Kes Inglise tennisistidest on võitnud neli olümpiamedalit? Mis oli maletaja Mark Taimanovi teine leivaala? Kui kaua püsis 5000 meetri maailmarekordina Vladimir Kutsi 13.35,0? Kes ujujatest valiti maailma parimaks 15-aastaselt? Kes oli Souli olümpial 1988 edukaim sportlane kuue kuldmedaliga? Kellele kuulub suur hulk NHL-i klubi Washington Capitalsi rekordeid? Kus sündis NBA korvpallitäht kanadalane Steve Nash? Millise olümpia maratonirajal tegi vägitegusid Dorando Pietri?

SÜNNIPÄEV

»»» 1873 Charles Percy Dixon
, Inglismaa tennisist (Grantham, Lincolnshire – surn. 29.04.1939 West Norwood, London). Olümpiamängude tenniseturniirilt neli medalit: 1912 Stockholmis kuld segapaarismängus, hõbe üksikmängus ja pronks meeste paarismängus ning 1908 Londonis pronks meeste paarismängus. Mängis sajandi alguses ka Suurbritannia eest Davise karikasarjas ning 1912 viis koondise võidule Austraalia üle. Wimbledoni turniiril üksikmängu finalist 1911, kaotas esikohamängus oma kaasmaalasele H Roper Barrettile. Sama paarilisega võitis Wimbledonis paarismängu 1912 ja 1913. Oli tasemel mängija ka racketsimängus ning golfis.

»»» 1876 Harry Scott Freeman, Inglismaa maahokimängija (Staines, Surrey - surn. 05.10.1968 Bourne End, Buckinghamshire). Olümpiavõitja 1908 Londonis Inglismaa meeskonnas. Oli olümpial inglaste kapten. Töötanud ka rahvusvahelises alaliidus, kuid lisaks maahokile innustus ka sõudmisest ja purjetamisest, olles mitme klubi liige.

»»» 1908 Buster Crabbe
, USA ujuja ja näitleja (Oakland, California – surn. 23.04.1983 Scottsdale, Arizona). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses 400 m vabaujumises ja -pronks 1928 Amsterdamis 1500 m vabaujumises. Kasvas üles Hawaiil ning 20-aastasena pääses USA koondisse. Pärast edu Los Angelese olümpial keskendus filminäitleja karjäärile, hea avalöök oli osalemine Trazani-seeria nimiosas "Tarzan the Fearless". Hiljem mängis veel džunglikangelasi. Crabbe on ainus näitleja, kes kehastas kõiki kolme 1930. aastaste populaarseid väljamõeldud kangelasi Tarzanit, Flash Gordonit ja Buck Rogersit. Hiljem tegutses börsil ja oli edukas ärimees. Suri infarkti tagajärjel.

»»» 1911 Rudolf Raftl, Austria/Saksamaa jalgpallur, väravavaht (Viin - surn. 05.09.1994). Austria koondises 1933-1937 ja Saksamaa koondises 1938-1940 mõlemas 6 mängu, MM-võistluste finaalturniiril 1934 ja 1938. Klubid: Viini Hertha (1928-1929), Viini SK Rapid (1930-1945) ja 1.Vienna FC 1894 (1946-1948). Austria meister 1934, 1938, 1940, 1941, Saksamaa meister 1941 ja karikavõitja 1938.

»»» 1919 Ilse Pausin-Ulrich, Austria iluuisutaja (Viin – surn. 06.08.1999). Olümpiahõbe 1935 Garmisch-Partenkirchenis paarissõidus koos oma venna Erik Pausiniga (s. 1920). Aastatel 1935-1939 võitsid MM-võistlustelt järjest viis hõbemedalit (viimasel neljal korral sakslaste Maxi Herberi ja Ernst Baieri järel) ja EM-võistlustelt 1939-1939 järjest kolm hõbemedalit. 1939 esindasid natsi-Saksamaad.

»»» 1926 Mark Taimanov, N Liidu maletaja ja pianist (Harkov). Osalenud N Liidu meistrivõistlustel 23 korda, jagas Mihhail Botvinnikuga esikohta 1952 ja võitis pärast lisamatši 1956. Aastast 1953 suurmeister. 1956 N Liidu koondises maleolümpia võitjaid. 1971 maletas MM-võistluste kandidaatide matšis Robert Fischeriga ja kaotas 0:6. See pahandas Nõukogude malejuhte niivõrd, et Taimanovit ei lubatud aastaid rahvusvahelistele turniiridele. 1993 ja 1994 krooniti seenioride maailmameistriks. Tuntud kui suurepärane avanguteooria arendaja. Karjääri kõrgeim Elo oli 2742 (jaanuaris 1957). 2004 sai 78-aastaselt kaksikute isaks, need sünnitas talle neljas abikaasa Nadja. Tuntud ka pianistina, lõpetanud Leningradi konservatooriumi kiitusega. Esines koos oma abikaasa Ljubov Brukiga nii N Liidus kui idabloki maades. Pärast lahutust 1970 keskendus Taimanov soolokarjäärile. 1998 üllitas Philips tema duubel-CD XX sajandi väljapaistvamate pianistide sarjas.

»»» 1927 Vladimir Kuts
, N Liidu kergejõustiklane (Aleksino, Ukraina – surn. 16.08.1975 Moskva). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is 5000 m ja 10 000 m jooksus. EM-võistluste kuld 1954 Bernis 5000 m jooksus. Armeeteenistuja, tõusis esile 1954, kui tuli Bernis favoriitideks arvatud tšehhi Emil Zátopeki ja briti Christopher Chataway ees esikohale 5000 meetris uue MR-i 13.56,6-ga. Poolteist kuud hiljem sai Chataway rekordi Londonis oma nimele 13.51,6-ga, kuid vaid 10 päeva hiljem vastas Kuts Prahas 13.51,2-ga. 1955 jäi Kuts taas rekordist ilma (ungarlane Sandor Iharos jooksis 13.50,8), kuid Melbourne'i olümpial oli Kuts ikkagi favoriit. Venelase tugevaim vastane oli juunis MR-i (13.36,8) enda nimele saanud britt Gordon Pirie. Septembris Moskvas 10 000 meetris Iharose rekordit tosina sekundiga parandanud Kuts juhtis sel distantsil olümpiafinaali algusest peale ja jättis neli ringi enne lõppu Pirie maha. Viis päeva hiljem peetud 5000 meetri finaalis oli pilt sama. 13. oktoobril 1957 püstitas Kuts Roomas oma viimase MR-i 5000 meetris 13.35,0-ga (selle ületas Ron Clarke alles 1965. aastal). Peagi ei suutnud ta aga enam maailma parematega sammu pidada ja loobus 1959. aastal. Suri Moskvas südameinfarkti vaid 48-aastaselt.

»»» 1942 Vello Kuusk
, Eesti jääpurjetaja ja purjetaja (Haapsalu). MM-võistlustel DN-klassis 1974 ja 1978 pronksmedal, Euroopa meister 1978. N Liidu meistrivõistlustel sai 1978 kulla ja 1974 hõbeda, 1975 Põhja-Ameerika meister, 1973 Eesti meister. Avamerepurjetamises tulnud 7 korral Eesti meistriks, sh. 1967-1969 klassis Folkboot roolimehena. Jääpurjekaid valmistanud endale ise. Alustas purjetamist ja jääpurjetamist 1954 Haapsalu Jõus Endel Vooremaa juhendamisel.

»»» 1949 Paulo César Carpegiani, Brasiilia jalgpallur ja treener (Erechim, Rio Grande do Sul). Brasiilia koondises 1973-1978 kokku 30 mängu ja 13 väravat. MM-võistluste neljas koht 1974. Mängis Internacionalis (1970-1977) ja Flamengos (1977-1980). Brasiilia meister 1975 ja 1976 ja 1980. Alates 1981. aastast tegutsenud treenerina. Viis 1981 Flamengo Copa Libertadorese ja Intercontinental Cupi võitjaks, 1982 Brasiilia meistriks. 1996-1998 juhendas Paraguay koondist ja viis selle MM-võistluste finaalturniirile. 2003-2004 töötas Kuveidi koondisega. Viimatine töökoht oli Corinthians 2007. aastal.

»»» 1959 Samuel "Sammy" Lee, Inglismaa jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Liverpool). Inglismaa koondises 1983-1984 kokku 14 mängu ja 2 väravat. Klubid: Liverpool (1976-1986), Queens Park Rangers (1986-1987), Osasuna (1987-1990), Southampton (1990), Bolton Wanderers (1990-1991). Liverpooliga Inglismaa meister 1982, 1983 ja 1984, UEFA meistrite karikaturniiri võitja 1981 ja 1984 ning finalist 1985, FA Charity Shieldi võitja 1979, 1980 ja 1982 ning Inglise liiga karikasarja võitja 1981, 1982, 1983 ja 1984. Treenerina töötas 1990. aastate alguses Liverpoolis, alates 2001. aastast aitas Inglismaa koondise juures Sven-Göran Erikssoni. Juunist 2005 oli Boltonis Sam Allardyce'i abiline ja aprillist oktoobrini 2007 peatreener. 16. maist 2008 Liverpooli abitreener. Liverpooli fännid hääletasid Lee klubi kõigi aegade paremate mängijate nimistus 47. kohale. Pikkus 157 cm.

»»» 1962 Salvatore Antibo
, Itaalia kergejõustiklane (Altofonte, Sitsiilia). Olümpiahõbe 1988 Soulis 10 000 m jooksus. EM-võistlustelt kuld 1990 Splitis nii 5000 m kui 10 000 m jooksus ja pronks 1986 Stuttgardis 10 000 meetris. Los Angelese olümpial 1984 sai 10 000 meetris viienda koha (võitis teine itaallane Alberto Cova). Stuttgardis edestasid teda Stefano Mei ja taas Cova. Splitis võitis 10 000 meetrit algusest peale juhtides, 5000 meetrit aga lõpuspurdiga. MM-il 1991 Tokyos üritas konkurente üllatada tempomuutuste ja väikeste sprintidega, kuid see ei toonud edu ning lõpuks kustus Antibo täiesti. Osales ka Barcelona olümpial, kuid edutult. Lõpetas pärast seda. Isiklikud rekordid: 5000 m - 13.05,59 (1990), 10 000 m - 27.16,50 (1989).

»»» 1964 Cynthia "Sippy" Woodhead
, USA ujuja (Riverside, California). MM-võistluste hõbe 1978 Lääne-Berliinis 400 m ja 800 m vabaujumises (austraallanna Tracey Wickhami järel) ning kuld 4 x 100 m vabalt ja 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. USA Olümpiakomitee aasta sportlane 1979. John ja Carol Woodheadi kolmest lapsest noorim. Pääses USA koondisse juba 13-aastaselt, aasta hiljem oli juba maailmameister ja MR-i valdaja. 15-aastaselt valiti maailma aasta parimaks naisujujaks. Püstitas 200 m vabaujumises kolm MR-i - 1978 MM-il, 1979 Pan Ameerika mängudel ja FINA Cupil Tokyos. Ujus esimesena aja alla 1.59 ja hoidis rekordit enda nimel ligi kuus aastat. Kokku 18 USA rekordit. Pan Ameerika mängudel 1979 viis esikohta ja 1983 üks esikoht. Moskva olümpia võinuks saada tema tähetunniks, sest ta juhtis maailma edetabelit 100-800 meetrini ning võinuks kaasa teha ka kahes teateujumises. 1981 ja 1982 oli haige ja vigastatud, kuid Los Angelese olümpiaks jõudis taas vormi ja sai 200 m vabaujumises hõbemedali.

»»» 1966 Kristin Otto
, Saksamaa (SDV) ujuja (Leipzig). Souli olümpial 1988 edukaim sportlane kuue kuldmedaliga. Võitis 50 ja 100 m vabalt, 100 m selili, 100 m liblikat ning mõlemad teateujumised. MM-võistlustelt 1982-1986 kokku 9 (7+2+0) medalit, EM-võistlustelt 1983-1987 kokku 8 (7+1+0) medalit. Alustas 10-aastaselt ja harjutas Ida-Saksa spordiakadeemias. MM-il osales esimest korda 1982 Ecuadoris, kus võitis 100 m seliliujumise ja osales mõlema teateujumise kullavõidus. Pärast MM-i vahetas treenerit ja keskendus kiirusaladele. EM-il 1983 sai 100 m vabaujumises kaasmaalase Birgit Meineke järel teise koha. 1984 püstitas MR-i 200 m vabaujumises. 1985 vigastas selga ei saanud osaleda EM-il. MM-il 1986 oli tagasi ning võitis Madridis 4 kulda ja 2 hõbedat. Järgmise aasta EM-il Strasbourg'is sai 5 kulda. Lõpetas karjääri 1989 ja töötab telekommentaatorina. Ajakirja Swimming World poolt valiti aasta parimaks naisujujaks 1984, 1986 ja 1988. Otto karjääri on varjutanud dopingusüüdistused, neist on avalikult rääkinud tema omaaegne konkurent Birgit Meineke.

»»» 1968 Peter Bondra
, Slovakkia jäähokimängija, ründaja (Lutsk, Ukraina). NHL-i drafti 156. valik 1990 (Washingtoni Capitals). Mängis Capitalsis 2004. aastani, 2003-2004 Ottawa Senatorsis, 2005-2006 Atlanta Thrashersis ja 2006-2007 Chicago Blackhawksis. Viskas Capitalsi eest 472 väravat 961 mängus, klubi rekordi omanik nii väravate, punktide (825), arvulisest ülekaalust visatud väravate (137), võiduväravate (73), vähemuses visatud väravate (32) kui kübaratrikkide (19) arvestuses. Osales NHLi tähtede mängul 1993, 1996, 1997, 1998 ja 1999. Võitis 1997 ja 1999 Tähtede nädalavahetusel kiireima uisutaja konkursi. 2004 valisid Capitalsi fännid ta klubi kõigi aegade paremuselt teiseks mängijaks sakslasest väravavahi Olaf Kölzigi järel. 22. detsembril 2006 sai temast 37. mängija NHL-i ajaloos, kes visanud vähemalt 500 väravat. Slovakkia koondises mänginud seitsmel suurturniiril. Maailmameister 2002 ja pronks 2003. Kokku 47 mängu ja 35 väravat. Teatas loobumisest 29. oktoobril 2007, praegu Slovakkia hokikoondise peamänedžer. Bondra oli 3-aastane, kui perekond asus elama Tšehhoslovakkiasse. Slovakkia kodakondsuse sai 1993.

»»» 1969 Viktor Maigurov
, Venemaa/Valgevene laskesuusataja (Sverdlovsk). Olümpiapronks 2002 Salt Lake Citys 20 km. Osales ka Lillehammeris 1994 (Valgevene eest teatesõidus neljas koht) ja Naganos 1998 (sprindis neljas koht). MM-il 1996 sprindis hõbe ja 1997 jälitussõidus kuld. Teatesõidus 1996 ja 2000 kuld ning 1999 ja 2003 hõbe, meeskonnavõistluses hõbe 1996 ja pronks 1998. Võitis karjääri jooksul kaheksa MK-sarja etappi, üldkokkuvõttes kolmas koht hooajal 1995/1996. Loobus 2003. aastal, elab koos perega Hantõ-Mansiiskis ja on armee teenistuses.

»»» 1974 Stephen John Nash, Kanada korvpallur (Johannesburg, LAV). Mänginud profina alates 1996. aastast, NBA drafti 15. valik 1996 (Phoenix Suns). Mängis Sunsis 1996-1998, siis Dallas Mavericksis 1998-2004 ning alates 2004. aastast taas Sunsis. NBA MVP 2005 ja 2006, Tähtede mängul kuus korda, Tähtede meeskonnas viis korda. NBA hooaja edukaim söödujagaja 2004-2005 (keskmine 11,5 söötu mängus), 2005-2006 (10,59) ja 2006-2007 (11,6). Vabavisete tabamusprotsent 89,7% (NHL-i ajaloo kolmas tulemus) ja kolmepunktivisete tabamusprotsent 43,0% (NBA kuues). Söötude üldarvult ja keskmiselt liiga ajaloo 20 parema mängija seas. Hooajal 2005/2006 sai Nashist NBA ajaloo neljas mängija, kelle tabamusprotsent mängust oli hooaja kokkuvõttes üle 50%, kolmepunktivisetel üle 40% ja vabavisetel üle 90% (eelkäijad olid Larry Bird, Reggie Miller ja Mark Price). Ema uelslanna ja isa inglane, pere kolis LAV-ist Kanadasse (Saskatchewani provintsi), kui poiss oli 18 kuud vana. Lou Marsh Trophy (Kanada parim sportlane) 2005, Lionel Conacheri auhind (Kanada parim meessportlane) 2005, 2006. Pikkus 191 cm.

»»» 1978 Daniel van Buyten, Belgia jalgpallur, kaitsja (Chimay). Belgia koondises alates 2001. aastast 45 mängu ja 4 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002. Klubid: Charleroi (1998-1999), Liège'i Standard (1999-2002), Marseille' Olympique (2002-2004), Manchester City (2004, laen), Hamburger SV (2004-2006), Müncheni Bayern (2006-). UEFA Meistrite liigas 2006/2007 lõi veerandfinaalis AC Milani vastu San Sirol Bayerni kasuks kaks väravat. Kolmanda värava Meistrite liigas saavutas Marseille' eest 2003 Madridi Reali vastu. Isa Franz oli showmaadleja, ema Renate sakslanna. Manchester City ajal varastasid kaks pangaametnikku tema ning Djamel Belmadi ja Vicente Vuoso arvetelt enam kui 350 000 naela. Ametnikud mõisteti jaanuaris 2006 vangi vastavalt 32 ja 12 kuuks. Pikkus 196 cm.

»»» 1978 David Aebischer, Šveitsi jäähokimängija, väravavaht (Fribourg). Mänginud profina alates 1996. aastast, NHL-i drafti 161. valik 1997 (Colorado Avalanche). Oli Avalanche'is kolmas väravavaht, kuid kui Marc Denis kaubeldi Columbus Blue Jacketsisse, sai temast Patrick Roy dublant. Pärast Roy lõpetamist tõusis hooajal 2003/2004 esiväravavahiks. Kaubeldi 8. märtsil 2006 Montreal Canadiensi. Juulis 2006 pikendas Canadiens temaga lepingut ühe aasta võrra (1,9 miljonit dollarit), juulis 2007 tegi aastase lepingu Phoenix Coyotesiga (600 000 dollarit). Taandati Coyotesi tütarklubisse AHL-is San Antonio Rampage ning novembris laenati HC Luganole. Stanley karikavõitja 2001. Juunioride MM-i pronks 1997, osalenud Šveitsis koondises kuuel MM-il ja kahel OM-il.

»»» 1983 Christian Klien, Austria autovõidusõitja (Hohenems). F1 autode MM-sarjas 2004-2007 kokku 46 starti ja 14 punkti. Meeskonnad Jaguar (2004), Red Bull (2005-2006) ja Honda (2007, testisõitja). Alates 2008. aastast BMW Sauberi testisõitja ja asenduspiloot. Saksamaa Formula Renault 2000 meister 2002 ja Formula BMW ADAC sarjas kolmas 2001.

SURMAPÄEV

««« 1942 Dorando Pietri
, Itaalia kergejõustiklane (San Remo, Imperia – sünd. 16.10.1885 Correggio, Reggio Emilia). Sai kuulsaks Londoni olümpial 1908, kui oli 24. juulil üks maratonijooksu peategelasi. Alustas tagasihoidlikult, kuid 32 km kohal oli tõusnud teiseks, neli minutit LAV-i maratoonarist Charles Hefferonist maas. 39 km kohal sai Pietri raskustesse sattunud aafriklase kätte. Pingutus oli aga nõudnud oma osa ning viimastel kilomeetritel hakkasid itaallast vaevama kurnatus ja vedelikupuudus. Staadionile jõudes kaotas ta orienteerumisvõime ja kukkus neli korda. Abilised aitasid ta alati püsti ehkki viimase 350 meetri läbimiseks kulus tal nii aega kümmekond minutit. Pietri lõpetas küll esimesena, kuid USA delegatsioon esitas kõrvalise abi kasutamise vastu protesti ning see rahuldati. Olümpiavõitjaks tõusis ameeriklane Johnny Hayes. Pietri tulemus tühistati. Itaallase kangelaslikkus avaldas aga kõigile muljet, kuninganna Alexandra annetas talle hõbekarika, helilooja Irving Berlin pühendas talle laulu pealkirjaga "Dorando", mees kutsuti USA-sse näidisvõistlustele. 25. novembril 1908 võistlesid Pietri ja Hayes New Yorgi Madison Square Gardenis ning itaallane võitis. Ameerika turneel võitis ta 22 võistlusest 17. Jätkas võistlemist veel kaks aastat, oma viimase maratoni jooksis mais 1910 Buenos Aireses isikliku rekordi 2:38.48,2-ga. Viimase võistluse kodumaal tegi 1911 Parmas. Kolm aastat profina joostes teenis ta 200 000 liiri auhinnaraha (tollal suur summa). Investeeris raha hotelli avamiseks, kuid läks pankrotti. Viimastel eluaastatel tegeles San Remos autoremondiga. Suri infarkti 56-aastaselt.

««« 1963 Learco Guerra, Itaalia jalgrattur (Milano – sünd. 14.10.1902 Bagnolo San Vito, Lombardia). Maailmameister proffide grupisõidus 1931 Kopenhaagenis ning hõbe 1930 Liege'is ja 1934 Leipzigis. Lombardiast pärit Guerra võitis 1931 Giro d'Italial neli etappi, kuid üldarvestuses paremate sekka ei pääsenud. 1934 võitis Girol kümme etappi ja sai üldesikoha. Tour de France'il lõpetas teisena nii 1930 kui 1933. Alustas jalgpallurina, rattaspordiga hakkas tegelema 1928, olles juba 26-aastane. Juba järgmisel aastal võitis ta Itaalia meistrivõistlused ning kordas võitu veel neljal järgmisel aastal. Itaalia fašistlik valitsus tõstis ta superkangelaseks. Pärast lõpetamist töötas mänedžeriga (tuntumad hoolealused Hugo Koblet ja Charly Gaul). Hüüdnimi Inimlokomotiiv. Viimastel eluaastatel põdes Parkinsoni tõbe.

««« 1989
Robert Oubron, Prantsusmaa jalgrattur (Pariis – sünd. 18.04.1913 Goussainville). Rattakrossi maailmameister 1937, 1938, 1941, 1942, Prantsusmaa meister samal alal 1941, 1942, 1943, 1944 ja 1946. Pariisi Créteili spordihall kannab tema nime.

««« 2002 Thomaz Soares da Silva ehk Zizinho, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Niterói - sünd. 14.09.1922 São Gonçalo, Rio de Janeiro). Brasiilia koondises 1942-1957 kokku 53 mängu ja 30 väravat. MM-võistluste hõbe 1950. Klubid: Flamengo (1939-1950), Bangu (1950-1957), São Paulo FC (1957-1959), Uberaba (1959-1960) ja Audax Italiano (Tšiili, 1961-1962). Flamengo koosseisus Rio osariigi meister 1942-1944, São Paulo FC-ga São Paulo osariigi meistritiitel 1957. Pelé on kinnitanud, et Zizinho on parim jalgpallur, keda tema silmad on näinud: "Ta oli täiuslik mängija. Ta mängis hästi nii keskväljakul kui rünnakul, lõi väravaid, võis vastase kinni võtta, lõi hästi peaga ja söötis suurepäraselt."

««« 2004 Mihheil Korkia, Gruusia korvpallur (Tbilisi - sünd. 10.09.1948 Kutaisi, Imereti). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja -pronks 1976 Montrealis. Euroopa meister 1971, N Liidu meister 1968. Mängis Tbilisi Dinamos.

SÜNDMUSED

¤ 1855
asutati Preisimaal Königsbergis Saksamaa vanim jahtklubi SC RHE (tegutseb praegu Hamburgis).
¤ 1903 asutati Hollandis Venlos jalgpalliklubi VVV'03.
¤ 1925 abiellus profipoksi maailmameister Jack Demspey San Diegos miss Estelle Tayloriga.
¤ 1926 tuli naiste MM-võistlustel iluuisutamises austerlanna Herma Planck-Szabo järel teiseks 13-aastane imelaps Sonja Henie Norrast.
¤ 1932 mängisid eestlased pärast hooaja ainsat maavõistlust jääpallis (kaotati Lätile 2:5) esimest korda ka jäähokit. Tallinna meeskond kaotas Riia Unionile 0:6.
¤ 1938 said poksijad Martin Linnamägi ja Harald Freimuth esikoha rahvusvahelisel turniiril Rootsis Örebros.
¤ 1940 peeti Oslos mitteametlikud MM-võistlused kiiruisutamises. Esikoha sai eelmise aasta Euroopa meister lätlane Alfonss Berzinš, ehkki ühelgi üksikdistantsi ta ei võitnud.
¤ 1949 sai Joe DiMaggiost (NY Yankees) esimene pesapallur, kes teenis 100 000 dollarit aastas.
¤ 1950 algasid USA-s Lake Placidis Rumfordis murdmaasuusatamise MM-võistlused, esimesed väljaspool Euroopat. Edukaim oli kolm kulda võitnud Rootsi esindus.
¤ 1959 püstitas Riias sündinud Läti kodanik ja Austraalia värve kaitsev John Konrads 400 m vabaujumises oma kolmanda MR-i ajaga 4.19,0. Talle kuulus ka MR 1500 m distantsil (17.28,7) ja 9. jaanuaril 1960 püstitas tema õde Ilse Konrads MR-i naiste 400 m vabaujumises.
¤ 1960 lõppesid Kiievis N Liidu meistrivõistlused lauatennises, eestlased võitsid neli kuld-, ühe hõbe- ja viis pronksmedalit. Meistriteks tulid Evelin Lestal üksikmängus, Lestal ja Signe Paisjärv paarismängus ja Helgi Pesur koos leedulase Saunorisega segapaarismängus.
¤ 1970 tulid USA meistriks iluuisutamise üksiksõidus meestest Tim Wood ja naistest Janet Lynn.
¤ 1971 sai Rutt Rehemaa juunioride EM-võistlustel suusatamises SLV-s Nesselwangis 3 x 5 km teatesõidus koos Ljudmila Dulova ja Ljudmila Voroninaga kolmanda koha. Kuld kuulus  Soomele, teine oli Saksa DV.
¤ 1976 püstitas Toronto Maple Leafsi ründaja Darryl Sittler NHL-i punktirekordi, visates 6 väravat ja andes 4 söötu.
¤ 1985 sai New Jersey Devilsi ründajast Don Leverist 57. mängija NHL-i ajaloos, kes visanud 300 väravat.
¤ 1986 võitis USA meistrivõistlustel iluuisutamises naisüksiksõidu Debi Thomas.
¤ 1987 võitis USA meistrivõistlustel iluuisutamises meesüksiksõidu Brian Boitano.
¤ 1987 tõid Dennis Conner ja Stars & Stripes America's Cupi USA-sse tagasi.
¤ 1988 abiellus raskekaalu poksi maailmameister Mike Tyson näitlejatari Robin Givensiga.
¤ 1988 peeti NBA 38. Tähtede mäng. Chicagos lõi Ida Lääne esindust 138:133.
¤ 1988 lõppesid Saalfeldenis juunioride MM-võistlused suusatamises. Ago Markvardt oli kahevõistluses pärast hüppevõistlust liider, kuid suusatas kehvalt ja langes 11. kohale. Meeskonnavõistluses sai Markvardt N Liidu meeskonnas pronksi.
¤ 1989 peeti Edmontonis NHL-i 40. Tähtede mäng. Campbelli konverents oli Walesi meeskonnast parem 9:5.
¤ 1989 üritas tennisetäht Björn Borg Milanos enesetappu.
¤ 1989 tuli Ago Markvardt Tšaikovskis peetud N Liidu meistrivõistlustel juunioride seas meistriks. Täiskasvanute konkurentsis oli Allar Levandi kolmas.
¤ 1992 andis Mike Tyson tunnistusi talle esitatud vägistamissüüdistuse kohta.
¤ 1993 saavutas Indrek Sei Pariisis peetud lühiraja MK-sarja etapil 100 m kompleksujumises soomlase Jani Sievineni järel 56,31-ga teise koha.
¤ 1996 kohtus Eesti epeenaiskond Euroopa karikavõistluste finaalis Pariisis Ungariga ja kaotas.
¤ 1997 võitis britt Lennox Lewis Las Vegases peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatšis (WBC) Oliver McCalli tehnilise nokaudiga.
¤ 1998 igavikustas NHL-i klubi Dallas Stars numbri 7, mida kandis Neal Broten.
¤ 1998 avas Jaapani keiser Aikihito Naganos XVII taliolümpiamängud. Olümpiavande andis suusakahevõistleja Kenji Ogiwara ja olümpiatule süütas iluuisutaja Midori Ito.
¤ 1999 saavutas Katrin Šmigun Austrias Saalfeldenis peetud juunioride MM-võistlustel suusatamises 15 km vabatehnikasõidus hõbemedali.
¤ 1999 võitis Tallinnas peetud Erki Nool Reval Cupi seitsmevõistluse Nool ise, kogudes Eesti rekordi ja maailma kõigi aegade neljanda tulemuse 6309 punktiga. Noolele järgnesid Roman Šebrle 6209 ja Lev Lobodin 6182 punktiga.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, internet