Millisel alal kuulus odaviske olümpiavõitja Tapio Rautavaara veel maailma paremikku? Kus on sündinud kuuekordne olümpiavõitja kiiruisutamises Lidia Skoblikova? Rinnuliujumise olümpiavõitja šotlane David Wilkie on sündinud ühes Aasia riigis. Millises? Kes oli esimene mustanahaline jalgpallur Madrid Reali koosseisus? Suusatamise MM-il Sapporos said 2007 medali õde ja vend. Kes? Maleajaloo kolmas maailmameister suri 1942 New Yorgis. Kes?

SÜNNIPÄEV

»»» 1900
Otto Paul Eberhard Peltzer, Saksa kergejõustiklane ja treener (Ellernbrook-Drage – surn. 11.08.1970 Eutin). Püstitas keskmaajooksus rekordeid 1920. aastatel. Juulis 1926 jooksis ta Londonis 800 m 1.51,6, ületades pikka aega püsinud Ted Meredithi rekordi. Juulis 1927 püstitas ta Pariisis maailmarekordi 1000 m jooksus ajaga 2.25,8 ning septembris 1926 ületas Berliinis 1,6 sekundiga Paavo Nurmi tippmargi 1500 meetris ajaga 3.51,0. Et Saksamaa ei saanud maailmasõja alustajana 1920 ja 1924 olümpial osaleda, pääses Peltzer mängudele alles 1928 Amsterdamis. Ei 800 m ega 1500 m jooksus ta finaali ei pääsenud, 1932 Los Angeleses sai lühemal maal üheksanda koha, 1500 meetris katkestas juba eeljooksus. 4 x 400 m teatejooksus kuulus neljanda koha saavutanud Saksamaa nelikusse. Isiklikud rekordid: 400 m - 48,8 (1925), 800 m - 1.50,9 (1926), 1500 m - 3.51,0 (1926). Istus oma homoseksuaalsuse tõttu Hitleri võimu ajal ka koonduslaagrites. Pärast Melbourne'i olümpiat töötas treenerina Indias, kodumaale pöördus tagasi pärast südameatakki 1967.

»»» 1915 Kaj Tapio "Tapsa" Rautavaara, Soome kergejõustiklane, laulja ja näitleja  (Pirkkala – surn. 25.09.1979 Helsingi). Olümpiavõitja 1948 Londonis odaviskes 69.77-ga. EM-võistlustel 1946 Oslos pronks 66.40-ga. Harrastas tipptasemel ka vibulaskmist ning 1958 tuli ta Brüsselis peetud MM-võistlustel Soome meeskonnas kullale. Odaviskes võitis Soome meistrikulla 1944 ja 1945 ning vibulaskmises 1947-1949. Oli ka armastatud laulja, eriti 1950. aastatel ja 1960. aastate algupoolel, 1979. aastaks oli ta lindistanud 310 laulu. Osalenud paljudes Soome filmides, kuulu järgi oli ta ka üks kandidaate Tarzani rolli pärast Johnny Weismulleri lõpetamist. 25. septembril 1979 libastus Tikkurila ujulas Vantaas ning kukkus peaga vastu kivipõrandat. Pärast esmaabi andmist haiglas saadeti koju, kuid järgmisel õhtul Rautavaar suri ajuverejooksu tagajärjel.

»»» 1916 Yvon François Marie Pétra, Prantsusmaa tennisist (Cholon, Lõuna-Vietnam – surn. 12.09.1984 Pariis). Wimbeldoni turniiri võitja üksikmängus 1946, alistas austraallase Geoff Browni 6:2, 6:4, 7:9, 5:7, 6:4. Prantsusmaa meistrivõistluste võitja meespaarismängus 1938 ja 1946 ning segapaarismängus 1937. Alates 1948. aastast mängis elukutselisena.

»»» 1925 Jefim Geller, N Liidu/Ukraina maletaja (Odessa – surn. 17.11.1998 Moskva). N Liidu meister 1955 ja 1979, Ukraina meister 1950, 1957, 1958, 1959. Maletas MM-võistluste kandidaatide turniiridel kuus korda (1953, 1956, 1962, 1965, 1968, 1971). Jagas 1991 seenioride MM-võistlustel esikohta ja võitis 1992 puhtalt. Maailmameistrite Boriss Spasski ja Anatoli Karpovi treenereid, paljude maleraamatute autor.

»»» 1928 Bill Lomas, Suurbritannia mootorisportlane (Afreton, Šotimaa – surn. 14.08.2007 Mansfield, Nottinghamshire). Osales ringrajasõidus MM-sarjas 1950-1956 kokku 27 GP-sõidul, võitis 9 etappi ja lõpetas 16 korda esikolmikus. 350 cm3 klassi maailmameister 1955 ja 1956 ning hõbe 250 cm3 klassis 1955. Meeskonnad Velocette, AJS, MV Agusta ja Moto Guzzi. Võitis kaks korda Isle of Mani TT. Tegi kaasa ka traielivõistlustel. Suri Mansfieldis südameataki tagajärjel.

»»» 1930 Pjotr Bolotnikov
, N Liidu kergejõustiklane (Zinovkino, Mordva). Olümpiavõitja 1960 Roomas 10 000 m jooksus. Sama aasta 5. oktoobril püstitas Kiievis samal distantsil MR-i 28.18,8, alistades senise rekordi tosina sekundiga. EM-võistlustel 1962 Belgradis võitis 10 000 m ja oli 5000 m jooksus kolmas. Parandas 11. augustil Moskvas omaenda maailmarekordit 0,6 sekundiga. N Liidu meister 10 000 meetris 1957, 1960, 1961, 1962, 1964, 5000 meetris 1960, 1961, 1962. Osales olümpial ja 1956 ja 1964, kuid paremate sekka ei jõudnud.

»»» 1939 Lidia Skoblikova
, N Liidu kiiruisutaja (Zlatoust). Olümpiavõitja 1960 Squaw Valleys 1500 m ja 3000 m ning 1964 Innsbruckis 500 m, 1000 m, 1500 m ja 3000 m distantsil. Olümpiaajaloo edukaim kiiruisutaja kuldmedalite arvult. Sai MM-võistlustelt mitmevõistluse kulla 1963 ja 1964 (võitis mõlemal korral kõik neli distantsi). N Liidu meistrivõistlustelt sai erinevatel aladel kokku 15 kuldmedalit, kuid mitte kunagi mitmevõistluse kulda. Loobus 1969, ROK autasustas teda Olümpiaordeniga 1983.

»»» 1941 Aleksei Mišin, N Liidu iluuisutaja ja treener (Leningrad). Võistles paarissõidus alates 1966. aastast koos Tamara Moskvinaga. N Liidu meistrid 1969 kahekordsete olümpiavõitjate Beloussova - Protopopovi ja Rodnina - Ulanovi ees. Sama aasta MM-il saadi hõbe, EM-võistlustelt 1968 hõbe ja 1969 pronks. Alates 1970. aastast treener. Tuntumad õpilased olümpiavõitjad Aleksei Urmanov, Aleksei Jagudin ja Jevgeni Pljuštšenko. Korraldab suviseid seminare (käinud ka Eestis), neil on teiste seas osalenud ka Gheorghe Chiper ja Stéphane Lambiel.

»»» 1942 Ann Elizabeth Packer-Brightwell
, Suurbritannia kergejõustiklane (Moulsford, Oxfordshire). Olümpiavõitja 1964 Tokyos 800 m ja -hõbe 400 m jooksus Betty Cuthberti (Austraalia) järel. 800 meetris oli ta enne olümpiat võistelnud vaid viis korda. EM-võistluste hõbe 1962 4 x 100 m teatejooksus. Elas Tokyo mängudel ühes toas kaugushüppes kulla võitnud Mary Randiga. Pärast olümpiavõitjaks tulekut kuulutas 22-aastaselt oma karjääri lõppenuks. Abiellus Tokyos pikas teatejooksus hõbemedali saanud Robbie Brightwelliga, pojad Gary, Ian ja David. Viimased kaks jõudsid jalgpalluritena Manchester City meeskonda.

»»» 1949 Karel Lismont, Belgia kergejõustiklane (Borgloon). Olümpiahõbe 1972 Münchenis ja -pronks 1976 Montrealis maratonijooksus. EM-võistlustelt 1971 Helsingis kuld ja 1978 Prahas pronks. Võitis maratoni Amsterdamis 1976, Otsus 1977, Berliinis 1983, Münchenis 1984 ning Hamburgis 1986 ja 1987. Belgia meister 10 000 meetris 1973 ning maratonis 1970, 1971 ja 1974. Isikliku rekordi 2:11.13 püstitas 31. juulil 1976 olümpiamaratonil Montrealis.

»»» 1949 Teófilo Juan Cubillas Arizaga
, Peruu jalgpallur, poolkaitsja (Puente Piedra, Lima). Peruu koondises 1968-1982 kokku 81 mängu ja 26 väravat. Lõuna-Ameerika kõigi aegade paremaid jalgpallureid. Copa América võitjaid 1975, MM-võistluste finaalturniiril 1970 Mehhikos ja 1978 Argentinas veerandfinaalis, osales ka 1982. Löönud finaalturniiril kokku 10 väravat. Lõuna-Ameerika parim jalgpallur 1972. Klubid: Lima Alianza (1966-1972, 1977-1978, 1984, 1987), FC Basel (1973), FC Porto (1974-1976), FL Strikers (1979-1983) ja Miami Sharks  (1988-1989). Hüüdnimi Nene.

»»» 1954 David Andrew Wilkie
, Šotimaa ujuja (Sri Lanka). Olümpiavõitja 1976 Montrealis 200 m rinnuliujumises ning -hõbe 1972 Münchenis 200 m ja 1976 100 m rinnuliujumises. Maailmameister 1973 Belgradis 200 m ning 1975 Calis 100 m ja 200 m rinnuliujumises, pronks 1973 200 m kompleksujumises. Esimese tiitlivõistluste medali (pronks) sai Rahvaste Ühenduse mängudel 1970 Edinburgh'is 200 m rinnuliujumises. 1974 Christchurchis võitis 200 rinnuli ja 200 kompleksi ning oli 100 m rinnuliujumises teine. Tähetunnini jõudis Montreali olümpial pärast harjutamist Miami ülikooli juures. Püstitas 14. augustil 1974 Viinis 200 m rinnuliujumises MR-i 2.06,32.

»»» 1954 Karl Schnabl
, Austria suusahüppaja (Achomitz). Olümpiavõitja 1976 Innsbruckis suurel mäel ja -pronks normaalmäel. Suusalennu MM-võistlustel 1975 Bad Mittendorfis pronksmedal. Holmenkolleni suusamängude võitja 1976. Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turneel 1976 teine koht. Lõpetas pärast 1978. aasta Lahti MM-i. Lõpetanud Innsbrucki ülikooli arstiteaduskonna ning tegutseb traumakirurgina.

»»» 1954 Marie-Thérèse Nadig, Šveitsi mäesuusataja (Flums). Olümpiavõitja 1972 Sapporos kiirlaskumises ja suurslaalomis, -pronks 1980 Lake Placidis kiirlaskumises. MK-sarja üldvõitja 1981 ja 1972, parim kiirlaskuja 1980 ja 1981 ning alpi kahevõistluses 1981. Võitis MK-sarjas 24 etappi (13 kiirlaskumises, 6 suurslaalomis ja 5 alpi kahevõistluses). Šveitsi parim sportlane 1972. Hiljem tegutsenud treenerina.

»»» 1956 Laurence Paul "Laurie" Cunningham, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Archway, London - surn. 15.08.1989 Madrid). Inglismaa koondises 1979-1981 kokku 6 mängu. 1979-1983 mängis Madridi Realis, olles nii esimene inglise mängija selles klubis kui ka Reali ajaloo esimene mustanahaline jalgpallur. Klubid: Leyton Orient (1974-1977), West Bromwich Albion (1977-1979), Madridi Real (1979-1983), Manchester United (1983, laen), Sporting de Gijón (1983-1984), Marseille' Olympique (1984-1985), Leicester City (1985-1986), Rayo Vallecano (1986-1987, 1988-1989), Charleroi (1987) ja Wimbledon (1988). Hispaania meister 1980 ning karikavõitja 1980 ja 1982. FA Cupi võitja 1988 (Wimbeldoniga). Hukkus Madridis autoõnnetuses 15. juuli varahommikul 1989.

»»» 1960 Maxwell "Max" Raymond Metzker, Austraalia ujuja (Johannesburg, LAV). Olümpiapronks 1980 Moskvas 1500 m vabaujumises, 1976 Montrealis kuues samal distantsil. Rahvaste Ühenduse mängudel 1978 Edmontonis võitis 1500 m vabalt ja 4 x 200 vabalt teateujumises ning oli 400 m vabaujumises kolmas. Lõpetas karjääri pärast 1500 m kulda Rahvaste Ühenduse mängudel 1982 Brisbane'is. Kandis Moskva mängude avatseremoonial koos Denise Boydiga olümpialippu Austraalia delegatsiooni eesotsas.

»»» 1960 Charles Linwood "Buck" Williams, USA korvpallur (Rocky Mount, Põhja-Carolina). Mängis NBA-s 1981-1999, drafti kolmas valik 1981 (New Jersey Nets). Klubid: Nets (1981-1989), Portland Trail Blazers (1989-1996) ja New York Knicks (1996-1999). NBA parim uustulnuk 1982, NBA Tähtede mängul 1982, 1983, 1986. Tegi 1985, 1987, 1990 ja 1995 kaasa kõik põhihooaja 82 mängu. Kogus 17 hooaja peale kokku enam kui 16 000 punkti ja 13 000 lauapalli (NBA-s on vaid seitse mängijat seda suutnud). NBA mängijate assotsiatsiooni president 1994-1997. Pikkus 203 cm.

»»» 1961 Lawrence "Larry" Thomas Murphy
, Kanada jäähokimängija, kaitsja (Scarborough, Ontario). Mängis profina 1980-2001, NHL-i drafti neljas valik 1980 (Los Angeles Kings). Klubid: Kings, Washington Capitals, Minnesota North Stars, Pittsburgh Penguins, Toronto Maple Leafs ja Detroit Red Wings. 21 hooaja jooksul pidas põhihooajal 1615 mängu, mis oli tema lõpetamise järel NHL-i kaitsjate rekord.  Stanley karikavõitja 1991 ja 1992 Penguinsi ning 1997 ja 1998 Red Wingsiga. NHL-i Tähtede mängul 1994, 1996 ja 1999. Jäähoki Kuulsuse hallis 2004.

»»» 1963 Júlio César Silva
, Brasiilia jalgpallur, kaitsja (Bauru, São Paulo). Brasiilia üks paremaid keskkaitsjaid. Brasiilia koondises 1986-1993 kokku 13 mängu, osales MM-võistluste finaalturniiril 1986 ja sai parima keskkaitsja auhinna. Klubid: Guarani (1979-1986), Stade Brestois 29 (1986-1987), Montpellier HSC (1987-1990), Torino Juventus (1990-1994), Dortmundi Borussia (1994-1998, 1998-1999), Botafogo (1998), Ateena Panathinaikos (1999), Bremeni Werder (1999-2000), Rio Branco (2001). UEFA Meistrite liiga võitja 1997 Borussiaga, UEFA karikasarja võitja 1993 Juventusega, Prantsusmaa karikavõitja 1990 Montpellier'ga, Saksamaa meister 1995 ja 1996 ja Saksamaa superkarikas 1997.

»»» 1970 Ed Podivinsky, Kanada mäesuusataja (Toronto, Ontario). Olümpiapronks 1994 Lillehammeris kiirlaskumises, kaotas võitjale Tommy Moele vaid 0,12 sekundiga. Naganos 1998 viies koht, pronksist jäi lahutama 0,08 sekundit. MK-sarjas võitis ühe kiirlaskumise (6. jaanuaril 1994 Saalbach-Hinterglemmis), sai veel neljal etapil kolmanda koha ja veel ühe kolmanda koha alpi kahevõistluses. Loobus pärast Salt Lake City olümpiat 2002.

»»» 1977 Johann Vogel, Šveitsi jalgpallur, poolkaitsja (Genf). Šveitsi koondises 1995-2007 kokku 94 mängu ja 2 väravat. Tegi kaasa Euro 1996 ja Euro 2004 finaalturniiril ja MM-võistluste finaalturniiril 2006. Klubid: Zürichi Grasshoppers (1992-1999), PSV Eindhoven (1999-2005), AC Milan (2005-2006), Sevilla Real Betis (2006-2007) ja Blackburn Rovers (2008-). Šveitsi meister 1995, 1996 ja 1998 ning karikavõitja 1994. Hollandi meister 2000, 2001, 2003 ja 2005, karikavõitja 2005 ja superkarika võitja 2000, 2001 ja 2003.

»»» 1978 Johanna Sjöberg, Rootsi ujuja (Bromölla). Olümpiapronks 2000 Sydneys 4 x 100 m vabalt teateujumises. Lühiraja MM-võistlustelt 1995-2004 kokku 14 (5+4+5) medalit, kõik kullad teateujumistes. Lühiraja EM-võistlustelt 1997-2004 kokku 11 (2+6+3) medalit.

»»» 1981 David Kreiner, Austria suusakahevõistleja (Kitzbühel). MM-võistluste hõbe 2001 Lahtis ja pronks 2005 Oberstdorfis meeskonnavõistluses. Juunioride maailmameister sprindis 2001 Karpaczis, pronksmedal 2001 tavavõistlusel ning 1998 St. Moritzis tavavõistluses ja 2000 Štrbske Plesos sprindis. MK-sarjas jõudnud kolm korda pjedestaalile (0+1+2).

»»» 1981 Pirjo Muranen-Manninen, Soome murdmaasuusataja (Rovaniemi). Maailmameister 2001 Lahtis sprindis ning 2007 Sapporos ja 2009 Liberecis 4 x 5 km teatesõidus, hõbe 2005 Oberstdorfis sprinditeates koos Riitta Liisa Roponeniga ning pronks 2009 ind. sprindis. MK-sarjas võitnud 5 sprindietappi (2000 Engelbergis ja Brussonis, 2001 Holmenkollenis, 2002 Linzis ja 2009 Rõbinskis) ning jõudnud kokku 12 korda esikolmikusse. Kahevõistleja Hannu Mannineni noorem õde. 2007 Sapporos olid Pirjo ja Hannu esimesed õde ja vend, kes samal MM-il medali teeninud. Soome parim sportlane 2001. Klubi Ounasvaaran Hiihtoseura.

»»» 1981 Timo Boll, Saksamaa lauatennisist (Erbach im Odenwald). Olümpiahõbe 2008 Pekingis meeskonnavõistluses. MM-võistlustelt teine koht paarismängus 2005, võistkondlikult teine koht 2004 ja kolmas 2006. Euroopa meister 2002, 2007, 2008 üksikmängus, 2002, 2007, 2008 paarismängus ja 2007, 2008 võistkondlikult. Euroopa TOP 12 turniiri võitja 2002, 2003, 2006, 2008, maailmakarika võitja 2002 ja 2005, Euroopa superkarika võitja 2007. Klubide Meistrite liiga võitja TTV Rebau Gönnerni koosseisus 2005 ja 2006. 1. jaanuari 2006 seisuga oli maailma edetabelis esikohal, 4. veebruaril 2009 neljas.

SURMAPÄEV

««« 1937 Howard William "Howie" Morenz
, Kanada jäähokimängija, ründaja (Montreal, Quebec – sünd. 21.06.1902 Mitchell, Ontario). Mängis profina 1923-1937. Klubid: Montreal Canadiens (1923-1934, 1936-1937), Chicago Blackhawks (1934-1935) ja New York Rangers (1935-1936). NHL-i edukaim väravakütt 1928 ja 1931, Hart Trophy 1928, 1931, 1932. Jäähoki Kuulsuse halli esimesi liikmeid 1945. 1950 hääletati XX sajandi esimese poole parimaks Kanada hokimängijaks. 11. märtsil 2006 igavikustas Canadiens tema numbri 7.

««« 1942 José Raúl Capablanca y Graupera, Kuuba maletaja (New York City – sünd. 19.11.1888 Havanna). Maleajaloo kolmas maailmameister 1921-1927. Alistas 1921 Havannas peetud tiitlimatšis Emanuel Laskeri (+4 -0 =10). Kaotas tiitli 1927 Buenos Aireses Aleksander Alehhinile +3 -6 =25. Tuntud ka diplomaadi (alates 1913. aastast) ja malepublitsistina, maletanud ka Eestis. Alustas Havanna maleklubis 5-aastaselt, 1902 sai Kuuba meistrivõistlustel neljanda koha. Alates veebruarist 1916 püsis kaheksa aastat järjest kaotuseta. Suri New Yorgis keeglit mängides.

««« 1975 Georg Andreas Faehlmann, Eesti purjetaja (Bad Schwartau, Saksamaa - sünd. 17.09.1895 Vladivostok). Olümpiapronks 1928 Amsterdamis 6R klassis Nikolai Vekšini meeskonnas. Paljukordne purjeregattide võitja (1928 võttis osa 31 regatist ja sai 35 auhinda). Lõpetas 1917 Petrogradis mereväekooli. Oli 1923-1940 Eesti laevade tüürimees ja kapten. 1941 siirdus elama Saksamaale.

««« 1979 Gerard Blitz
, Belgia veepallur ja ujuja (Ganshoren – sünd. 01.08.1901 Amsterdam). Olümpiahõbe 1920 Antverpenis ja 1924 Pariisis ning pronks 1936 Berliinis veepallis, lisaks -pronks 1920 Antverpenis 100 m seliliujumises. Püstitas 16. septembril 1921 maailmarekordi 400 m seliliujumises 5.59,2-ga (püsis 1927. aastani). Samuti veepalli mänginud Maurice Blitzi vend.

««« 1989 Jelizaveta Bõkova, N Liidu maletaja (Moskva – sünd. 04.11.1913 Bogoljubovo, Vladimiri oblast). Maleajaloo kolmas naiste maailmameister 1953—1956 ja 1958—1962. Alistas 1953 Moskvas peetud MM-matšis Ljudmila Rudenko 8:6. Kaotas tiitli 1956 Olga Rubtsovale, kuid kaks aastat hiljem võitis sama maletajat ning 1960 kaitses tiitlit matšis K.Zvorõkinaga. 1962 kaotas Nona Gaprindašvilile. N Liidu meister 1947, 1948, 1950, 6-kordne Moskva meister 1938-1952. Rahvusvaheline suurmeister 1976. Töötanud ökonomisti ja ajakirjanikuna. II maailmasõja ajal esines Moskva haiglates loengutega ja andis simultaane.

««« 1993 Donald Angelo "Don" Barksdale, USA korvpallur (Oakland, California  – sünd. 31.03.1923 Berkley, California). Olümpiavõitja 1948 Londonis. Esimene afroameeriklane, kes pääses USA olümpiakoondisse ja võitis ka kulla. Liitus 1951 28-aastaselt NBA-ga, esimene leping Baltimore Bulletsiga. 1953 osales ta esimese afroameeriklasena NBA Tähtede mängul. Kaks aastat hiljem lõpetas hüppeliigese vigastus tema mängijakarjääri. Hiljem tegutsenud populaarse raadio-DJ-na. Suri kõrivähki.

««« 1999 Joseph "Joe" Paul DiMaggio
, USA pesapallur (Hollywood, Florida – sünd. 25.11.1914 Martinez, California). Mängis kogu karjääri (1936-1951) MLB-s New York Yankeesi värvides. Kolmekordne MVP võitja (1939, 1941, 1947) ja 13-kordne All Star. 36-aastaselt karjääri lõpetades kõigi aegade viies kodujooksude arvestuses (361). Ainus pesapallur, kes valiti Tähtede mängule kõigil hooaegadel, kui ta mängis. 1969 nimetati sajandi parimaks elavaks pesapalluriks. Pesapalli Kuulsuse hallis 1955. Abiellus 1954. aastal filmidiiva Marilyn Monroega, kuid nende kooselu ei kestnud kaua.

SÜNDMUSED

¤ 1873
sai Inglismaa jalgpallikoondis Londonis Kennington Ovalil 3000 pealtvaataja ees jagu šotlastest 4:2. Külaliste koondises mängis ka kolm Londonis elavat šotlast.
¤ 1899 asutati Maini-äärses Frankfurdis jalgpalliklubi Victoria, millest hiljem kasvas pärast mitme klubi ühtesulamisi välja Frankfurdi Eintracht.
¤ 1931 lõppesid päev varem alanud Eesti meistrivõistlused maadlused. Kaasa tegi 47 meest, mis oli viimaste aastate osavõturekord. Raskekaalus tuli tihedas konkurentsis meistriks tõstja Arnold Luhaäär, kes seljatas ka kolmandaks jäänud Kristjan Trossmanni (hilisem Palusalu).
¤ 1936 peeti Daytonas (Florida) esimene stock car-i võistlus.
¤ 1943 tulid iluuisutamise üksiksõidus USA meistriks naistest Gretchen Merrill ja meestest Arthur Vaughn.
¤ 1947 sai Paul Keres Leningradis lõppenud XX N Liidu malemeistrivõistlustel esikoha, kogudes 19 võimalikust 14 punkti. Seejuures sai Keres 10 võitu.
¤ 1951 eemaldas rahvusvaheline lauatenniseliit võistlustelt Egiptuse, sest viimane keeldus kohtumast Iisraeli koondisega.
¤ 1962 algas USA-s Colorado Springsis jäähoki MM, kus ei osalenud N Liit, Tšehhoslovakkia ja SDV, sest NATO liikmesriigid ei andnud SDV sportlastele viisat. Sellepärast nimetati seda MM-võistlust ka NATO-turniiriks. Maailmameistriks tuli Rootsi Kanada ja USA ees.
¤ 1964 võitis Toomas Leius juba neljandat korda Moskva rahvusvahelise tenniseturniiri, alistades finaalis Aleksandr Metreveli 7:5, 6:2, 6:0.
¤ 1965 lõppes esimest korda korraldatud rahvusvaheline autoralli Vene talv. 36 riigi 134 ekipaaži seas said Gunnar Holm ja Hans Rüütel Volgadel teise koha.
¤ 1968 sai 6 aasta, 1 kuu ja 1 nädala vanune Tommy Moore Hagerstowni golfirajal hakkama hole-in-one'iga. Moore on noorim, kes sellega hakkama saanud. 1975 sai sama noormees noorimana kirja ka double-eagle'i.
¤ 1971 peeti New Yorgi Madison Square Gardenis profipoksi raskekaalu "sajandi matš", kus Joe Frazier võitis 15. raundis punktidega Muhammad Ali, kellele see oli esimeseks kaotuseks profiringis pärast 32 võidukat matši. Frazier kasvatas oma võidurea 27-le.
¤ 1971 püstitas Milwaukee Bucks klubi ajaloo rekordi, võitis NBA-s 20. mängu järjest.
¤ 1979 sõlmis Edmonton Oilers 18-aastase Wayne Gretzkyga jäähokiajaloo pikima lepingu, mis kohustas teda mängima Oilersis 1999. aasta lõpuni. Oma särgi numbriks sai Gretzky seepärast 99.
¤ 1986 sai Martina Navratilovast esimene tennisist, kes teeninud auhinnaraha 10 miljonit dollarit.
¤ 1986 võitis Allar Levandi N Liidu talispartakiaadil kahevõistluse.
¤ 1987 lõppesid Indianapolises kolm päeva kestnud esimesed sise-MM-võistlused. Püstitati kuus sisevõistluste maailmarekordit.
¤ 1990 alistas Eesti võrkpallimeeskond Kajaanis Soome koondise 3:2.
¤ 1991 lõppesid Haapsalu lahel EM- ja EK-võistlused jääpurjetamise DN-klassis. Euroopa meistriks tuli Mati Kuulmann, hõbe kuulus Rein Veiderile ja pronks Vaiko Vooremaale. Esimeseks juunioride Euroopa meistriks krooniti Toomas Jürjo, karikavõitjaks tuli Vaiko Vooremaa.
¤ 1997 selgusid Haapsalu lähistel Topus Euroopa meistrid jääpurjetamises klassis Monotüüp XV. Euroopa meistriks tulid Vello Jürjo - Mati Roosma, pronksi said Peeter Siniväli - Vello Vähi.
¤ 1998 jõudsid Prahas peetud turniiril kaks Eesti judokat finaali. Aleksei Budõlin võitis, Indrek Pertelson sai teise koha.
¤ 1999 saavutasid Meelis Aasmäe ja Pavo Raudsepp MK-sarjas Vantaas peetud 20 km pikkuses teatesprindis teise koha.
¤ 2004 tekitas Todd Bertuzzi NHL-i kohtumises tõsise vigastuse Steve Moore'ile ning sai hooaja lõpuni mängukeelu.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet