Valitud neljal aastal (1989, 1990, 1991, 1992) Saksamaa parimaks väravavahiks, Euroopa parim väravavaht 1991.
»»» 1968 Duncan John D'Arcy Armstrong, Austraalia ujuja (Rockhampton, Queensland). Olümpiavõitja 1988 Soulis 200 m ja -hõbe 400 m vabaujumises. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 1986 Edinburgh'is 400 m vabaujumises. Võistles ka 1992 Barcelonas, kuid polnud vormis ja loobus pärast mänge. Juunis 1998 teatas soovist pääseda Sydney mängudel Austraalia koondisse pikas teateujumises, kuid pärast kahekuulist treenimist lõi käega. Tegutseb ujumiskommentaatorina.
»»» 1971 Victor Kraatz, Kanada iluuisutaja (Lääne-Berliin). Võitis 2003 koos Shae-Lynn Bourne'iga esimese Põhja-Ameerika paarina MM-kulla jäätantsus. MM-il hõbe 2002 ning pronks 1996-1999. Viiekordne Kanada meister (1998-2003, ei osaletud 2000). Kasvas üles Šveitsis, hiljem siirdus koos emaga elama Kanadasse. Esimest korda uisutas koos Bourne'iga 20. aprilli l991, kokku jäädi karjääri lõpuni. Juhendajad Josée Picard, Erik Gillies, Tatjana Tarassova, Natalja Dubova, Uschi Keszler ja Nikolai Morozov. 19. juunil 2004 abiellus Helsingis soomlanna Maikki Uotilaga, esimene poeg sündis septembris 2006 Kanadas.
»»» 1973 Carole Montillet-Carles, Prantsusmaa mäesuusataja (Corrençon-en-Vercors, Isère). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys kiirlaskumises. MM-võistluste pronks 2005 Bormios võistkonnavõistluses. Osales olümpial ka 1994 Lillehammeris ja 1998 Naganos ning sai mõlemal korral supersuurslaalomis 14. koha. Kandis SLC mängude avamisel Prantsusmaa lippu. Pühendas oma olümpiavõidu kaasmaalasele Régine Cavagnoud'le, kes hukkus treeningul 2001. MK-sarjas üldkokkuvõttes viies koht 2004, supersuurslaalomi parim 2003. Aastatel 2001-2004 kokku 8 etapivõitu (4 nii kiirlaskumises kui supersuurslaalomis).
»»» 1976 Martin Buss, Saksamaa kergejõustiklane (Berliin). Maailmameister 2001 Edmontonis (2.36) ja pronks 1999 Sevillas (2.32) kõrgushüppes. Osales ka 1997 Ateenas ning sai 17-aastaselt üheksanda koha. Viiekordne Saksamaa meister. Pidi nii 2000. kui 2004. aasta olümpiast jääma eemale vigastuse tõttu ning 2006. aasta lõpus teatas loobumisest.
SURMAPÄEV
»»» 1968 James "Jim" Clark, Šoti autovõidusõitja (Hockenheimring – sünd. 04.03.1936 Fife). F1 autode ringrajasõidu maailmameister 1963 ja 1965, osales 1960-1968 kokku 72 stardis, võitis 25 GP-d, lõpetas 32 korda esikolmikus, alustas 33 korda parimalt stardikohalt ja sõitis võistlustel 28 kiireimat ringi. Esimese GP võitis 1962 Belgias ja viimase 1968 Lõuna-Aafrika Vabariigis. Sõitis kogu karjääri Lotuse meeskonnas. Indianapolise 500 miili sõidu kiireim 1965 Lotus 38-ga (teine koht 1963 ja 1966). Ainus võidusõitja, kes saanud ühel ja samal aastal nii F1 klassi MM-tiitli kui võitnud Indianapolises. Hukkus Hockenheimi rajal F2 võidusõidul.
««« 1971 Charles Ferdinand Pahud de Mortanges, Hollandi ratsutaja (Haag – sünd. 13.05.1896 Haag). Olümpiavõitja 1924 Pariisis ja 1928 Amsterdamis võistkondlikus ning Amsterdamis ja 1932 Los Angeleses individuaalses kolmevõistluses, lisaks -hõbe Los Angeleses võistkondlikult. Osales ka 1936 Berliinis, kuid lõpetanud. Pariisis sõitis hobusel Johnny Walker, Amsterdamis ja Los Angelses hobusel Macroix. 1942 vahistasid Saksa okupatsioonivõimud de Mortangesi, kuid mees põgenes ja oli üks vastupanuliikumise juhte. Pärast sõda tegutses Hollandi olümpiakomitee juhina (1946-1951, 1958-1961) ja oli ka ROK liige (1946-1964).
««« 1982 Harald Ertl, Austria autovõidusõitja (Põhja-Saksamaal – sünd. 31.08.1948 Zell am See). F1 autode MM-sarjas 1975-1978 ja 1980 Heskethi, Ensigni ja ATS-i meeskonnas 19 GP-starti, punktikohale ei jõudnud. Õppis samas koolis, kus Jochen Rindt ja Helmut Marko. Sõitnud edukalt ka sportautode sarjades. Hukkus lennuõnnestuses, olles koos perekonnaga teel oma suvilasse Syltis. Abikaasa ja poeg jäid mootoririkke tõttu hädamaandumise teinud lennukis ellu, lennukit juhtis Ertli naisevend.
««« 1992 Irvine Wallace "Ace" Bailey, Kanada jäähokimängija, ründaja (sünd. 03.07.1903 Bracebridge, Ontario). Mängis profina 1926-1933, olles kaheksa hooaja vältel Toronto Maple Leafsi üks tähti. NHL-i edukaim ründaja hooajal 1928/1929 (22 väravat ja 32 punkti 44 mängus), Stanley Cupi võitja 1932. Jäähoki Kuulsuse hallis 1975. Karjääri lõpetas purunenud koljuluu 12. detsembril 1933 mängus Boston Bruinsiga. Bailey särk numbriga 6 oli esimene, mille üks NHL-i klubi igavikustas, kuid Bailey enda soovil kandis tema numbrit hiljem Ron Ellis. Töötas 1938-1984 Maple Leaf Gardensis ajamõõtjana. Oli surres vanim elus olnud Leafsi mängija.
««« 1994 Albert Sigurður Guðmundsson, Islandi jalgpallur (poolkaitsja) ja poliitik (sünd. 05.10.1923 Reykjavík). Islandi esimene elukutseline jalgpallur. Klubid: Reykjavíki Valur (1941-1944), Glasgow Rangers (1944-1945), Londoni Arsenal (1945-1947), Nancy (1947-1948), AC Milan (1948-1949), RC Paris (1949-1951) ja Nizza (1951-1956). Pärast sportlaskarjääri (1944-1954) lõppu hakkas tegelema poliitikaga, olles parlamendi liige 15 aastat. Töötanud ka Islandi rahandus- ja tööstusministrina. 1980 kandideeris Islandi presidendiks, kuid kaotas Vigdís Finnbogadóttirile. Juhtis 1968-1971 Islandi jalgpalliliitu.
««« 2005 Henry Clifford Allison, Suurbritannia autovõidusõitja (Brough, Cumbria – sünd. 08.02.1932 Brough, Westmorland). Osales F1 autode MM-sarjas 1958-1961 kokku 16 stardis ning jõudis ühe korra esikolmikusse (teine koht Argentinas 1960). Meeskonnad: Lotus, Scuderia Centro Sud, Ferrari ja UDT Laystall. Enne F1-te osales sportautode võidusõitudel (teine koht Sebringi 12 tunni sõidul 1959).
SÜNDMUSED
¤ 1928 asendas New York Rangersi 44-aastane peamänedžer Lester Patrick Stanley Cupi mängu ajal vigastada saanud väravavahti ning Rangers alistas Montreal Maroonsi 2:1.
¤ 1935 võitis esmakordselt toimunud Eesti sisevõistlustel tennises Kristjan Lasn finaalis Hugo Pukki 7:5, 6:4, 1:6, 1:6, 6:3.
¤ 1940 võitis golfi 7. Mastersi Jimmy Demaret 280 löögiga.
¤ 1946 võitis golfi 10. Mastersi Herman Keiser 282 löögiga.
¤ 1951 võitis golfi 15. Mastersi Ben Hogan 280 löögiga.
¤ 1956 tuli NBA kümnendaks meistriks Philadelphia Warriors, kui finaalseerias alistati Fort Wayne Pistons mängudega 4:1.
¤ 1957 võitis golfi 21. Mastersi Doug Ford 283 löögiga.
¤ 1963 võitis golfi 27. Mastersi Jack Nicklaus 286 löögiga.
¤ 1968 hukkus Hockenheimringil peetud F2 autode võistlustel kahekordne F1 maailmameister šotlane Jim Clark.
¤ 1973 võitis kaheksandat korda peetud Amstel Gold Race'i jalgrattaklassiku belglane Eddy Merckx.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
