SÜNNIPÄEV
»»» 1881 Harry Livingston Hillman, USA kergejõustiklane (Brooklyn, New York - surn. 09.08.1945 Hanover, New Hampshire). Olümpiavõitja 1904 St. Louisis 400 m jooksus ning 200 m ja 400 m tõkkejooksus, -hõbe 1908 Londonis 400 m tõkkejooksus. Kahekordne AAU meister nii 200 m kui 400 m tõkkejooksus. Töötas kuni surmani Dartmouthi kolledžis treenerina. 1924, 1928 ja 1932 olümpial treenerina. Tema tuntuim õpilane oli 1920. aasta olümpiavõitja 110 m tõkkejooksus Earl Thompson.
»»» 1889 Oskar Kaplur, Eesti maadleja (Tallinn - surn. 20.09.1962 Moskva). Euroopa meister 1912 Viinis kreeka-rooma maadluses kuni 70 kg kaalus. Olümpial 1912 Stockholmis jagas 6.- 8. kohta. MM-il 1911 viies koht. 1913-1914 võistles võitmatuna Ameerikas. 1918 siirdus elama Venemaale ja võitis ülevenemaalised elukutseliste võistlused keskkaalus. Töötas Moskvas lennukitööstuses.
»»» 1906 Emília Rotter-Szmolnár, Ungari iluuisutaja (Budapest - surn. 28.01.2003 Budapest). Olümpiapronks 1932 Lake Placidis ja 1936 Garmisch-Partenkirchenis paarissõidus koos Laszlo Szollasega. 1931-1935 kokku 4 MM-kulda ja 1 hõbe (1932). Euroopa meister 1934 Prahas, hõbe 1930 Viinis ja 1931 St. Moritzis. Juudi spordikuulsuse hallis 1995.
»»» 1906 Fritz Schilgen, Saksamaa kergejõustiklane (Kronberg im Taunus - surn. 12.09.2005 Kronberg im Taunus). Süütas Berliini olümpiamängudel 1936 olümpiatule, kuid ise võistlustel ei osalenud. Saksamaa meistrivõistluste pronks 1930, 1931 ja 1933, kõik 1500 m jooksus. Universiaadi hõbe 4 x 400 m teatejooksus 1928 ja 5000 m jooksu pronks 1930. Pärast II maailmasõda oli Saksamaa Olümpiakomitee konsultant ja aitas kavandada 1972. aasta mänge Münchenis. Osales 1996. aastal 90-aastasena olümpiatule teatejooksus, süüdates tule samal staadionil, kui 60 aastat tagasi.
»»» 1907 Jean Aerts, Belgia jalgrattur (Laken - surn. 15.06.1992 Brugge). Esimene rattur, kel õnnestus võita maanteesõidus MM-kuld nii amatööri (1927) kui ka elukutselisena (1935). Oli tuntud sprinterina, võitis Tour de France'il 11 etappi, neist enam kui pooled (6) 1933.
»»» 1930 Jeannette Eleanor Altwegg, Suurbritannia iluuisutaja (Mumbai, Maharashtra, India). Olümpiavõitja 1952 Oslos ja -pronks 1948 St. Moritzis naisüksiksõidus. Maailmameister 1951, hõbe 1950 ja pronks 1949. Euroopa meister 1951 ja 1952, hõbe 1950 ja pronks 1949. Tennises jõudis 1947 Wimbledoni noorteturniiri finaali, kuid siis keskendus iluuisutamisele. Loobus profikarjäärist sõjaorbude hooldamise kasuks oma uuel kodumaal Šveitsis. Abiellus 1953 šveitsi inseneri Marc Wirziga, kes oli tema iluuisutajast sõbranna Susi Wirzi vend. Abielu lahutati 1973. Nende neljast lapsest tuli tütar Cristina 1983. aastal curlingus maailmameistriks.
»»» 1939 Carsten Keller, Saksamaa maahokimängija (Berliin). Olümpiavõitja 1972 Münchenis. Koondises kokku 133 mängu. Loobus pärast olümpiavõitu ja hakkas treeneriks. Tema kaks last on astunud isa jälgedes. Poeg Andreas tuli olümpiavõitjaks 1992 Barcelonas ning sai 1984 Los Angeleses ja 1988 Soulis hõbeda, tütar Natascha osales samuti kolmel olümpia ning sai kulla 2004 Ateenas. Carsten Kelleri isa Erwin sai maahokis hõbemedali Berliini olümpial 1936.
»»» 1941 Yves Saint-Martin, Prantsusmaa džoki (Agen, Lot-et-Garonne). Prantsuse ratsutamisajaloo üks edukamaid džokisid. Võitis esimese võistluse 26. juulil 1958 madame Suzy Volterrale kuulunud hobusel. Prantsusmaa parim aastatel 1960-1983 kokku 15 korda. Võitis karjääri jooksul kokku 3314 võistlust, neist 3275 Prantsusmaal.
»»» 1945 Rogatien "Rogie" Vachon, Kanada jäähokimängija, väravavaht (Palmarolle, Quebec). Mängis NHL-is Montreal Canadiensi, Los Angeles Kingsi, Detroit Red Wingsi ja Boston Bruinsi eest. Jagas 1968 Vezina Trophyt koos Gump Worsleyga. Kolmekordne Stanley Cupi võitja (1968, 1969, 1971), kõik Canadiensis. Kingsi mängijana NHL-i Tähtede meeskonna teises koosseisus 1975 ja 1977. Kings igavikustas tema särginumbri (30) 1986. Lõpetas karjääri 1982 Bostonis. Canada Cupil 1976 koondise esiväravavaht ning turniiri parim omas ampluaas. Tegutses 1984-1992 Kingsi peamänedžerina ning olnud kolmel perioodil ka asendustreener.
»»» 1947 Amos Biwott, Keenia kergejõustiklane (Nandi regioon). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 3000 m takistusjooksus. Oli enne olümpiat sel alal osalenud vaid kolmel võistlusel ja tema tõkete ületamise tehnika oli krobeline - ta ületas esimesena takistuse sellele mitte peale astudes. Olümpiavõit oli tema karjääri tipphetk, Rahvaste Ühenduse mängudel 1970 oli ta kolmas, Müncheni olümpial 1972 kuues ja Rahvaste Ühenduse mängudel 1974 kaheksas. Töötas hiljem Keenia vanglate valitsuses, kuid pidi lahkuma 1978 süüdistatuna varguses. Edasi töötas staadionivalvurina. Alates 1973. aastast abielus Cherono Maiyoga, kes oli Münchenis üks esimesi olümpial osalenud Keenia naissportlasi. Viie lapse isa.
»»» 1947 Veljo Kuusemäe, Eesti kergejõustiklane (Martana vald, Läänemaa). Püstitas 1971 kettaheites N Liidu rekordi 63.60 (Euroopa hooaja edetabeli kolmas tulemus) ja tuli 1974 N Liidu meistriks. N Liidu noortemeister 1965. 1970-1978 võitis Eesti meistrivõistlustel kettaheites ja kuulitõukes 14 medalit, sh. kettaheites 5 kulda. Parandas 1969-1977 Eesti rekordit 6 korral (58.50 - 65.54). Isiklik rekord kuulitõukes 17.14 (1978). Treenis Haapsalus Einart Prossi ja Tallinnas Heino Lipu juhendamisel.
»»» 1948 Jean-Pierre Monseré, Belgia jalgrattur (Roeselare - surn. 15.03.1971 Sint-Pieters-Lille). Maailmameister 1970 Leicesteris maantee grupisõidus. Võistles profina alates 1969. aastast ja võitis samal aastal ka Giro di Lombardia klassiku. 1970 võitis lisaks MM-tiitlile ka Belgia meistritiitli. 1971 tuli taas oma maa meistriks, kuid 15. märtsil põrkas GP Retie võistlusel kokku autoga ja sai surma. Monserést nooremana on grupisõidu MM-kulla saanud vaid Karel Kaers.
»»» 1954 Johan Harmenberg, Rootsi vehkleja (Stockholm). Olümpiavõitja 1980 Moskvas epees. Maailmameister 1977 Buenos Aireses ja pronks meeskonnavõistluses 1979 Hamburgis. MK-võistluste võitja 1977, 1979 ja 1980 ning meeskondlikult 1977 ja 1980. Juudi spordikuulsuse hallis 1997.
»»» 1956 Stefan Nils Edwin Johansson, Rootsi autovõidusõitja (Växjö). F1 autode MM-sarjas 1980, 1983-1991 kokku 103 etappi ja 12 korda esikolmikus. Meeskonnad: Shadow, Spirit, Tyrrell, Toleman, Ferrari, McLaren, Ligier, Onyx, AGS ja Footwork. MM-sarja viies 1986 (Ferrari) ja kuues 1987 (McLaren). 1992-1996 osales CART-sarjas 73 etapil, ei võitnud neist ainsatki, kuid oli 1992 aasta parim uustulnuk. Briti F3 meister 1980, Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja 1997 koos Tom Kristenseni ja Michele Alboretoga.
»»» 1956 Maurice "Mo" Edward Cheeks, USA korvpallur (Chicago, Illinois). Mängis elukutselisena 1978-1993, NBA drafti 36. valik 1978 (Philadelphia 76ers). Klubid: Philadelphia 76ers (1978–1989), San Antonio Spurs (1989–1990), New York Knicks (1990–1991), Atlanta Hawks (1991–1992) ja New Jersey Nets (1992–1993). NBA meister 1983, NBA Tähtede mängul 1983, 1986-1988. Hooaja esimeses kaitsemeeskonnas 1983-1966 ja teises 1987. 76ers igavikustas tema särginumbri 10. Klubid peatreenerina Portland Trail Blazers (2001–2005) ja Philadelphia 76ers (2005–2008) ning abitreenerina Oklahoma City Thunder (2009-).
»»» 1960 Aguri Suzuki, Jaapani autovõidusõitja (Tokyo). F1 autode MM-sarjas 1988-1995 kokku 88 etappi (64 starti) ja üks kord esikolmikus (kolmas koht Jaapani GP-l 1990). Meeskonnad: Larrousse, Zakspeed, Footwork, Jordan, Ligier. Oli 2006-2008 Super Aguri F1 tiimi ellukutsuja ja juht. Teinud koostööd ka IRL-is mehhiklase Adrian Fernandezega.
»»» 1962 Sergio Casal Martinez, Hispaania tennisist (Barcelona). Mängis elukutselisena 1981-1995 ja oli edukas paarismängus, kokku 47 turniirivõitu. Olümpiahõbe 1988 Soulis koos Emilio Sáncheziga. Koos võideti US Openil 1988 ja French Openil 1990 ning mängiti finaalis Wimbledonis 1987. US Openi võitja 1986 segapaarismängus koos Raffaella Reggiga. Kõrgeim koht maailma edetabelis kolmas. Üksikmängus võitis vaid ühe ATP Touri turniiri, 1985 Firenzes. World Team Cupi võitjaid 1992.
»»» 1963 Li Ning, Hiina riistvõimleja (Liuzhou, Guangxi). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses vabaharjutuses, rõngastel ja toenghooglemises, -hõbe meeskondlikult ja toenghüppes ning -pronks ind. mitmevõistluses. Süütas Pekingi olümpial 2008 olümpiatule, "lennates" enne ümber staadioni. Elab Hongkongis.
»»» 1969 Gary Andrew Speed, Walesi jalgpallur, poolkaitsja (Mancot, Wales). Walesi koondises 1990-2004 kokku 85 mängu ja 7 väravat. Klubid: Leeds United (1988–1996), Everton (1996–1998), Newcastle United (1998–2004), Bolton Wanderers (2004–2008) ja Sheffield United (2008–). Inglismaa meister 1992.
»»» 1969 Lars Roar Bohinen, Norra jalgpallur, poolkaitsja (Vadsø). Norra koondises 1989-1999 kokku 49 mängu ja 10 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994. Klubid: Bærum SK (1986), Oslo Lyn (1987), Oslo Vålerenga (1988–1989, 2003), Stavangeri Viking (1990), BSC Young Boys (1990–1993), Lillestrøm SK (1993, laen), Nottingham Forest (1993–1995), Blackburn Rovers (1995–1998), Derby County (1995–1998), Kopenhaageni Lyngby (2001–2002) ja Farum (2002). Olnud Vålerenga abitreener ja aprillini 2009 Stabæki spordidirektor.
»»» 1970 Latrell Fontaine Sprewell, USA korvpallur (Milwaukee, Wisconsin). Mängis profina 1992-2005, NBA drafti 24. valik 1992 (Golden State Arriors). Klubid: Warriors (1992–1997), New York Knicks (1999–2003) ja Minnesota Timberwolves (2003–2005). Mänginud 4 korda NBA Tähtede mängul. Tungis 1997 Warriorsis mängides kallale meeskonna treenerile P.J. Carlesimole ning sai 82-mängulise võistluskeelu, mida hiljem lühendati. Jõudis 1999 New York Knicksiga NBA meistrivõistluste finaali.
»»» 1971 Avo Leok, Eesti mootorisportlane (Võru). Eesti parim krossisõitja alates 1993. aastast, mil hakkas võistlema MM-võistluste etappidel. Võitis 1997. aastal esimese eestlasena MM-sarja etapi (Belgias, 500 cm3 klassis), oli 2000. aastal Hollandi GP-l kolmas ja 2005 MX3 klassis Itaalia GP võitja. Kõige ekstreemsemaks võiduks peab Namiibia motokrossi tšempionitiitlit 2004. aastal. Murdis 5. mail 2006 MX3 klassi MM-võistluste kolmandal etapil Hollandis kukkumise tagajärjel selgroo, kahjustades ka seljaaju ning jäi alakehast halvatuks. Tanel ja Aigar Leoki onu.
»»» 1971 Daniel Božilov Petrov, Bulgaaria poksija (Varna). Olümpiavõitja 1996 Atlantas ja -hõbe 1992 Barcelonas helveskaalus. Amatööride maailmameister 1995 Berliinis, lisaks veel hõbe ja kaks pronksi. Euroopa meister 1993 ja 1996 ning pronks 1991.
»»» 1972 Markus Babbel, Saksamaa jalgpallur, kaitsja (München). Saksamaa koondises 1995-2000 kokku 51 mängu ja 1 värav. MM-võistluste finaalturniiril 1998, Euroopa meister 1996 ja finaalturniiril 2000. Klubid: Müncheni Bayern (1991–1992, 1994–2000), Hamburger SV (1992–1994), Liverpool (2000–2004), Blackburn Rovers (2003–2004, laen) ja VfB Stuttgart (2004–2007). Saksamaa meister 1997, 1999, 2000, 2007, karikavõitja 1998, 2000, liiga karikavõitja 1997, 1998, 1999. UEFA karikasarja võitja 1996, 2001 ja superkarika võitja 2001. FA Cupi ja Inglise liiga karikasarja võitja 2001.
»»» 1972 Ioamnet Quintero Alvarez, Kuuba kergejõustiklane (Havanna). Olümpiapronks 1992 Barcelonas ja maailmameister 1993 Stuttgardis naiste kõrgushüppes. MK-võistluste võitja 1992. Isiklik rekord välitingimustes 2.00 (1983) ja hallis 2.01 (1993).
»»» 1973 Lorraine Fenton-Graham, Jamaica kergejõustiklane (Manchester). Olümpiahõbe 2000 Sydneys 400 m (esimese Jamaica naisena) ja 4 x 400 m teatejooksus. MM-kuld 2001 Edmontonis teatejooksus, lisaks 1997-2003 veel 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit 400 meetris ja teatejooksus. Püstitas 2002 Jamaica rekordi 49,30 sekundiga. Lõpetas karjääri 2006.
»»» 1974 Aleksei Petrov, Venemaa tõstja (Volgograd). Olümpiavõitja 1996 Atlantas ja -pronks 2000 Sydneys kuni 91 kg kaalus. Maailmameister 1994, Euroopa meister 1994 ja 2002. Püstitanud kokku 5 MR-i - 2 rebimises, 2 tõukamises ja 1 kogusummas.
»»» 1975 Jelena Lihhovtseva, Venemaa tennisist (Almatõ, Kasahstan). Mänginud elukutselisena jaanuarist 1992, võitnud 3 turniiri üksik- ja 27 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 15. (25. oktoobril 1999) ja paarismängus kolmas (27. septembril 2004). Üksikmängus French Openi poolfinalist 2005, Australian Openi veerandfinalist 2000 ja Wimbledonis 2002, US Openi neljas ring 1994, 1999, 2001, 2003 ja 2005. Võitis 2002 koos Mahesh Bhupathiga segapaarismängu Wimbledonis ja 2007 koos David Nestoriga Australian Openil. Lisaks mänginud naispaarismängus 4 korda ja segapaarismängus 1 korra finaalis. Teeninud auhinnaraha 6,2 miljonit dollarit.
»»» 1976 Sjeng Schalken, Hollandi tennisist (Weert). Mängis profina 1994-2007, võitis üksikmängus 9 ja paarismängus 6 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 11. (aprill 2003) ja paaris 221. (mai 2002). US Openi poolfinalist 2003, Wimbledonis veerandfinaalis 2002-2004. Lõpetas karjääri vigastuste tõttu, teenis auhinnaraha 5 192 798 dollarit.
»»» 1979 Péter Lékó, Ungari maletaja (Subotica, Jugoslaavia). Sai suurmeistriks 1994. aastal 14-aastaselt (tookord MR). Juulis 2009 FIDE edetabelis seitsmes koht (Elo 2756), kõrgeim koht olnud neljas (Elo 2763 aprillis 2005). U-16 vanuseklassi MM-kuld 1996. Kohtus 2004 nn klassikalise male MM-tiitlimatšis Vladimir Kramnikuga ja viigistas 7:7 (viimase partii võitnud Kramnik säilitas viigiga tiitli). FIDE MM-il 2005 5. koht ja 2007 4. koht. Dortmundi turniiri võitja 1999, 2008, Linarese turniiril 2003 ja Wijk aan Zees 2005. Maleolümpial 2008 Dresdenis esimesel laual parim. Armeenia suurmeistri Aršak Petrosjani väimees.
»»» 1980 Mbulaeni Tongai Mulaudzi, LAV-i kergejõustiklane (Muduluni, Limpopo). Olümpiahõbe 2004 Ateenas, MM-võistluste kuld 2009 Berliinis ja pronks 2003 Pariisis, kõik 800 m jooksus. Sise-MM-il 2004 Budapestis kuld ning 2006 Moskvas ja 2008 Sevillas hõbe. Jooksnud alates 2001. aastast viiel MM-il järjest 800 m finaalis. Rahvaste Ühenduse mängude võitja 2002. Kandis Ateena olümpia avamisel LAV-i riigilippu. Isiklikud rekordid: 800 m - 1.42,89 (2003), 1500 m - 3.39,70 (2002).
»»» 1985 Denny Morrison, Kanada kiiruisutaja (Chetwynd, British Columbia). Olümpiahõbe 2006 Torinos meeskondlikus jälitussõidus. MM-kuld 2008 Naganos 1500 m, hõbe 2007 Salt Lake Citys 1000 m ja jälitussõidus ning pronks Naganos 1000 m ja Salt Lake Citys 1500 m. Püstitas 14. märtsil 2008 Calgarys MR-i 1500 meetris 1.42,01-ga.
»»» 1986 João Filipe Iria Santos Moutinho, Portugali jalgpallur, poolkaitsja (Portimão). Portugali koondises alates 2005. aastast 24 mängu ja 1 värav. EM-võistluste veerandfinalist 2008. Mänginud alates 2004. aastast Lissaboni Sportingis, praegu ka meeskonna kapten. Portugali karikavõitja 2007, 2008, superkarika võitja 2007, 2008.
SURMAPÄEV
««« 1972 Warren Paoa Kealoha, USA ujuja (Honolulu - sünd. 03.03.1903 Honolulu). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis ja 1924 Pariisis 100 m seliliujumises vastavalt 1.15,2 ja 1.13,2-ga. Sai esimese kulla vaid 16-aastaselt. 100 m seliliujumise MR kuulus tema nimele kuus aastat, esimese rekordi püstitas Antverpenis, viimase, arvult neljanda 1926 Honolulus. Viimane rekord püsis vaid ühe päeva, siis alistas selle sakslane Walter Laufer. Hiljem pidas edukat rantšot. Tema vanem vend Pua võistles samuti Antverpenis ning sai 4 x 200 m vabalt vabaujumises kulla ja 100 m vabaujumises hõbeda.
««« 1978 Ricard Zamora i Martínez, Hispaania jalgpallur, väravavaht (Barcelona - sünd. 21.01.1901 Barcelona). Mängis 1920-1930 Kataloonia koondise ja 1920-1936 Hispaania koondise eest (46 mängu). Klubid RCD Español (1916-1919, 1922-1930), FC Barcelona (1919-1922), Madrid CF, praegu Madridi Real (1930-1936) ja OGC Nice (1936-1938). 1929 seisis väravas, kui Hispaania koondis võitis esimese mandri-Euroopa meeskonnana Inglismaa 4:3. La Liga parimale väravavahile antakse igal aastal Ricardo Zamora auhind, ajakiri World Soccer nimetas ta XX sajandi 100 väljapaistvama jalgpalluri sekka. Zamora püsis 38 aastat Hispaania rekordinternatsionaalina (tema mängude arvu ületas alles José Ángel Iribar). Mängijana tuli Realis kaks korda Hispaania meistriks (1932, 1933), karika võitis kõigi kolme klubiga vähemalt korra. Treenerina viis Athletic Aviacióni (praegu Atletico Madrid) 1940 ja 1941 Hispaania meistriks. Juunis 1952 juhendas kahe mängus ka Hispaania koondist. Zamorale meeldis konjak ja ta suitsetas päevas kuni kolm pakki sigarette. Olümpiaturniiril 1920 eemaldati ta mängus Itaaliaga vastase löömise eest väljakult ning koju jõudes vahistati süüdistatuna havanna sigarite salakaubaveos. 1922 luiskas ta maksuametile raha kohta, mida ta sai Barcelonast Españoli tagasi pöördumise eest ning teenis aastase võistluskeelu.
««« 1983 Ernst Degner (sünd. Ernst Eugen Wotzlawek), Saksamaa mootorisportlane (Arona, Tenerife - sünd. 22.09.1931 Gleiwitz, Ülem-Sileesia). Osales ringrajasõidu MM-il 1957-1966 kokku 57 GP-l, võitis neist 15 ja lõpetas 38 korda esikolmikus. 50 cm3 klassi MM-kuld 1962. Meeskonnad MZ ja Suzuki. Korraldas 1961 oma perekonna põgenemise SDV-st Läände ning ise järgnes neile Rootsist Taani kaudu. Jäi ellu Suzukas juhtunud raskes avariis, kuid põletushaavade tõttu pidi elu lõpuni ravimeid tarvitama. Suri üledoosi tagajärjel.
««« 1983 Antonin Magne, Prantsusma jalgrattur (Arcachon - sünd. 15.02.1904 Ytrac). Maailmameister grupisõidus 1936 Bernis ja hõbe 1933 Montlhérys. Tour de France'i võitja 1931 (liidrisärgis 16 päeva) ja 1934 (liidrisärgis 23 päeva). Võitis Touril kokku 10 etappi sh. esimese eraldistardist etapi 1934 (80 km La Roche-sur-Yon - Nantes). Grand Prix des Nationsi (temposõidu mitteametlik MM) võitja 1934, 1935 ja 1936. Profikarjäär kestis 1927-1939, pärast seda tegutses mänedžerina (kuulsamad hoolealused Mercier' meeskonnas Louison Bobet ja Raymond Poulidor). Endine tipprattur ja hilisem ajakirjanik Jean Bobet kirjeldas Magne'd kui inimest, keda pole võimalik intervjueerida. "Nii kui ta kohtab ajakirjanikku, tõmbub ta kohe endasse," meenutas Bobet. Oma tagasihoidlikkuse tõttu sai hüüdnime Munk. Magne elas suurema aja oma elust Pariisi lähistel Livry-Garganis ning 2004. aastal lõpetati üks Tour de France'i etapp tema 100. sünniaastapäeva puhul just selles linnakeses. 1962. aastast Prantsuse Auleegioni ordeni kavaler.
««« 1984 Johnnie Parsons, USA autovõidusõitja (sünd. 04.07.1918). Indianapolise 500 miili sõidu võitja 1950 ja teine koht oma esimesel stardil 1949. Ainus võitja, kelle nimi kirjutati võitjakarikale (Borg-Warner Trophy) valesti - Johnnie asemel Johnny. Võistles 1949-1958. Tema poeg Johnny kihutas Indianapolises 1969-1996. Ameerika mootorispordi Kuulsuse hallis 2004.
SÜNDMUSED
¤ 1888 peeti Inglise jalgpalliliigas esimesed viis kohtumist: Preston North End - Burnley 5:2, Wolverhampton Wanderers - Aston Villa 1:1, Derby County - Bolton Wanderers 6:3, West Bromwich Albion - Stoke City 2:0, Everton - Accrington 2:1. Liiga ülejäänud kaks osalejat Notts County ja Blackburn Rovers pidasid oma avavooru kohtumise 15. septembril.
¤ 1910 asutati Tallinna Jahtklubi.
¤ 1925 tuli Eesti maadleja Anton Koolmann Austraalia meistriks nii kreeka-rooma kui vabamaadluses.
¤ 1934 peeti tennise 54. USA meistrivõistluste finaal: Fred Perry - Wilmer Allison 6:4, 6:3, 1:6, 8:6.
¤ 1935 ujus Willy de Supervise 200 m vabaujumises MR-iks 2.25,2.
¤ 1940 lõppes esimene okupeeritud Balti riikide jalgpalliturniir Riias Läti võiduga. Teise koha saanud Eesti koondis oli moodustatud peamiselt vana rahvuskoondise baasil.
¤ 1946 peeti tennise 66. USA meistrivõistluste finaal: Jack Kramer - Tom Brown Jr 9:7, 6:3, 6:0.
¤ 1946 peeti tennises naiste 60. USA meistrivõistluste finaal: Pauline Betz - Patricia Canning 11:9, 6:3.
¤ 1952 peeti tennise 72. USA meistrivõistluste finaal: Frank Sedgman - Gardnar Mulloy 6:1, 6:2, 6:3.
¤ 1953 mängis Austraalia tennisist Maureen Connolly esimese naisena välja suure slämmi, kui alistas USA meistrivõistluste finaalis Doris Harti 6:2, 6:4.
¤ 1957 peeti tennise 77. USA meistrivõistluste finaal: M.J. Anderson - Ashley Cooper 10:8, 7:5, 6:4.
¤ 1963 peeti tennises naiste 77. USA meistrivõistluste finaal: Maria Fraser - Margaret Smith-Court 7:5, 6:4.
¤ 1963 peeti tennise 83. USA meistrivõistluste finaal: R H Osuna - Frank Froehling III 7:5, 6:4, 6:2.
¤ 1963 võitis Jim Clark oma F1 karjääri kaheksanda MM-etapi. Esikoht Monza rajal Itaalias kindlustas Lotus-Climaxiga kihutanud šotlasele ka esimese MM-tiitli.
¤ 1969 peeti tennise 89. USA meistrivõistluste finaal: Rod Laver - Tony Roche 7:9, 6:1, 6:2, 6:2.
¤ 1973 peeti tennises naiste 87. USA meistrivõistluste finaal: Margaret Smith-Court - Evonne Goolagong-Cawley 7:6, 5:7, 6:2.
¤ 1974 püstitas idasakslanna Rosemarie Witschas naiste kõrgushüppe MR-i, ületades 1.95.
¤ 1974 peeti tennises naiste 88. USA meistrivõistluste finaal: Billie Jean King - Evonne Goolagong-Cawley 3:6, 6:3, 7:5.
¤ 1974 peeti tennise 94. USA meistrivõistluste finaal: Jimmy Connors - Ken Rosewall 6:1, 6:0, 6:1.
¤ 1982 sündis kergejõustiku EM-võistlustel Ateenas ühe päevaga kolm MR-i: Marita Koch 400 m 48,16, Daley Thompson kümnevõistluses 8744 ja Ulrike Meyfarth kõrgushüppes 2.02.
¤ 1984 peeti tennises naiste 98. USA meistrivõistluste finaal: Martina Navratilova - Chris Evert 4:6, 6:4, 6:4.
¤ 1985 peeti tennise 105. USA meistrivõistluste finaal: Ivan Lendl - John McEnroe 7:6, 6:3, 6:4.
¤ 1985 püstitas Alayson Gibbons naiste MR-i 24 tunni ujumises, läbides 25-meetrises basseinis 42,05 miili.
¤ 1988 ületas kuubalane Javier Sotomayor meeste kõrgushüppes uut MR-i tähistava 2.43.
¤ 1990 teatas Marseille' Olympique, et meeskonna uueks peatreeneriks saab suvel Saksamaa koondise MM-kullale viinud Franz Beckenbauer.
¤ 1990 võitis Argentina tennisekaunitar Gabriela Sabatini oma karjääri ainsa suure slämmi turniiri, kui alistas 104. naiste US Openi finaalis Steffi Grafi 6:2, 7:6
¤ 1991 peeti tennise 111. USA meistrivõistluste finaal: Stefan Edberg - Jim Courier 6:2, 6:4, 6:0.
¤ 1993 jooksis hiinlanna Wang Junxia naiste 10 000 m MR-iks uskumatu 29.31,78. Rekord püsib siiani.
¤ 1996 peeti tennises naiste 110. USA meistrivõistluste finaal: Steffi Graf - Monica Seles 7:5, 6:4.
¤ 1996 peeti tennise 116. USA meistrivõistluste finaal: Pete Sampras - Michael Chang 6:1, 6:4, 7:6.
¤ 1998 vahistati Festina jalgrattameeskonna füsioterapeut Willy Voet dopinguainete omamise eest.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
