SÜNNIPÄEV
»»» 1875 Hugh Lawrence "Laurie" Doherty, Inglismaa tennisist (Wimbledon, London – surn. 21.08.1919 Broadstairs, Kent). Wimbledoni turniiri üksikmängu võitja 5 korda järjest (1902-1906) ja meespaarismängu võitja koos oma vanema venna Reggie'ga 7 korda (1897, 1898, 1900, 1901, 1903-1905). 1903. aastal sai temast esimene tennisist, kes võitnud suure slämmi turniiri väljaspool oma kodumaad, kui alistas USA meistrivõistluste finaalis tiitlikaitsja ameeriklase William Larnedi 6:0, 6:3, 10:8. Võitis USA-s ka paarismängu (1902, 1903). Olümpiavõitja 1900 Pariisis nii üksik- kui meespaarismängus ning -pronks segapaarismängus. Tennise Kuulsuse hallis 1980.
»»» 1890 Philippe Thys, Belgia jalgrattur (Anderlecht – surn. 16.01.1971 Brüssel). Tour de France'i üldvõitja 1913, 1914 ja 1920. Alles 1955. aastal jõudis Louison Bobet samuti kolme võiduni ning 1964 võitis Jacques Anquetil suurtuuri neljandat korda. Thys võitis lisaks 1922. aasta Touril viis ja 1924 veel kaks etappi. 1917 võidutses belglane Pariisi - Toursi ja Giro di Lombardia klassikul. 1918 oli Thys kiireim ka Toursi - Pariisi sõidul. Esimese võidu Touril teenis 22-aastasena. Sõidu ajal purunes belglase rattal kahvel ja ta palus abi kohalikult jalgrattapoe omanikult. Remont kestis pool tundi, kuid velotuuri lõppedes Pariisi jõudes oli tema edu lähima konkurendi ees ikkagi ligi kaks minutit.
»»» 1900 Heinrich Silber, Eesti laskur (Tallinn - surn. 04.05.1959 Leicester). MM-võistlustel 1937 sõjapüssi standardharjutuses 3 x 20 lasku ind. 12., meeskonnavõistluses põlvelt- ja püstilaskmises hõbeda ning kogusummas pronksi võitjaid, medalilaskmises sai 2 kuldmärki. Kuulus Kaitseliidu Tallinna malevasse, Lõuna malevkonna laskurklubisse ja 1937-1937 Eesti koondisse. Oli II maailmasõjas Saksa sõjaväes julgestuspataljoni ülem, siirdus 1944 Saksamaale ja 1947 sealt Inglismaale. Sportimist alustas Tallinna Kalevis 1961 jalgpalluri ja kergejõustiklasena, hiljem laskesportlasena.
»»» 1903 Karoline "Lina" Radke-Batschauer, Saksamaa kergejõustiklane (Baden-Baden - surn. 14.02.1983 Karlsruhe). Olümpiaajaloo esimene võitja naiste 800 m jooksus 1928 Amsterdamis. 1920. aastatel oli oma treeneri ja abikaasa Georg Radke õhutusel naiste kergejõustiku üks pioneere. Tema lemmikdistants oli 1000 m. Püstitas olümpiafinaalis maailmarekordi 2.16,8, mis püsis 1944. aastani. 1927 jooksis rekordiks 2.23,8 ja enne olümpiat 2.19,6. Radke võistles 1934. aastani, loobus pärast samal aastal peetud naiste maailmamänge.
»»» 1906 Veera Nõmmik-Farrand, Eesti tennisist (Riia - surn. 13.02.2002). Enne II maailmasõda oli Eesti parim naistennisist, üksikmängus 12 ja paarismängudes 9 meistritiitlit. Osales kõigil sõjaeelsetel maavõistlustel ja võitis 11 üksikmängust 8, oli nii üksik- kui ka paarismängudes Soome, Läti ja Leedu lahtiste meistrivõistluste võitjaid. Läks 1944 Rootsi, kus töötas treenerina. Abiellunud ameeriklasest suurtöösturi Clair Farrandiga, siirdus 1964 USA-sse.
»»» 1917 William David Conn, paremini tuntud kui Billy Conn, USA poksija (Pittsburgh, Pennsylvania - surn. 29.05.1993 Pittsburgh, Pennsylvania). Profipoksi poolraskekaalu maailmameister, kui alistas 13. juulil 1939 New Yorgis Melio Bettina. Mais 1941 loobus sellest tiitlist, et üritada raskekaalu meistrivööd matšis Joe Louisiga. 18. juunil 1941 matš peetigi ning Conn oli 12 raundi järel punktidega juhtimas. 13. raundis nokautis Louis liialt julgeks läinud vastase. Kordusmatš peeti 19. juunil 1946 ja selle kaotas Conn nokaudiga 8. raundis. Seda matši kanti esimesena raskekaalu tiitlimatšidest üle televisioonis. Pidas kokku 77 matši, võitis 64 (15 nokaudiga), kaotas 12 ja viigistas 1. Suri kopsupõletiku tagajärjel 75-aastaselt.
»»» 1920 Maxi Herber, Saksamaa iluuisutaja (München - surn. 20.10.2006 Garmisch-Partenkirchen). Olümpiavõitja 1936 Ga-Pa's paarissõidus koos Ernst Baieris. Maailmameister 1936-1939, pronks 1934. Euroopa meister 1935-1939. Saksamaa meister üksiksõidus 1934-1936 ning paarissõidus 1938, 1939. Klubi Münchner EV. Reformisid paarissõitu, hakates esimestena sooritama hüppeid kõrvuti. Abiellusid pärast karjääri lõppu 1940, kolm last. Pärast sõda esinesid jääshow'des ja ajasid äri. Lahutasid 1964, hiljem abiellusid uuesti, kuid lahutasid teist korda. Kannatas Parkinsoni tõve käes ning suri 86-aastaselt ühes Garmisch-Partenkircheni hooldekodus. Oli surres vanim elus olnud Saksa naisolümpiavõitja.
»»» 1922 Nils Liedholm, Rootsi jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Valdemarsvik - surn. 05.11.2007 Cuccaro Monferrato, Itaalia). Rootsi koondises 1946-1958 kokku 21 mängu ja 10 väravat. MM-võistluste hõbe 1958, olümpiavõitja 1948 Londonis. Klubid: IK Sleipner (1943-1946), IFK Norrköping (1946-1949) ja AC Milan (1949-1961). Itaalia meister 1951, 1955, 1957, 1959, Ladina karikas 1951, 1956, Rootsi meister 1947, 1948. UEFA meistrite karikasarja finalist 1958. AC Milani kuulsa Rootsi kolmiku Gre-No-Li üks liige Gunnar Greni ja Gunnar Nordahli kõrval. Treenerina alustas 1961 AC Milanis abitreenerina, 1963-1966, 1977-1979 ja 1984-1987 oli peatreener. Muud klubid: Verona (1966-1968, 1992), Monza (1968-1969), Varese (1969-1971), Fiorentina (1971-1973), AS Roma (1973-1977, 1977-1979, 1979-1984, 1987-1989, 1997). Itaalia meister AC Milaniga 1979, karikavõitja AS Romaga 1981, 1983, 1984, UEFA meistrite karikasarja finalist 1984. Ajalehe Aftonbladet lugejad hääletasid ta Rootsi XX sajandi parimaks jalgpalluriks.
»»» 1927 Torbjørn Falkanger, Norra suusahüppaja (Trondheim). Olümpiahõbe 1952 Oslos suure mäe hüpetes. Andis samade mängude avamisel sportlaste olümpiavande. Holmenkolleni mängude kahekordne võitja 1949, 1950, Holmenkolleni medal 1952 koos Stein Erikseni, Heikki Hasu ja Nils Karlssoniga. Karjäär lõppes mõned kuud enne Cortina d'Ampezzo olümpiat kukkumisega hüppemäel.
»»» 1929 Didi ehk Waldyr Pereira, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja (Campos dos Goytacazes, Rio de Janeiro - surn. 12.05.2001 Rio de Janeiro). Osales kolmel MM-il (1954, 1958 ja 1962) ning tuli kahekordseks maailmameistriks (1958 ja 1962). Teda peetakse kõigi aegade üheks paremaks poolkaitsjaks - täpne sööt, jõulisus, karistuslöögid ja väravate löömise oskus. Mängis Brasiilia koondises 1952-1962 kokku 68 mängu ja lõi 20 väravat. Mängis peamiselt kodumaa klubides (kõige pikemalt Fluminenses 1949-1956 ja Botafogos 1960-1965), kuid 1959 ja 1960 tuli mõlemal hooajal Madridi Reali koosseisus UEFA meistrite karikasarja võitjaks. Pärast 1962. aasta MM-i hakkas treeneriks, muuhulgas juhendas 1970. aasta MM-il Peruu koondist ja viis Istanbuli Fenerbahce 1974 ja 1975 Türgi meistriks. 16. juunil 1950 lõi ta 20-aastase noorukina kõigi aegade esimese värava Maracana staadionil.
»»» 1938 Frederick "Fred" Sydney Stolle, Austraalia tennisist (Hornsby, New South Wales). Võitis suure slämmi turniiridelt kokku 17 esikohta, neist üksikmängus 1965 Prantsusmaal ja 1966 USA-s, meespaarismängus 1963, 1964, 1966 Austraalias, 1965, 1968 Prantsusmaal, 1962, 1964 Inglismaal ja 1965, 1966, 1969 USA-s ning segapaarismängus 1962, 1969 Austraalias ning 1961, 1964, 1969 Wimbledonis. Lisaks mängis veel 17 korda finaalis, sh 6 korda üksikmängus. Tennise Kuulsuse hallis 1985.
»»» 1938 Penelope Theresa "Penny" Pitou, USA mäesuusataja (New York). Olümpiahõbe 1960 Squaw Valleys kiirlaskumises ja suurslaalomis. Esimene USA mäesuusataja, kes võitis olümpiamedali kiirlaskumises. Abiellus pärast karjääri lõppu Austria mäesuusataja Egon Zimmermanniga ja jäi elama New Hampshire'i. Juhib reisifirmat, mis korraldab suusareise Euroopasse.
»»» 1939 Elvīra Ozoliņa, Läti kergejõustiklane (Leningrad). Olümpiavõitja 1960 Roomas odaviskes. Püstitas kolm MR-i, neist parimaks jäi 59.78. Harjutas Leningradi Burevestnikus. Abiellus 1968. aasta olümpiavõitja Jānis Lūsisega, nende poeg Voldemārs osales olümpial 2000 ja 2004.
»»» 1946 Lennox V. Miller, Jamaica kergejõustiklane (Kingston, Jamaica – surn. 08.11.2004 Pasadena, California). Olümpiahõbe 1968 Mexico Citys ja -pronks 1972 Münchenis 100 m jooksus. Lennox ja tema tütar Inger Miller olid kergejõustikus esimesed isa ja tütar, kes mõlemad saanud olümpiamedali. Oli Atlantas 1996 teatejooksus kulla võitnud tütre treener. Mõlemad õppisid Lõuna-California ülikoolis, Miller omandas kraadi psühholoogias ja õppis ka hambaarstiks. Viimases ametis töötas Pasadenas 30 aastat.
»»» 1946 Aleksandr Gorškov, N Liidu iluuisutaja (Moskva). Olümpiavõitja 1976 Innsbruckis jäätantsus koos Ljudmila Pahhomovaga (selle ala esimesed olümpiavõitjad). Maailmameister 1970-1974 ja 1976 ning hõbe 1969, Euroopa meister 1970, 1971, 1973-1976, hõbe 1972 ja pronks 1969. Sõitis Pahhomovaga koos alates 1966. aastast. Treener Jelena Tšaikovskaja. 1977-1992 töötas treenerina, 1992. aastast oli Venemaa Olümpiakomitee rahvusvaheliste suhete osakonna juht, 2001. aastast täitevkomitee liige. Olnud ametis ka ISU-s.
»»» 1946 Jon Ekerold, LAV-i mootorisportlane (Johannesburg). Võistles ringrajasõidu MM-sarjas 1975-1983 kokku 56 GP-sõidul, võitis neist 7 ja lõpetas 17 korda esikolmikus. 2 parimat stardikohta ja 3 kiireimat ringi. Maailmameister 350 cm3 klassis 1980 erameeskonna Yamaha-Bimotaga. Hõbe 1980 ja pronks 1977 350 cm3 klassis. Meeskonnad: Yamaha, Yamaha-Bimota, Cagiva, Suzuki. Võistles põhiliselt 250 ja 350 cm3 klassis, kaks viimast hooaga 500-lisel.
»»» 1947 Emiel Puttemans, Belgia kergejõustiklane (Leuven). Olümpiahõbe 1972 Münchenis 10 000 m jooksus Lasse Vireni järel ja viies koht 5000 m jooksus. MR-id: 3000 m - 7.37,6 (1972), 2 miili - 8.17,8 (1971), 5000 m - 13.13,0 (1972).
»»» 1951 Timo Salonen, Soome autovõidusõitja (Helsingi). Osales autoralli MM-sarjas 1974-1992 ja 2002 kokku 95 rallil, võitis neist 11 ja lõpetas 24 korda esikolmikus. Kiiruskatsetelt 256 võitu. Maailmameister 1985 Peugeot' autoga. Meeskonnad: Fiat, Datsun, Nissan, Peugeot, Mazda, Mitsubishi. Pikka aega oli tema kaardilugeja Seppo Harjanne, kes hiljem istus Tommi Mäkineni kõrval. Pärast võidusõitmise lõpetamist müünud autosid (Autotalo Timo Salonen). Hüüdnimi Löysä.
»»» 1954 Brigitte Köhn-Rohde, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Prenzlau). Olümpiavõitja 1976 Montrealis ja Euroopa meister 1974 Roomas 4 x 400 m teatejooksus. Abiellus pärast Montreali olümpiat ja sünnitas lapse. Tuli rajale tagasi 400 m tõkkejooksjana ja sai EM-il 1978 Prahas neljanda koha. Klubi SC Neubrandenburg. Isiklik rekord 400 m jooksus 50,26 (1976).
»»» 1955 William Clyde Elliott, USA autovõidusõitja (Dawsonville, Georgia). NASCAR Sprint Cupi sarja võitja 1988. Sõitis selles sarjas alates 1976. aastast, võitis 44 võistlust, lõpetas 320 korda esikümnes ning alustas 55 korda parimalt stardikohalt. NASCAR Nationwide Seriesis 1 esikoht, 16 korda esikümnes ja 2 parimat stardikohta. Võitnud kaks korda Daytona 500 miili sõidu. NASCAR-i kõige populaarsema võidusõitja auhind rekordilised 16 korda. Ameerika autospordi Kuulsuse hallis 2007.
»»» 1957 Antonio Cabrini, Itaalia jalgpallur (kaitsja) ja treener (Cremona). Itaalia koondises 1978-1987 kokku 73 mängu ja 9 väravat. Maailmameister 1982, nelajs koht 1978 ja finaalturniiril ka 1986. Klubid: US Cremonese (1973-1975), Bergamo Atalanta (1975-1976), Torino Juventus (1976-1989) ja Bologna Calcio (1989-1991). Itaalia meister 1977, 1978, 1981, 1982, 1984, 1986 ja karikavõitja 1978, 1983. UEFA meistrite karikasarja võitja 1985, karikavõitjate karikasarja võitja 1984, UEFA Cupi võitja 1977 ja superkarika võitja 1984. Juventuse kapten 1988-1989. Alates 2000. aastast töötanud treenerina. Klubid: Arezzo (2000-2001), Crotone (2001), Pisa (2004-2005) ja Novara (2005-2006). Septembrist 2007 veebruarini 2008 Süüria koondise peatreener.
»»» 1959 Christin Cooper, USA mäesuusataja (Ketchum, Idaho). Olümpiahõbe 1984 Sarajevos suurslaalomis. MM-võistlustelt hõbe 1982 Haus im Ennstalis suurslaalomis ja slaalomis ning pronks alpi kahevõistluses. MK-sarjas 1981-1984 kokku 7 etapivõitu (3 suurslaalomis, 2 slaalomis ja 2 kahevõistluses), üldarvestuse kolmas 1982 ja neljas 1981. Pärast olümpiamedalit nimetati tema kodukohas Sun Valleys üks laskumisnõlv Christin's Silveriks.
»»» 1960 Ralf Minge, Saksamaa (SDV) jalgpallur, ründaja (Prösen). SDV koondises 1983-1989 kokku 36 mängu ja 8 väravat. Mängis 1980-1991 vaid Dresdeni Dynamos. SDV meister 1989 ja 1990, karikavõitja 1982, 1984, 1985, 1990. Olnud sama klubi peatreener 1993 ja 1995, praegu spordidirektor. Aastatel 2006-2007 töötas Gruusia U-21 koondise juhendajana.
»»» 1962 Bruno Thiry, Belgia autovõidusõitja (Sankt Vith). Sõitis autoralli MM-sarjas 1989-2002 ning lõpetas 5 rallil esikolmikus. MM-võistluste viies koht 1994. Sõitnud MM-sarjas Fordi, Subaru ja Škodaga. Euroopa meister 2003 (viis rallivõitu) ja hõbe 2004. Alates 2005. aastast osalenud vaid üksikutel rallidel. Kaassõitja kogu karjääri vältel Stephane Prévot.
»»» 1965 Matthew Nicholas Biondi, USA ujuja (Palo Alto, California). Osales kolmel olümpial (1984, 1988, 1992) ning võitis kokku 11 (8+2+1) medalit. Kuldadest vaid kaks tulid individuaalselt, 50 m ja 100 m vabaujumises 1988 Soulis. 3 kulda 4 x 100 m vabalt, 2 kulda 4 x 100 m kombineeritud ja 1 kuld 4 x 200 m vabalt teateujumises. Võitis Soulis kokku 7 medalit, neist 5 kulda. MM-võistlustelt 1986-1991 kokku 11 (6+2+3) medalit, sh. individuaalsed kullad 100 m vabaujumises 1986 Madridis ja 1991 Perthis. Vaikse ookeani meistrivõistluste 9-kordne võitja ja 24-kordne USA meister. Püstitas kokku 12 MR-i, oli esimene, kes ujus 100 m vabalt alla 49 sekundi. Maailma parim meesujuja 1986 ja 1988.
»»» 1968 Zvonimir Boban, Horvaatia jalgpallur, poolkaitsja (Imotski). Jugoslaavia koondises 1988-1991 kokku 8 mängu ja 1 värav, Horvaatia koondises 1991-1999 kokku 51 mängu ja 12 väravat. MM-võistluste pronks 1998 (meeskonna kapten), EM-i finaalturniiril 1996. Noorte maailmameister 1987. Klubid: Zagrebi Dinamo (1985–1991), AC Milan (1991–2001), AS Bari (1991–1992, laen) ja Celta de Vigo (2001, laen). Itaalia meister 1993, 1994, 1996, 1999, superkarikas 1992, 1993, 1994. UEFA Meistrite liiga ja superkarika võitja 1994. Kui Boban värava lõi, ei kaotanud Horvaatia koondis kunagi. Lõpetanud Zagrebi ülikooli ajalooteaduskonna. Töötanud ajakirjanikuna nii ajalehes kui teles.
»»» 1972 Stanislav Varga, Slovakkia jalgpallur, kaitsja (Lipany). Slovakkia koondises 1997-2006 kokku 54 mängu ja 2 väravat. Klubid: Prešovi Tatran (1992–1998), Bratislava Slovan (1998–2000), Sunderland (2000–2003, 2006–2008), West Bromwich Albion (2002, laen), Glasgow Celtic (2003–2006), Burnley (2008, laen).
»»» 1974 Koji Alexander Murofushi, Jaapani kergejõustiklane (Numazu). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja -pronks 2008 Pekingis vasaraheites, 2000 Sydneys oli üheksas. MM-võistluste hõbe 2001 Edmontonis ja pronks 2003 Pariisis. Aasia mängude võitja 1998 Bangkokis ja 2002 Busanis ning hõbe 1994 Hiroshimas. Isa Shigenobu oli samuti vasaraheitja ja Jaapani rekordi omanik, õde Yuka võistleb nii vasaraheites kui kettaheites, ema Serafina Moritz esindas odaviskes Rumeeniat ja tuli 1968 juunioride Euroopa meistriks. Isiklik rekord vasaraheites 84.86 (2003), kettaheites 41.93 (2002).
»»» 1974 Fredrik "Freddie" Modin, Rootsi jäähokimängija, ründaja (Sundsvall, Medelpad). Mänginud profina 1994. aastast, NHL-i drafti 64. valik 1994 (Toronto Maple Leafs). Mängis kodumaal Timrå IK ja Brynäs IF-i eest, NHL-is Maple Leafsis (1996-1999), Tampa Bay Lightningis (1999-2006) ja Columbus Blue Jacketsis (2006-). Stanley Cupi võitja 2004. Olümpiavõitja 2006 Torinos, maailmameister 1998 ja pronks 2001. NHL-i Tähtede mängul 2001.
»»» 1975 Tatiana Grigorieva, Vene päritolu Austraalia kergejõustiklane (Leningrad). Olümpiahõbe 2000 Sydneys teivashüppes. MM-võistluste pronks 1999 Sevillas, Hea Tahte mängude pronks 1998 New Yorgis. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 2002 ja hõbe 2006. Emigreerus Austraaliasse 1997. Lõpetas tippspordis 2007 ning avas koos abikaasa Plamen Milanoviga Brisbane'i eeslinnas Hamiltonis kohviku Caffe e Gelato Milany.
»»» 1976 Renate Groenewold, Hollandi kiiruisutaja (Veendam). Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys ja 2006 Torinos 3000 m distantsil. MM-võistluste kuld 2004 Hamaris mitmevõistluses ja 2009 Vancouveris 3000 m-s, hõbe 2007 Salt Lake Citys 3000 m-s ja naiskondlikus jälitussõidus ning 2009 Vancouveris naiskondlikus jälitussõidus, pronks 2001 Budapestis mitmevõistluses. EM-ilt 1 hõbe- ja 5 pronksmedalit. Hollandi meister mitmevõistluses 1999, 2002 ja 2003. Isiklikud rekordid: 500 m - 39,48, 1000 m - 1.17,16, 1500 m - 1.55,29, 3000 m - 3.55,98, 5000 m - 7.01,21.
»»» 1977 Anne-Caroline Chausson, Prantsusmaa jalgrattur (Dijon). Olümpiavõitja 2008 Pekingis BMX-klassis. Tulnud 1996-2008 mägirattasõidu erinevates distsipliinides kokku 13 korda maailmameistriks. 9 MM-kulda kiirlaskumises (1996-2003 ja 2005), 2 paarisslaalomis (2000, 2001) ning neljakrossis (2002, 2003). Juunioride MM-kuld kiirlaskumises 1993-1995.
»»» 1983 Travis Alan Pastrana, USA mootorisportlane (Annapolis, Maryland). Võitnud esikohti nii superkrossis, motokrossis, freestyle'is kui autorallis. Esimest korda tuli freestyle'is maailmameistriks juba 14-aastaselt. Isa Robert on pärit Puerto Ricost.
SURMAPÄEV
««« 1982 parun Philip John Noel-Baker, Suurbritannia kergejõustiklane, poliitik, diplomaat ja akadeemik (Westminster - sünd. 01.11.1889 Hendon). Olümpiahõbe 1920 Antverpenis 1500 m jooksus. Oli 1929-1970 Ühendatud Kuningriigi parlamendi Alamkoja saadik ja minister, 1946-1947 leiboristide partei juht. Rahvasteliidu loomise algatajaid. Nobeli rahupreemia 1959 desarmeerimise pooldajana. 1960. aastail oli UNESCO juures asuva kehalise kasvatuse ja spordi nõukogu president. Asutas omanimelise auhinna, mida hakati andma spordi valdkonnas tehtava teadusliku töö eest.
««« 2002 Jacques Richard, Kanada jäähokimängija, ründaja (sünd. 07.10.1952 Quebec City, Quebec). Mängis NHL-is 1972-1983 kokku 10 hooaega Atlanta Flamesi, Buffalo Sabresi ja Quebec Nordiquesi eest. NHL-i drafti teine valik 1972 (Flames). Hukkus autoõnnetuses.
SÜNDMUSED
¤ 1908 ujus sakslanna Maria Gerstung Magdeburgis 100 m vabalt 1.35,0-ga, püstitades esimese naiste maailmarekordi.
¤ 1950 alistas Detroit Red Wings kodupubliku ees peetud NHL-i 4. Tähtede mängus liiga koondise 7:1.
¤ 1965 otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee, et 1968. aasta olümpiamängudel osalevad kaks Saksamaad omaette võistkonnaga, võttes enda liikmeks vastu ka Saksa DV rahvusliku olümpiakomitee.
¤ 1978 püstitas austraallane Ken Warby mootorpaadiga Spirit of Australia maailma kiirusrekordi veel, saades keskmiseks kiiruseks 511,11 km/h.
¤ 1992 pidas 1990. aastal asutatud Ottawa Senators esimese mängu NHL-is.
¤ 2000 krooniti sakslane Michael Schumacher pärast 21-aastast vaheaega esimese Ferrari piloodina F1 maailmameistriks.
¤ 2005 algasid Leipzigis vehklemise MM-võistlused.
¤ 2006 võitis hispaanlane Fernando Alonso teist aastat järjest F1 autode MM-sarja, sest tema suurim rivaal Michael Schumacher MM-võistluste eelviimaselt etapilt Jaapani GP-lt punkte juurde ei teeninud.
¤ 2005 kindlustas Elevandiluuranniku jalgpallimeeskond eesotsas Didier Drogbaga endale koha 2006. aasta jalgpalli MM-võistluste finaalturniiril. Esmakordselt selle Aafrika riigi jalgpalliajaloos.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
