Kelle järgi on oma nime saanud Berliinis asuv Flatowallee? Mida õppis Tartu Ülikoolis Paul Keres? Mitu korda tuli tõstmise üliraskekaalus maailmameistriks Vassili Aleksejev? Millise auto roolis võitis Miki Biasion autorallis kaks MM-kulda? Kes oli kolmas lõuna-aafriklasest profipoksi raskekaalu maailmameister? Kes on NHL-i praegune kõige teenekam "politseinik"? Millise spordialaga on lisaks sõudmisele tipptasemel tegelenud olümpiavõitja Robert Waddell?
SÜNNIPÄEV
»»» 1875 Thomas J. Hicks, USA kergejõustiklane (Birmingham, West Midlands, Inglismaa – surn. 02.12.1963). Olümpiavõitja 1904 St. Louisis maratonijooksus. Cambridge'is (Massachusetts) metallitöölisena tegutsenud sai 1904. aasta kevadel teise koha Bostoni maratonil ning lõpetas teisena ka olümpiamaratoni St. Louisis. Alles hiljem selgus, et esimesena lõpetanud Fred Lorz oli suure osa võistlusmaast läbinud autoga ja tulnud rajale tagasi alles 5 miili enne finišit. Lorzi tulemus tühistati ja kulla sai Hicks. Praeguste põhimõtete järgi oleks ka Hicksi oodanud diskvalifitseerimine, sest rasketes ilmaoludes kosutas ta end kaks korda strühniiniga ja manustas brändit. Lõpetamise järel varises ta kurnatusest kokku.
»»» 1875 Gustav Felix Flatow, Saksamaa riistvõimleja (Berent, Lääne-Preisimaa – surn. 29.01.1945 Terezin, Tšehhi). Olümpiavõitja 1896 Ateenas võistkondlikult rööbaspuudel ja kangil. Viiel individuaalalal (toenghüpe, toenghooglemine, rõngad, kang ja rööbaspuud) ta esikolmikusse ei jõudnud. Klubi Berliner Turn-Verein. Elukutselt vabrikant (asutas 1899 tekstiilivabriku). Ateenas pani ta end kirja ka kergejõustikus (kõrgus- ja teivashüpe), kuid ei osalenud. Võimlemises osales Flatow ka 1900. aasta suveolümpiamängudel, samuti tegeles jalgrattaspordi ja kergejõustikuga. Juudina emigreerus ta 1933 Rotterdami. Aastavahetusel 1943/1944 ta vahistati ja saadeti Terezini (sks. k. Theresienstadti) koonduslaagrisse, kus ta suri. Saksa DV-s võisteldi Flatowi karikale. Pärast pikka vastuseisu ja survet oli Saksa Võimlemisliit märtsis 1986 nõus Flatowi-nimelise medali loomisega (ka tema nõo Alfred Flatowi mälestuseks). Esimene medal anti Gustav Flatowi pojale Stefanile. Berliinis on olümpiastaadioni lähistel Flatowallee ja üks pealinna spordihall nimetati Flatow-Sporthalleks.
»»» 1890 Maurice McLoughlin, USA tennisist (Carson City, Nevada – surn. 10.12.1957 Hermosa Beach, California). USA meistrivõistluste võitja üksikmängus 1912 ja 1913 ning paarismängus koos Thomas Bundyga 1912-1914. Jõudis 1913. aastal esimese ameeriklasena Wimbledoni turniiri finaali (kaotas neljandat aastat järjest võidutsenud uusmeremaalasele Tony Wildingule). Hüüdnime California Comet kandnud McLoughlin oli maailma esireket 1914. aastal. Abiellus 1918. aastal Helen Mearsiga ja neil oli kolm last. Oli tuntud oma tugeva servi poolest. Tennise Kuulsuse hallis alates 1957. aastast.
»»» 1898 Robert "Bob" Lucien LeGendre, USA kergejõustiklane (Lewiston, Maine – surn. 21.01.1931 Brooklyn, New York City). Olümpiapronks 1924 Pariisis viievõistluses ja neljas 1920 Antverpenis. Püstitas Pariisis viievõistluse sees 7.765-ga kaugushüppe maailmarekordi (DeHart Hubbardil piisas olümpiavõitjaks tulekuks 7.445-st). Prantsuse immigrantide poeg, õppis hambaarstiks, suri 33-aastasena tuberkuloosi.
»»» 1916 Gerardus "Gerrit" Bernardus Maria Schulte, Hollandi jalgrattur (Amsterdam – surn. 26.02.1992 Den Bosch). Maailmameister 1948 Amsterdamis trekisõidu 5000 m individuaalses jälitussõidus itaallaste Fausto Coppi ja Antonio Bevilacqua ees. 10-kordne Hollandi meister trekisõidus ja kolm korda maanteesõidus. Alates 1955. aastast antakse Hollandi parimale profiratturile Gerrit Schulte Trophäe nime kandev auhind. Hüüdnimi De Bossche Reus.
»»» 1916 Paul Keres, Eesti maletaja (Narva – surn. 05.06.1975 Helsingi). Käis koolis Pärnus ja õppis 1937-1941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Juba noorukina võitis tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest MM-matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud sõja tõttu). Sellest ajast oli ta aastakümneid MM-tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haagi-Moskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis neljas, 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis jagas 2.– 4. kohta Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis teine, 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel teine ja 1962. aastal Curaçaol samuti teine. (Keres võitis temaga 2.- 3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.). 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, maleolümpial Buenos Airese pronksmedali. N Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne N Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951), kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) maleolümpia võitnud N Liidu võistkonda. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Moskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931 - 1958" (1961), "Maleaabits" (1969, Kereselt lõppmängude osa, raamatu avangu ja keskmängu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Neiga). Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa kirimale, mida ta mängis armastusega ka hilisemas eas, tegutses ka maleproblemistina. N Liidu postiagentuur andis maletaja 75. sünniaastapäevaks (1991) välja postmargi, Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel on Paul Kerese portree. Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.
»»» 1929 Kenneth "Ken" Charles Henry, USA kiiruisutaja (Chicago, Illinois). Olümpiavõitja 1952 Oslos 500 m distantsil 43,2 sekundiga. Neli aastat varem Sankt Moritzis sai samal distantsil viienda ja neli aastat hiljem Cortina d'Ampezzos neljanda koha. Squaw Valley olümpiamängude avamisel 1960 süütas olümpiatule. 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses tegutses USA kiiruisutajate olümpiakoondise treenerina.
»»» 1932 Tormod Kåre Knutsen, Norra kahevõistleja (Eidsvoll, Akershus). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis ja -hõbe 1960 Squaw Valleys sakslase Georg Thoma järel. Holmenkolleni kahevõistluse võitja 1957 ja 1960. Holmenkolleni medal 1960 koos Helmut Recknageli, Sixten Jernbergi ja Sverre Stensheimiga. Tuli 18-aastaselt Norra juunioride meistriks suusahüpetes, kahevõistlusega alustas hooajal 1954/1955.
»»» 1934 Charles "Charlie" Lamont Jenkins, USA kergejõustiklane (New York City). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is 400 m jooksus ja 4 x 400 m teatejooksus. Kuulus Villanova kergejõustikumeeskonda, treener Jumbo Elliott. Võitis 1955 AAU meistrivõistlustel 440 jardi (402 m) jooksu. USA koondise katsevõistlustel 1956 oli 400 m jooksus alles kolmas ning pääses ka olümpial poolfinaali ja finaali oma jooksust kolmandana. Finaalis tegi väga tugevad viimased sada meetrit ning võitis kulla. AAU sisemeister 600 jardi (549 m) jooksus 1955, 1957 ja 1958, sisevõistluste MR 1956. aastal 500 jardis (457 m). Pärast Elliotti surma 1981 sai Jenkinsist Villanova klubi treener. Tema poeg Chip Jenkins sai 1992 Barcelonas olümpiakulla USA 4 x 400 m teatemeeskonna varumehena. See oli esimene kord olümpiaajaloos, kui isa ja poeg said kuldmedali ühel ja samal alal.
»»» 1938 Rauno Aaltonen, Soome rallisõitja (Turu). 1960. aastaste üks edukamaid rallisõitjaid, teenis hüüdnime Lendav Soomlane. Soome rallimeister 1961 ja 1965, Euroopa meister 1965, RAC Rally võitja 1965, Monte Carlo ralli võitja 1967. Sai Safari rallil Keenias kuus korda teise koha. Sõitnud võidu ka mootorratta ja -paadiga. Juba oma rallisõitja karjääri ajal töötas Aaltonen ohutu autosõidu instruktorina, samuti testis autoajakirjade tellimusel uusi autosid.
»»» 1938 Louis "Lou" Krebs Graham, USA golfar (Nashville, Tennessee). US Openi võitja 1975, alistas play-offis John Mahaffey. Mastersil ja PGA Championshipil 1977 jagas kuuendat kohta. Alustas profikarjääri 1964, võitis kokku 7 turniiri, neist 6 PGA Touri raames. Kuulus 1973, 1975 ja 1977 USA Ryder Cupi meeskonda, World Cupi võitja koos Johnny Milleriga 1975. Teenis PGA Touril auhinnaraha 1,4 miljonit dollarit.
»»» 1941 Peeter Laane, Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (Tallinn). Võitis 1960-1965 Eesti meistrivõistlustel 200 m ja 400 m jooksus ja 400 m tõkkejooksus 6 medalit ning oli 3 korral Eesti meistreid 4 x 100 m ja 4 x 400 m teatejooksus. Isiklikke rekordeid: 200 m - 22,5 (1966), 400 m - 50,0 (1960), 400 m tj - 54,5 (1962). Alustas sportimist Tallinna 27. koolis koos Rein Aunaga, lõpetanud TRÜ arstiteaduskonna (1965) ja õppinud 1969-1971 aspirantuuris Moskvas. Töötanud juhtivatel kohtadel tervishoiusüsteemis, aastatel 1990-1993 Eesti Kergejõustikuliidu president.
»»» 1942 Vassili Aleksejev, N Liidu tõstja (Pokrovo-Šiškino küla, Rjazani oblast). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja 1976 Montrealis üliraskekaalus, 1980 Moskvas ei saanud üles algraskust ja loobus pärast mänge tippspordist. 9-kordne maailmameister (esimest korda 1970 Columbuses) ja Euroopa meister. Püstitas 1970-1977 kokku 80 maailma- ja 81 N Liidu rekordit. Esimene tõstja, kes saavutas kolme tõste summas 600 kilo. Alustas tõstmistreeningutega alles 18-aastasena. Kuni 1968. aastani harjutas Trudis Rudolf Pljukfelderi juhendamisel, pärast seda omaette ise koostatud originaalsete kavade järgi. 1990-1992 töötas N Liidu ja SRÜ koondise peatreenerina ning Barcelona olümpial 1992 võitis koondis 10 medalit, neist 5 olid kuldsed. Alates 1966. aastast elab Šahtõs, 1971 lõpetas samas Novotšerkasski polütehnilise instituudi osakonna. 1999 tunnistati Kreekas XX sajandi parimaks sportlaseks. Autasustatud Lenini ordeniga (1972), Rahvaste sõpruse ordeniga ja ordeniga Austuse märk (1970), Tööpunalipu ordeniga (1972).
»»» 1948 Koloman Gögh, Tšehhoslovakkia jalgpallur (kaitsja) ja treener (Kladno – surn. 11.11.1995 Gattendorf, Austria). Tšehhoslovakkia koondises 1974-1980 kokku 55 mängu ja 1 värav. Euroopa meister 1976 ja pronks 1980. Mängis klubijalgpalli kümme aastat Bratislava Slovanis, ainus välisklubi oli Lizni VÖEST (1980-1982). Tegutses pärast karjääri lõppu treenerina, hukkus 11. novembril 1995 Austrias autoõnnetuses. FK Kolárovo staadion kannab tema nime.
»»» 1953 Dieter Höness, Saksamaa jalgpallur (ründaja) ja mänedžer (Ulm). Uli Hönessi vend. Saksamaa koondises 1979-1986 kokku 6 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste hõbe 1986. Klubid: VfB Stuttgart (1975-1979) ja Müncheni Bayern (1979-1987). Saksamaa meister 1980, 1981, 1985-1987 ja karikavõitja 1982, 1984, 1986. Bundesligas 258 mängu ja 127 väravat, eriti hea oli peamängus. Lõpetas mängijana 1987. Treenerina 1990-1995 VfB Stuttgardis (1992 Saksamaa meister ja superkarika võitja). 1996-2001 Berliini Hertha asepresident, alates 2001. aastast haldusjuht.
»»» 1956 Kalle Klandorf, Eesti korvpallur ja treener (Tallinn). Alustas treeninguid Kalevi spordikoolis Avo Jansi ja Tarmo Velleste juhendamisel. Mänginud Eesti noorte- ja juunioride koondises, Kalevi duubelkoossisus ja Kalev/TPedI meeskonnas. 1975 N Liidu üliõpilasmeistrivõistluste hõbe, 1975 Eesti meistrivõistluste hõbe ning 1976 ja 1977 pronks. Töötas 1978-1980 TPedI KKT õppejõu ja treenerina, 1979-1983 juhendas Ehitaja meeskonda ja Kalevi duubelkoosseisu (1982 N Liidu juunioride meistrivõistluste hõbe, 1983 pronks), aastast 1995 juhendanud Eesti meistrivõistlustel mängivaid klubimeeskondi. 1983-1990 töötas õiguskaitseorganites, 1990-1992 oli EV Eriteenistuse peadirektori I asetäitja, 1998-2000 Tallinna aseprefekt. 1993-1995 oli Eesti Võistlustantsu Liidu president.
»»» 1956 Rosalyn Evette Bryant, USA kergejõustiklane (Chicago, Illinois). Olümpiahõbe 1976 Montrealis 4 x 400 m teatejooksus koos Debra Sapenter, Sheila Ingrami ja Pamela Jilesiga. Pärast sportimise lõpetamist sai temast Los Angeleses politseiametnik.
»»» 1956 Michael Dennis Liut, Kanada jäähokimängija, väravavaht (Weston, Ontario). Mängis profina NHL-is 1979-1992, drafti 56. valik 1976 (St. Louis Blues). Klubid: Blues, Hartford Whalers ja Washington Capitals. Kaks hooaega ka WHA klubis Cincinnati Stingers. Lester B. Pearsoni auhind 1981. Töötab spordiagendina, kuulsaim klient Ryan Malone.
»»» 1958 Massimo "Miki" Biasion, Itaalia rallisõitja (Bassano del Grappa). Autoralli maailmameister 1988 ja 1989 koos kaardilugeja Tiziano Sivieroga, auto oli Lancia Delta Integrale. Euroopa meister 1983. MM-sarjas 1986-1993 kokku 17 etapivõitu: Argentina ralli (1986, 1987, 1990), San Remo ralli (1987-1989), Portugali ralli (1988-1990), Akropolise ralli (1988, 1989, 1993), Safari ralli (1988, 1989), Monte Carlo ralli (1987, 1989), Olympus Rally (USA, 1988). Osalenud ka Dakari rallil.
»»» 1959 Frank Wörndl, Saksamaa mäesuusataja (Sonthofen). Olümpiahõbe 1988 Calgarys slaalomis, maailmameister 1987 Crans-Montanas slaalomis. Ei võitnud MK-sarjas ainsatki etappi. Pärast karjääri lõppu tegutsenud ZDF-i ja Eurospordi kommentaatorina.
»»» 1966 Cornelius "Corrie" Johannes Sanders, Lõuna-Aarika Vabariigi poksija (Pretoria). Kolmas lõuna-aafriklasest profipoksi raskekaalu maailmameister Gerrie Coetzee ja Francois Botha järel. Alustas karjääri aprillis 1989, võitis esimesed 23 matši, neist 15 nokaudiga. Esimese kaotuse sai 21. mail 1994 Nate Tubbsilt. 8. märtsil 2003 kohtus Sanders Hannoveris WBO tiitlimatšis Vladimir Klitškoga ja saavutas üllatusvõidu, nokautides ukrainlase juba teises raundis. Detsembris 2003 loobus WBO tiitlist ja kohtus 24. aprillil 2004 WBC tiitlimatšis Vitali Klitškoga. Los Angeleses peetud matši võitis kaheksandas raundis Klitško vendadest vanem. Viimastel aastatel on ta vähe poksinud. Pidanud 6 matši, võitnud neist 42 (sh. 31 nokaudiga) ja kaotanud 4.
»»» 1967 Ole Kristian Furuseth, Norra mäesuusataja (Jessheim, Akershus). Olümpiahõbe 1998 Naganos slaalomis kaasmaalase Hans-Petter Buråsi järel. MM-võistlustel 1991 Saalbach-Hinterglemmis pronksmedal slaalomis. MK-sarjas aastatel 1989-2000 kokku 9 etapivõitu (6 slaalomis ja 3 suurslaalomis).
»»» 1970 João Ricardo Pereira Batalha Santos Ferreira, Angola jalgpallur, väravavaht (Luanda). Angola koondises 1996-2006 kokku 26 mängu. Sai laiemalt tuntuks 2006. aasta MM-võistluste finaalturniiril debüteerinud Angola meeskonna väravas tegutsedes. Tõrjus 0:0 lõppenud Angola - Mehhiko kohtumises meisterlikult Rafael Marqueze karistuslöögi ja Pavel Pardo pealelöögi (ühe käega). Hea mäng Iraani vastu tõi talle pakkumise FC Zob Ahanilt, kuid lepingust siiski asja ei saanud. MM-i ajaks polnud 183 cm pikkusel mehel kehtivat lepingut ühegi klubiga. Pöördus koos teiste valgetega Angolast Portugali tagasi 1974. aastal. Mängis pikemat aega Académico Viseus (1993-1998) ja Moreirenses (2000-2005), alates 2007. aastast Luanda Atlético Petróleoses.
»»» 1972 Donald Brashear, USA jäähokimängija, ründaja (Bedford, Indiana). Mänginud NHL-is alates 1992. aastast, kui liitus vabaagendina Montreal Canadiensiga, mänginud veel Vancouver Canucksis ja Philadelphia Flyersis ning alates 2006. aastast Washington Capitalsis. Tuntud eelkõige vägivaldse mängijana, võtnud poksitunde Joe Frazierilt ja UFC meistrilt James Skletonilt. Sai veebruaris 2000 Canucksi ja Boston Bruinsi mängus Marty McSorley käest kepiga vastu pead ning kukkudes kolmanda astme peapõrutuse (McSorleyt süüdistati hokikepi kasutamises ründerelvana, kuid vanglakaristusest ta siiski pääses. 18-kuulise katseaja jooksul ei tohtinud ta Brasheari vastu mängida). Oli 2004 üks suurkakluse algatajaid Flyersi ja Ottawa Senatorsi kohtumises ning NHL-i ajaloo kõige karistusterohkemas mängus kõige kauemaks eemaldatud mängija. Sai hooaja 2002/2003 eest Pelle Lindberghi mälestusauhinna kui Flyersi kõige rohkem arenenud mängija. NHL-i tööseisaku ajal lõi Brashear kaasa amatööride poksivõistlustel, võites kaks ja kaotades ühe kohtumise.
»»» 1972 Hermann Maier, Austria mäesuusataja (Altenmarkt). Olümpiavõitja 1998 Naganos suur- ja supersuurslaalomis, -hõbe 2006 Torinos supersuur- ja -pronks suurslaalomis. Maailmameister 1999 Vailis kiirlaskumises ja supersuurslaalomis ning 2005 Bormios suurslaalomis, hõbemedal 2001 Sankt Antonis kiirlaskumises ja 2003 Sankt Moritzis supersuurslaalomis ning pronksmedal 2001 supersuurslaalomis. MK-sarja üldvõitja 1998, 2000, 2001 ja 2004, erinevate alade üldvõitja 10 korda, etapivõite 54 (24 supersuurslaalomis, 15 kiirlaskumises, 14 suurslaalomis ja 1 alpi kahevõistluses). Saadeti 15-aastaselt Schladmingi suusaakadeemiast koju kehva kehaehituse pärast. Harjutas edasi oma isa suusakoolis Flachaus ning suvel töötas ehitustel müüriladujana. Tema andekust märkasid Austria koondised treenerid alles 1996, mil ta sai Flachus peetud MK-sarja suurslaalomis 12. koha. 1997 võitis ta juba oma esimese MK-etapi, olles kiireim supersuurslaalomis Garmisch-Partenkirchenis. Sealt edasi kuulus Maier juba kindlalt maailma paremiku kiirusaladel ja suurslaalomis. Tegi 1998. aasta Nagano mängudel kiirlaskumises kukkudes hirmuäratava õhulennu, kuid ei saanud vigastada ning võitis lõpuks kaks kuldmedalit. Augustis 2001 pääses eluga raskest liiklusõnnetusest, kui põrkas mootorrattal sõites kokku autoga. Arstid kaalusid Maieri jala amputeerimist, kuid lõpuks otsustasid siiski operatsiooni kasuks. Ravi tõttu jäi Maier eemale Salt Lake City olümpiast 2002. Jaanuaris 2003 Adelbodenis oli ta taas MK-sarja etapi stardis. Hüüdnimi Herminaator.
»»» 1975 Robert "Rob" Norman Waddell, Uus-Meremaa sõudja ja purjetaja (Te Kuit, Waikato). Olümpiavõitja 2000 Sydneys sõudmise ühepaadil, 1996 Atlantas 7. koht ja 2008 Pekingis paarisaerulisel kahepaadil 4. koht koos Nathan Coheniga. Maailmameister ühepaadil 1998 ja 1999. Alustas sõudmisega Aucklandi King's College'is. Pärast olümpiavõitu huvitus purjetamisest ning osales Team New Zealandi koosseisus 2003 ja 2007 America's Cupil. Louis Vuittoni karika võitjaid 2007. Abiellus 1998 sõudja Sonia Scowniga. Waddell oli teadaolevalt üks kõige kõrgema hapnikutarbimise (VO2) võimega sportlasi. Ergomeetrisõudmises maailma kõigi aegade teine tulemus 2000 m distantsil. Hüüdnimi V-12.
»»» 1976 Christoph Dieckmann, Saksamaa rannavõrkpallur (Bad Godesberg, Bonn). Olümpiamängudel 2004 Ateenas 5. koht koos Andreas Scheuerpflugiga ja 2008 Pekingis 19. koha jagajaid koos Julius Brinkiga. Euroopa meister 2006 Haagis. Saksamaa meister 2003, 2004, 2006 ja 2007. MK-sarjas turniirivõit Shanghais (2005), Klagenfurdis (2005), Espinhos (2006) ja Vitorias (2006). Bonni linnapea Bärbel Dieckmanni ja Põhja-Rein/Westfaali justiitsministri Jochen Dieckmanni poeg. Alustas koos oma kaksikvenna Markus Dieckmanniga, 2002-2005 oli tema partneriks Andreas Scheuerpflug (nüüd mänedžer) ja alates 2006. aastast Julius Brink. Treenerid Markus Dieckmann, Bernd Schlesinger ja Andreas Künkler.
»»» 1976 Markus Dieckmann, Saksamaa rannavõrkpallur (Bad Godesberg, Bonn). Euroopa meister 2002 ja 2004 ning hõbe 2003. MK-sarjas etapivõidud Berliinis ja Rio de Janieros (mõlemad 2004). Ateena olümpial 2004 üheksas koht koos Jonas Reckermanniga. Saksamaa meister 2001 ja 2005 koos Reckermanniga, hõbe 1998, 2000 ja 2003. Alustas koos kaksikvenna Christophiga, 2002-2006 mängis koos Reckermanniga. Lõpetas 2006 vigastuse tõttu ja on nüüd venna treenereid. Alates maist 2007 juhib Dieckmannide rannavollekooli Niederkasselis.
»»» 1981 Alexander Auld, Kanada jäähokimängija, väravavaht (Cold Lake, Alberta). Mänginud profina alates 2001. aastast, NHL-i drafti 40. valik 1990 (Florida Panthers). Debüteeris 23. jaanuaril 2002 Vancouver Canucksi värvides. Juunis 2006 vahetati Florda Panthersisse ja detsembris 2007 Boston Bruinsi. Sõlmis 1. juulil 2008 2-aastae lepingu Ottawa Senatorsiga. Juunioride MM-i pronks 2001.
»»» 1982 Hannah Stockbauer, Saksamaa ujuja (Nürnberg). Olümpiapronks 2004 Ateenas 4 x 200 m vabalt teateujumises, MM-võistluste kuld 2001 Fukuokas 800 m ja 1500 m ning 2003 Barcelonas 400 m, 800 m ja 1500 m vabaujumises. Euroopa meister 1999 Istanbulis 800 m vabaujumises ja 4 x 200 m vabalt teateujumises ja 2002 Berliinis 4 x 200 m vabalt teateujumises. Maailmarekord 1500 m vabaujumises 16.00,18 MM-il Barcelonas 27. juulil 2003. Alustas treeninguid juba 4-aastaselt. Maailma ja Euroopa aasta naisujuja 2003, Saksamaa parim naissportlane 2001 ja 2003. Lõpetas karjääri oktoobris 2005.
»»» 1985 Marc Burns, Trinidad ja Tobago kergejõustiklane (Port of Spain). Olümpiahõbe 2008 Pekingis 4 x 100 m teatejooksus, 100 m jooksu finaalis sai 7. koha. MM-võistlustel 2001 Edmontonis ja 2005 Helsingis hõbemedal 4 x 100 m teatejooksus. Juunioride MM-il 2000 Santiago de Chiles pronks 100 m jooksus, 2002 Kingstonis hõbe. 25. juunil 2005 parandas isiklikku rekordit 0,16 sekundi võrra, saades ajaks 9,96. 200 m rekord 20,57.
»»» 1985 Lewis Carl Hamilton, Suurbritannia autosportlane (Stevenage, Hertfordshire). F1 autode MM-sarjas debüüthooajal 2007 teine koht McLaren-Mercedese meeskonnas ja esikoht 2008. 35 etappi, 9 võitu, 22 kohta esikolmikus, 13 parimat stardikohta ja 3 kiireimat ringi. Esimene mustanahaline piloot F1-s (Willy T. Ribbs 1986. aastal vaid testis F1 autot) ja esimene mustanahaline võitja Indianapolise raja ajaloos (2007). Euroopa Formula A meister ja MK võitja 2000, Briti Formula Renault' meister 2003, Formula 3 Euroseriesi võitja 2005 ja GP2-sarja võitja 2006. Püstitas oma debüüthooajal mitmed F1 rekordid: kõige rohkem esikolmikukohti esimesest GP-stardist alates – 9 (eelmine rekord 2); kõige rohkem esikolmikukohti järjest saanud Briti võidusõitja – 9 (kordas Jim Clarki tulemust); MM-sarja noorim liider; kõige rohkem võite debüüthooajal – 4 (kordas Jacques Villeneuve'i rekordit aastast 1996); kõige rohkem parimaid stardikohti debüüthooajal – 6. Isapoolsed vanavanemad olid pärit Grenadalt, vanaisa töötas Londoni metroos. Isa Anthony ja ema Carmen andsid pojale nime USA kergejõustikukuulsuse Carl Lewise auks. Hamiltoni vanemad lahutasid, kui poiss oli 2-aastane, järgmised kaheksa aastat elas ta koos oma ema ja poolõdede Nicola ja Samanthaga. 10-aastaselt on elanud isa juures koos kasuema Linda ja poolvenna Nicholasega.
»»» 1990 Gregor Schlierenzauer, Austria suusahüppaja (Innsbruck). Maailmameister 2007 Sapporos meeskonnavõistluses, suusalennu MM-kuld 2008 Oberstdorfis nii ind. kui meeskondlikult. Juunioride MM-il 2006 Kranj'is kuld normaalmäel. MK-sarjas osales esimest korda 2006. aasta kevadel Holmenkollenis, läbimurdeks kujunes hooaeg 2006/2007, kui noor austerlane võitis viis etappi, sh. Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee etapid Oberstdorfis ja Bischofshofenis. Kokku MK-sarjas 12 etapivõitu. Elab Fulpmesis, käib koolis ja esindab Innsbrucki Bergiseli spordiklubi. Schlierenzaueri mänedžer on tema on, kelgutamise endine maailmameister Markus Prock. Gregor on sünnist saati vasakust kõrvast kurt.
»»» 1990 Elene Gedevanišvili, Gruusia iluuisutaja (Tbilisi). Juunioride MM-võistlustel 2005 ja täiskasvanute EM-il 2006 viies koht, Torino taliolümpial 2006 kümnes koht naisüksiksõidus. Harjutas Moskvas Jelena Bujanova ja Tatjana Tarassova juhendamisel, kuid 2006 lahkus Wayne'i (New Jersey) Galina Zmijevskaja juurde, kuid erimeelsuste tõttu kolis aprillis 2007 Hackensacki (New Jersey), kus tema juhendajad on Roman Serov ja Viktor Kudrjavtsev.
SURMAPÄEV
««« 1960 Dorothea Katherine Lambert-Chambers, Suurbritannia tennisist (Kensington, London - sünd. 03.09.1878 Guayamas, Ealing). Debüteeris Wimbledonis 1900, kolm aastat hiljem võitis oma seitsmest (1903, 1904, 1906, 1910, 1911, 1913, 1914) üksikmängu meistritiitlist esimese. Lisaks mängis veel 4 korda finaalis, kusjuures 1919. aasta finaalis Suzanne Lengleniga mängiti 44 geimi (prantslanna võitis 8:10, 6:4, 9:7). 1911 alistas finaalis oma vastase 6:0, 6:0 ning seda suutis korrata alles Steffi Graf, kui ta 1988 sai esikohamängus "kuivalt" jagu Natalja Zverevast. Olümpiavõitja 1908 Londonis naisüksikmängus. Abiellus 1907 Robert Lambert-Chambersiga. Avaldas 1910 raamatu "Tennis for Ladies".
««« 1964 Reginald Harold Haslam Parnell, Suurbritannia autosportlane ja mänedžer (Derby, Derbyshire – sünd. 02.07.1911 Derby, Derbyshire). Osales F1 MM-sarjas 1950-1952 ja 1954 kokku seitsmel etapil. Jõudis ühe korra esikolmikusse, kogus 9 punkti. Masinamargid Alfa Romeo, BRM, Ferrari, Maserati, Cooper. 1960. aastate alguses tegutses nii F1-s kui teistes sarjades meeskonna juhina, 1962 lõi omanimelise meeskonna (Reg Parnell Racing), kuid suri pärast pimesooleoperatsiooni kõhukelmepõletiku tagajärjel kaks aastat hiljem. Isa tööd jätkas tema poeg Tim, kes lõi 1960. aastate teisel poolel tihedad sidemed BRM-iga.
««« 1980 Simone Mathieu, Prantsusmaa tennisist (Chatou – sünd. 31.01.1908 Neuilly-sur-Seine). French Openi võitja üksikmängus 1938 ja 1939 ning finalist 1929, 1932, 1933, 1935, 1936 ja 1937 (kaotas ühel aastal Margaret Scriven-Vivianile, kahel aastal Helen Wills-Moodyle ja kolmel Hilde Krahwinkel-Sperlingile). Wimbledonis jõudis üksikmängus 6 korda poolfinaali, Austraalias ei mänginud kunagi, USA meistrivõistlustel tegi kaasa 1938 ja 1939. Paarismängudes võitis 11 suure slämmi turniiri: naispaarismängus kolm Wimbledonis (1933, 1934, 1937) ja kuus French Openil (1933, 1934, 1936-39) ning segapaarismängus kaks French Openil (1937, 1938). Aastal 1938 sai Pariisis kõik kolm esikohta. Suure slämmi turniiri esikohtade arvult on Mathieu'st parem olnud vaid üks prantslanna, Suzanne Lenglen 31 võiduga. Kuulus maailma 10 parema naistennisisti hulka 11 aastat järjest (1929-1939), kõrgeim koht oli kolmas (1932). Tennise Kuulsuse halli valiti 2006.
««« 1995 Harry Golombek, Suurbritannia maletaja, rahvusvaheline meister ja ausuurmeister (London – sünd. 01.03.1911 London). Kolmekordne Suurbritannia malemeister 1947, 1949 ja 1955, esindas Suurbritanniat üheksal maleolümpial. Aastatel 1945-1989 The Timesi malekorrespondent. FIDE kohtunikuna tegutses paljudel võistlustel sh MM-võistluste kandidaatide turniiril Jugoslaavias 1959. Avaldas raamatud Capablanca ja Reti partiidega, tõlkis malekirjandust vene keelest inglise keelde. British Chess Magazine'i toimetajaid ja kaastöölisi. II maailmasõja ajal kuulus mõnda aega ajutrusti, kes püüdis lahendada Saksa merelaevastiku kodeerimissüsteemi Enigma.
««« 2007 Charles Robert "Bobby" Hamilton, Sr., USA võidusõitja ja tiimiomanik (Mt. Juliet, Tennessee – sünd. 29.05.1957 Nashville, Tennessee). Osales NASCAR Nextel Cupil enam kui 15 aasta jooksul 371 võistlusel ja võitis neist kolm. NASCAR Craftsman Truck Seriesis 102 võidusõitu ja 10 võitu, üldvõitja 2004. Bobby Hamilton Racingu omanik. Suri kaelavähi tagajärjel üks päev enne oma poja sünnipäeva.
SÜNDMUSED
¤ 1924 asutati Pariisis rahvusvaheline jäähokiföderatsioon (FIH). Asutajaliikmed olid Austria, Belgia, Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Ungari, Hispaania ja Šveits.
¤ 1925 avaldas Eesti Spordileht Eesti suurima sportlase valimise tulemused. Esikoha sai kümnevõistleja Aleksander Klumberg, järgnesid maadleja Eduard Pütsep, jooksja Jüri Lossman, tõstja Alfred Neuland, maadleja Georg Lurich, kergejõustiklane ja tõstja Harald Tammer, jalgpallur August Lass, kergejõustiklased Valter Ever ja Johannes Villemson ning jalgpallur Harald Kaarmann.
¤ 1927 pidas korvpallitsirkus Harlem Globetrotters Hinckleys (Illinois) oma esimese mängu.
¤ 1932 alustas Tallinna Kalevi käsipallimeeskond kuuajalist võistlusturneed Euroopas. Peeti 14 korvpalli- ja 6 võrkpallikohtumist. Võiduskooriks jäi 9:5. Pärast kalevlasi läks Euroopa turneele Tallinna Russ.
¤ 1936 lõid tennisistid Helen Moody ja Howard Kinsley palli 2001 korda järjest. Pallivahetus kestis 1 tund ja 18 minutit.
¤ 1938 sai maadlustreeningul raskelt vigastada kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu. Heites ristvööga Osvald Froomani, nihestas ta õlaliigest.
¤ 1938 lõppes traditsiooniline Hastingsi uusaastaturniir males. Paul Keres sai 6,5 punktiga teise koha.
¤ 1961 avati Mustamäe 25 meetri võimsusega suusahüppemägi.
¤ 1972 püstitas Los Angeles Lakers NBA rekordi, võites 33. mängu järjest.
¤ 1978 võitis suusahüppajate Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee soomlane Kari Ylianttila.
¤ 1979 võitis suusahüppajate Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee soomlane Pentti Kokkonen.
¤ 1980 lõpetas Minnesota North Stars NHL-is Philadelphia Flyersi rekordilise 35 mängu kestnud kaotusteta seeria.
¤ 1982 tegi New York Islandersi ründaja Bryan Trottier NHL-is oma kümnenda hat-tricki.
¤ 1982 hukkus Pariisi - Dakari maratonrallil Hollandi mootorrattur Bert Oosterhuis.
¤ 1984 võitis suusahüppajate Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee sakslane Jens Weissflog.
¤ 1986 võitis Chicago Bears Super Bowli mängus New England Patriotsi 46:10.
¤ 1989 sai Allar Levandi kahevõistluse MK-sarja teisel etapil Reit im Winklis austerlase Klaus Sulzenbacheri järel teise koha ning tõusis sarja üldliidriks.
¤ 1989 blokeerisid Clevelandi Cavaliersi mängijad 21 New York Knicksi mängijate viset, püstitades NBA põhihooaja rekordi.
¤ 1990 püstitas Lynn Jennings (USA) sisemaailmarekordi 5000 m jooksus ajaga 15.22,64.
¤ 1991 avati Tõnismäel mälestussammas Paul Keresele.
¤ 1994 võitis USA meistrivõistlused iluuisutamises Tonya Harding.
¤ 1996 võitis Paul Kerese 80. sünniaastapäevale pühendatud kiirturniiri ukrainlane Vassili Ivantšuk.
¤ 2001 võitis Paul Kerese 85. sünniaastapäevale pühendatud kiirturniiri taanlane Jan Timman, kes kogus 7 partiist 5,5 punkti. Aastaid tagasi ka Kerese endaga maletanud hollandlane ei kaotanud ainsatki partiid - neli võitu ja kolm viiki. Teine oli Pjotr Svidler (Venemaa) 4,5 punktiga, temast punkti vähem kogusid Aleksandr Rustemov (Venemaa), Viktor Gavrikov (Leedu) ja Judit Polgar (Ungari). Polgari üle oma ainsa võidu saanud Jaan Ehlvest oli Eesti parimana 3 punktiga kuues.
¤ 2001 pidas Tallinna Kalev Põhja-Euroopa Korvpalliliigas (NEBL) uue aasta esimese mängu Kaunases ning kaotas Žalgirisele 71:112 (34:52). Kaotajate suurim punktiviskaja oli esimest korda Kalevi särgis mänginud lätlane Edmunds Valeiko 14 silmaga. Gerald Eaker viskas 11, Erki Kivinukk ja Margus Metstak 10 ning Dustin Berrien 9 punkti.
¤ 2001 kohtus Eesti käsipallimeeskond EM-võistluste valiksarjas Kalevi hallis Valgevenega. Poolaja võitsid külalised 18:7 ja kogu mängu 31:23.
¤ 2001 teatas Sydneys kolmandat korda raskekaalus olümpiavõitjaks tulnud kuubalane Felix Savon (33), et lõpetab tippspordi.
¤ 2002 jõudis Allen Iverson Philadelphia 76ersi kodumängus Los Angeles Clippersi vastu esimest korda triple double'ini. Sixers võitis 116:92 ning Iversoni arvele kanti 30 punkti, 10 lauapalli ja 11 tulemuslikku söötu.
¤ 2002 valiti rahvusvahelise jalgpalliajaloo -ja statistika liidu küsitlusel 2000. aasta parimaks jalgpalliväravavahiks Saksamaa koondise ja Müncheni Bayerni liige Oliver Kahn. Ülekaalukalt parima punktisumma kogunud Kahnile järgnesid Oscar Cordoba (Kolumbia) ja Gianluigi Buffon (Itaalia).
¤ 2002 nimetas FIFA nimetas need 72 kohtunikku, kes hakkavad MM-võistluste finaalturniiril Jaapanis ja Lõuna-Koreas õigust mõistma. Nii väljaku- kui abikohtunikke oli nimistus 36. Kõik väljavalitud olid tegevad ka valikturniiril. Kõige rohkem on vilemehi Euroopast – 28.
¤ 2002 teatas rahvusvaheline bobiliit (FIBT), et Läti suurim medalilootus Salt Lake City taliolümpial Sandis Prusis on oma füüsise turgutamiseks tarvitanud nandrolooni. Läti neljabobi 2001. aasta MM-il neljandaks juhtinud Prusist pidanuks ootama kaheaastane võistluskeeld, kuid 28. jaanuaril lühendati seda kolmele kuule. FIBT leppis 37-aastase lätlase selgitusega, et too ei võtnud keelatud ainet teadlikult, vaid jäi uskuma teiste juttu. Prusise võistluskeeld lõppes 9. veebruaril ehk päev pärast Salt Lake City talimängude avamist ning ta sai mängudel kaasa teha.
¤ 2003 vallandas Inglise kõrgliiga klubi Chelsea positiivse dopinguproovi andnud väravavahi Mark Bosnichi. Austraallase dopinguproovist leiti kokaiini tarvitamise jälgi. Inglise jalgpalliliit esitas Bosnichile 27. detsembril süüdistuse jalgpalli maine kahjustamises ning määras talle kuni lõpliku otsuse langetamiseni võistluskeelu.
¤ 2003 valiti rahvusvahelise jalgpallistatistika- ja ajalooinstituudi poolt läbi viidud küsitluses viiendat aastat järjest maailma parimaks jalgpallikohtunikuks itaallane Pierluigi Collina, kes 2002. aasta suvel oli vilistanud MM-võistluste finaali Brasiilia ja Saksamaa vahel.
¤ 2007 lõppes esimene kuueetapiline Tour de Ski. Meestest olid kolm paremat sakslane Tobias Angerer, venelane Aleksandr Legkov ja norralane Simen Östensen. Naistest sai ülekaaluka võidu soomlanna Virpi Kuitunen, 1.17,7-ga kaotas talle norralanna Marit Bjørgen ja 1.20,5-ga Ukraina suusataja Valentina Ševtšenko.
¤ 2008 tegi soomlane Janne Ahonen suusahüpetes ajalugu, võites hooaega võimsalt alustanud austerlaste ees suusahüppajate mainekaima jõuproovi Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee viiendat korda. MK-sarjas kümnest senisest etapist seitse võitnud Thomas Morgenstern jäi lõpuks maha 19,8 punktiga.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
