Kes juhtis N Liidu maleföderatsiooni aastatel 1973-1978? Mitu olümpiavõitjat on pärit Austria alpikülakesest Lech am Arlbergist? Kes Šveitsi tennisekuulsustest juhendas aastaid Steffi Grafi tegemisi? Kes on need ühel päeval sündinud kaks hokitähte, kes mõlemad mängisid NHL-is 19 hooaega? Mitme riigi klubides mängis oma karjääri jooksul Hristo Stoitškov? Kus ja mis distantsil võitis Andrus Veerpalu oma esimese MK-etapi? Kuidas on omavahel sugulased mäesuusataja Islode Kostner ja iluuisutaja Carolina Kostner?
SÜNNIPÄEV
»»» 1892 Elizabeth Montague Ryan, USA tennisist (Anaheim, California – surn. 08.07.1979 Wimbledon, Inglismaa). Elas suurema aja oma elust Suurbritannias ja võitis 30 suure slämmi turniiri. Neist 19 sai ta Wimbledonis, 12 naispaarismängus ja 7 segapaarismängus. French Openil Pariisis võidutses ta 6 korda naispaarismängus ja 2 korda segapaarismängus ning oma sünnimaal USA-s 1 korra naispaaris- ja 2 korda segapaarismängus. Üksikmängus jõudis ta Wimbledonis kaks korda finaali, kuid kaotas mõlemal korral. Olnuks loos Ryani vastu veidigi armulikum, võinuks ta vähemalt ühe tiitli võita. Kaheksal korral sattus ta tabelis kokku mängijatega, kes kuulusid maailma absoluutsesse tippu. Suzanne Lengleniga pidi ta mängima viis korda, Helen Wills-Moodyga kaks korda. 1926 juhtis 34-aastane Ryan 42-aastase Molla Bjurstedt-Mallory vastu 4:6, 6:4, 4:0 ning tal oli kolmandas setis seisul 7:6 kasutada matšpall, kuid siis kaotas ta kolm geimi järjest ja ka matši. Koos oma kauaaegse partneri Lengleniga pidas Ryan Wimbledonis 31 paarismängu ja võitis need kõik. Vaid Billie Jean King ja Martina Navratilova võitsid Wimbledonis rohkem mänge kui Ryan. Suri 87-aastasena Wimbledonis, vaid päev enne seda, kui King ületas samas tema rekordi, võites 20. tiitli.
»»» 1901 Janina Spychajowa-Kurkowska, Poola vibulaskur (Starosielce – surn. 06.06.1979 Rootsi). Esimene ametlik naiste maailmameister 1933 Londonis, kordas oma võitu ka aasta hiljem Rootsis Båstadis, 1936 Prahas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas. Lisaks pronks 1935 Brüsselis ja 1938 Londonis. Maailmameistriks kroonitud naiskonda kuulus 1933, 1934, 1936, 1938 ja 1939 ning sai hõbeda 1935 ja 1937. Esimesel MM-il 1931 Lvovis sai kaasmaalase Michal Sawicki järel hõbeda meestega konkureerides ning pronksi 1932 Varssavis prantslase Laurent Reithi ja poolaka Zbigniew Kosinski järel. Kokku saanud MM-ilt 64 medalit, neist 38 olid kuldsed.
»»» 1922 Juri Averbahh, N Liidu maletaja ja malefunktsionäär (Kaluuga). Sai käigud selgeks 7-aastaselt, 1938 võitis N Liidu koolinoorte meistrivõistlused, 1944 sai tiitli N Liidu meister, 1952 FIDE suurmeistri tiitli. Võitis Moskva meistrivõistlused 1949, 1950 ja 1962. Jagas 1952 MM-võistluste tsoonidevahelisel turniiril 5.- 8. kohta, mis tähendas pääsu kandidaatide turniirile Zürichisse. Seal jäi Averbahh jagama 10.- 11. kohta. 1954 võitis N Liidu meistritiitli, 1956 jagas esikohta koos Mark Taimanovi ja Boriss Spasskiga. Turniirvõite: 1.- 2. Dresden (1956), 1. Djakarta (1956), 1. Adelaide (1960), 1. Viin (1961), 1.- 2. Moskva (1962), 1.- 2. Bukarest (1971), 1.-2. Polanica Zdrój, 1.-3. Manila (1979). 1969 sai temast rahvusvahelise kategooria malekohtunik, aastatel 1973-1978 juhtis N Liidu maleföderatsiooni. Tuntud ka analüütikuna, eriti lõppmängu alal.
»»» 1932 Henry Clifford Allison, Suurbritannia autovõidusõitja (Brough, Westmorland – surn. 07.04.2005 Brough, Cumbria). Osales F1 autode MM-sarjas 1958-1961 kokku 16 stardis ning jõudis ühe korra esikolmikusse (teine koht Argentinas 1960). Meeskonnad: Lotus, Scuderia Centro Sud, Ferrari ja UDT Laystall. Enne F1-te osales sportautode võidusõitudel (teine koht Sebringi 12 tunni sõidul 1959).
»»» 1932 Horst Eckel, Saksamaa jalgpallur (Vogelbach). Saksamaa koondises 1952-1958 kokku 38 mängu. Maailmameister 1954 Šveitsis, osales finaalturniiril ka 1958 Rootsis. Klubikarjääri tegi 1.FC Kaiserslauternis ja SV Röchling Völklingenis, esimesega Saksamaa meister 1951 ja 1953. Oma kiiruse tõttu teenis hüüdnime Windhund. Pärast karjääri loobus tööriistameistri ametist ja töötas kuni pensionile minekuni õpetajana. Kui Sönke Wortmann tegi 1954. aasta MM-ist filmi ("Das Wunder von Bern"), oli Eckel üks tema konsultante.
»»» 1933 Uno Palu, Eesti kergejõustiklane (Sindi). Olümpiamängudel 1956 Melbourne'is kümnevõistluses neljas koht, Euroopa meistrivõistlustel 1958 hõbemedal, N Liidu meistrivõistlustelt 1958 hõbe ning 1955, 1956 ja 1960 pronks. 1953-1964 oli 4-kordne Dünamo üleliiduline meister kümnevõistluses ning 14-kordne Eesti meister (kümnevõistluses 6, tõkkejooksudes 5, kõrgushüppes 1 ja teatejooksudes 2 korral). Püstitas 1956-1960 kokku 14 Eesti rekordit: kümnevõistluses 5 (7167-7598), 110 m tõkkejooksus 3 (14,9-14,6), 200 m tõkkejooksus 3 (24,6-24,1), viievõistluses 2 (3254-3285) ja 400 m tõkkejooksus 1 (53,4). Oli
1958 maailma kümnevõistluse edetabelis 6. (kõigi aegade edetabelis 8.) ning 1956 ja 1960 7. kohal. Valiti 1956 ja 1958 Eesti parimaks sportlaseks. Algkoolis suunajaks Herbert Koikson, Tallinna Kehakultuuritehnikumis Olav Karikosk, hiljem Dünamos Viktor Vaiksaar. Tuli kõrgushüppajana 1951 N Liidu noortemeistrivõistlustel teiseks. Aastast 1953 kujunes põhialaks kümnevõistlus.
»»» 1937 Aivars Ģipslis, Läti maletaja (Riia – surn. 13.04.2000 Berliin-Köpenick). Läti meister 1955, 1956, 1957, 1960, 1961, 1963, 1964 ja 1966. Osales korduvalt ka N Liidu meistrivõistlustel, kus parimaks jäi 1966 kolmanda koha jagamine 12 punktiga 20-st. Osales 1967 MM-võistluste tsoonidevahelisel turniiril, kuid edasi ei pääsenud. Parim turniiritulemus Alehhini memoriaalilt 1967 Moskvas, kus ta jagas Leonid Šteini järel teist kohta Milko Bobotsovi, Vassili Smõslovi ja Mihhail Taliga (kõigil 10 punkti 17-st). 1963 jagas Bad Liebensteinis esikohta Lev Polugajevskiga ja 1977 Budapestis teist kohta David Bronsteiniga. Elu viimastel aastatel segas tema mängu napsulembus. Sai suurmeistri tiitli 1967, toimetas alates 1963. aastast Läti maleajakirja Šahs.
»»» 1939 Egon Zimmermann, Austria mäesuusataja (Lech am Arlberg). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis kiirlaskumises. Maailmameister 1962 Chamonix's suurslaalomis ja pronks kiirlaskumises. Praegu peab Lechis Kristbergi hotelli ning on Arlbergi suusaklubi liige. Ekspertide seltskonnas on teda kutsutud ka Egon Zimmermann II, sest sama nimega mäesuusataja on sündinud 19. veebruaril 1933 Innsbruckis. Ka Zimmermann I oli 1950. ja 1960. aastatel edukas nii kodustel kui rahvusvahelistel võistlustel, kuid oma nimekaimu saavutusteni ei jõudnud. Paarisaja elanikuga Lechist olid pärit ka 1952 Oslos olümpiavõitjaks tulnud Orthmar Schneider (slaalom) ja Trude Beiser (kiirlaskumine).
»»» 1949 Scott Ethan Allen, USA iluuisutaja (Newark, New Jersey). Olümpiapronks 1964 Innsbruckis meesüksiksõidus kaks päeva enne oma 15. sünnipäeva. On siiani talimängude noorim medalivõitja meeste seas ja noorim individuaalse medali võitja. MM-võistluste hõbe 1965, Põhja-Ameerika meistrivõistluste hõbe 1965 ja 1967 ja pronks 1963. USA meistrivõistlustel lõpetas 1962-1967 alati kahe parema seas, kuid meistriks tuli vaid 1964 ja 1966. Pärast uisutamisega lõpparve tegemist asus õppima Harvardi ülikooli ja lõpetas selle 1971.
»»» 1959 Irina Kalinina, N Liidu vettehüppaja (Pensa). Olümpiavõitja 1980 Moskvas 3 m hoolauahüpetes SDV sportlaste Martina Proeberi ja Karin Guthke ees. Neli aastat varem Montrealis oli samal alal seitsmes ja tornihüpetes neljas. MM-võistlustel 10 m tornihüpetes kuld 1978 Lääne-Berliinis, hõbe 1975 Calis ja pronks 1973 Belgradis, 3 m hoolaual kuld 1975 ja 1978. Esimene N Liidu naisvettehüppaja, kes krooniti maailmameistriks.
»»» 1959 Heinz-Peter Günthardt, Šveitsi tennisist (Zürich). Kuulus maailma paremikku 1980. aastatel. Maailma edetabelis tõusis üksikmängus 22. kohale (7. aprill 1986) ja võitis kokku viis ATP turniiri (Springfield 1978, Rotterdam, Johannesburg ja Gstaad 1980, Toulouse 1983). Hoopis edukam oli paarismängus, milles võitis 30 turniiri ja mängis lisaks 29 korda finaalis. Võitis selles mänguliigis koos ungarlase Balázs Taróczyga 1981 French Openi ja 1985 Wimbledoni. Mängis koos Peter McNamaraga (Austraalia) finaalis 1981 US Openil. Töötas pikka aega Steffi Grafi treenerina, hiljem juhendanud mõnda aega Jelena Dokićit.
»»» 1960 Dino Ciccarelli, Kanada jäähokimängija, ründaja (Sarnia, Ontario). Mängis NHL-is 19 hooaega, klubid Minnesota North Stars (1980-1989), Washington Capitals (1988-1992), Detroit Red Wings (1992-1996), Tampa Bay Lightning (1996-1998) ja Florida Panthers (1997-1999). Osales NHL-i Tähtede mängul 1982, 1983, 1989 ja 1997. Kogus karjääri jooksul põhihooaja 1232 mängus 1200 punkti (608+592), play-offides lisaks 141 mängus 118 punkti (73+45). Üks paremaid NHL-is mänginud ründajaid, kes kunagi ei jõudnud Stanley karika võiduni. Kõige lähemal oli Ciccarelli sellele 1995, kui Red Wings kohtus finaalis New Jersey Devilsiga. Omab Shelby Townshipis (Michigan) ööklubi Club 22.
»»» 1966 Kirk Christopher Muller, Kanada jäähokimängija, ründaja (Kingston, Ontario). Mängis NHL-is 19 hooaega, klubid New Jersey Devils (1984-1991), Montreal Canadiens (1991-1995), New York Islanders (1994-1996), Toronto Maple Leafs (1995-1997), Florida Panthers (1996-1999) ja Dallas Stars (1999-2003). Kogus põhihooajal 1349 mängus kokku 959 punkti (357+602) ja play-offis 110 mängus 66 (23+43) punkti. Valiti NHL-i draftis 1984 üldjärjestuses teisena Devilsi poolt. Stanley karika võitja Canadiensiga 1993. Alates juunist 2006 töötab Canadiensi abitreenerina. Osales 1984 Sarajevo olümpial, mänginud neli korda MM-turniiril.
»»» 1966 Hristo Stoitškov, Bulgaaria jalgpallur, ründaja (Plovdiv). Bulgaaria koondises mängis 1986-1999 kokku 83 mängu ja lõi 37 väravat. Euroopa aasta jalgpallur 1994, samal aastal Bulgaaria koondisega MM-võistluste neljanda koha saajaid ja finaalturniiri edukaim väravakütt. Klubid: Hebros Harmanli (1982-1984), Sofia CSKA (1984-1990, 1998), FC Barcelona (1990-1995, 1996-1998), Parma (1995-1996), Al-Nassr (1998), Kashiwa Reysol (1998), Chicago Fire (2000-2002) ja DC United (2003). Bulgaaria meister 1987, 1989 ja 1990, karikavõitja 1985, 1987, 1988 ja 1989 ning superkarika võitja 1989. Hispaania meister 1991, 1992, 1993, 1994 ja 1998, karikavõitja 1997 ning superkarika võitja 1992, 1993, 1995 ja 1996. Euroopa meistrite karikasarja võitja 1992, karikavõitjate karikasarja võitja 1997 ja superkarika võitja 1992 ja 1997. Saudi Araabia klubi Al-Nassr koosseisus Aasia karikavõitjate karikasarja võitjaid 1998 ja Chicago Fire koosseisus US Open Cupi võitjaid 2000. 2004 arvas Pelé ta 125 elava jalgpallilegendi sekka. Treenerina juhtis 2004-2007 Bulgaaria koondist, kuid MM-võistluste finaalturniirile ei pääsetud. Suhted mängijatega olid teravad, näiteks Stilian Petrov teatas, et ei mängi koondises enne, kui Stoitškov on lahkunud. Aprillis 2007 katkestas lepingu jalgpalliliiduga ja siirdus Vigo Celta peatreeneriks. Ei suutnud meeskonda La Ligast välja kukkumisest päästa ning 8. oktoobril 2007 vallandati.
»»» 1968 Joy Lynn Fawcett, USA jalgpallur, kaitsja (Inglewood, California). Olümpiavõitja 1996 Atlantas ja 2004 Ateenas, -hõbe 2000 Sydneys. Liitus koondisega 1987 ja loobus pärast Ateena olümpiat, kui oli pidanud 239 mängu. Mängis MM-võistlustel 1995, 1999 ja 2003 ning olümpial 1996 ja 2000 kõik mängud algusest lõpuni. Kõige rohkem väravaid löönud kaitsja USA koondise ajaloos. Lõpetas 1992 Berkeley ülikooli kehalise kasvatuse alal. Kolme lapse - Katey, Carli, Madi - ema.
»»» 1970 Alonzo Harding Mourning, Jr., USA korvpallur (Chesapeake, Virginia). Olümpiavõitja 2000 Sydneys. MM-võistluste kuld 1994 ja pronks 1990. Valiti NBA draftis 1992 üldjärjestuses teisena Charlotte Hornetsi poolt, mille eest mängis 1995. aastani, ülejäänud klubid Miami Heat (1995-2001, 2005-) ja New Jersey Nets (2003-2004). NBA meistreid 2006 Heati koosseisus. NBA hooaja esimeses meeskonnas 1999 ja teises 2000. Hooaja parim kaitsemängija 1999 ja 2000, Tähtede mängus osalenud 7 korda. Hüüdnimi Zo. Abielus Tracyga, poeg Alonzo III ("Trey") ja tütar Myka Sydney. 2003 tegi läbi neerusiirdamise. Osaline paljudes videomängudes. Lõpetanud Georgetowni ülikooli sotsioloogia erialal. Pikkus 208 cm.
»»» 1971 Andrus Veerpalu, Eesti murdmaasuusataja (Pärnu). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys ja 2006 Torinos 15 km (k) ja -hõbe 2002 50 km (k). Ainus Eesti sportlane, kes võitnud olümpiamängudelt kolm medalit. Maailmameister 2001 Lahtis 30 km (k) ja 2009 Liberecis 15 km (k) ning hõbemedal 1999 Ramsaus 50 km (k). Osalenud viiel olümpial (1992-2006) ja kaheksal MM-il (1993-2009). MK-sarjas võitnud kuus etappi (kõik klassikatehnikas): 2003 Asiagos (10 km), Holmenkollenis (50 km) ja Davosis (15 km), 2004 Nové Mestos (15 km), 2005 Otepääl (15 km) ja Holmenkollenis (50 km). Jõudnud etappidel kolme parema hulka 10 korda, esikümnesse 38 korda. MK-sarja üldarvestuses 7. koht 2003 ja 2004. Eesti meistrivõistlustelt 1990-2005 kokku 20 kuldmedalit. Eesti parim meessportlane 1999, 2001, 2002 ja 2006. Holmenkolleni medal 2005. Abikaasa Angela, lapsed Andreas, Anette, Anders ja Anlourdees.
»»» 1971 Dmitri Neljubin, N Liidu/Venemaa jalgrattur (Sankt-Peterburg – surn. 01.01.2005 Sankt-Peterburg). Souli olümpial 1988 võitis 17-aastane piiterlane koos Vjatšeslav Jekimovi, Artūras Kasputise ja Gintautas Umarasega trekil 4000 m meeskondliku jälitussõidu. Leiti uue aasta hommikul oma kodulinnas tapetuna (noahaav kopsus). 2008. aasta detsembris teatas Peterburi miilits, et Neljubini tapmises kahtlustatavad on tabatud.
»»» 1977 Mathieu Turcotte, Kanada lühirajauisutaja (Sherbrooke, Quebec). Olümpiavõitja 2002 Salt Lake Citys 5000 m teatesõidus, -hõbe 2006 Torinos 5000 m teatesõidus ja -pronks 2002 1000 m sõidus. Pärast Torino olümpiat hakkas ettevõtjaks, Apex Racing Skates toodab lühirajauisutamises kasutatavaid uiske.
»»» 1987 Carolina Kostner, Itaalia iluuisutaja (Bolzano). Euroopa meister 2007 ja 2008 ning pronks 2006 naisüksiksõidus. Kandis Torino olümpia avadefileel Itaalia lippu, kuid jäi võistlusel alles üheksandaks. MM-võistlustel osalenud kuus korda ning saanud pronksi 2005 ja hõbeda 2008. Juunioride MM-ilt kolmas koht 2003. Viiekordne Itaalia meister. Isiklik rekord 184,68 punkti (MM 2008). Endine treener Friedrich Juriček, 2001. aastast Michael Huth. Koreograaf Lori Nichol. Klubi Fiamme Azzurre. Ema Patrizia uisutas 1970. aastatel Itaalia tasemel, isa Erwin on mänginud jäähokit nii olümpial kui MM-võistlustel. 2002. aasta olümpiahõbe mäesuusatamises Islode Kostner on tema onutütar ja ristiema. Räägib kodus ladina keelt, suhtleb vabalt ka inglise ja saksa keeles ning saab hakkama ka prantsuse keelega. Lõpetas keskkooli 2007 Oberstdorfis ja astus Torino ülikooli näitekunsti, kujutava kunsti ja muusika teaduskonda.
SURMAPÄEV
««« 1984 Karel Leendert Miljon, Hollandi poksija (Bennebroek – sünd. 17.09.1903 Amsterdam). Olümpiapronks 1928 Amsterdamis poolraskekaalus. 11-kordne Hollandi meister osales ka 1924 Pariisi olümpial, kuid kaotas tookord juba avaringis. Võitis Amsterdamis Emil Johansson-Vallsäteri (Rootsi) ja Alfred Jacksoni (Suurbritannia), kaotas poolfinaalis Ernst Pistullale (Saksamaa) ja alistas pronksimatšis Don McCorkindale'i (LAV). Kõik olid punktivõidud.
««« 1992 Thomas Mark "The Bomber" Williams, USA hokimängija (Marlborough, Massachusetts - sünd. 17.04.1940 Duluth, Minnesota). Olümpiavõitja 1960 Squaw Valleys. Oli esimene USA hokimängija pärast Frank Brimseki loobumist 1950. aastal, kes regulaarselt NHL-is kaasa tegi. Alustas profina 1961 Boston Bruinsis, kus mängis kaheksa hooaega. Hiljem mängis veel Minnesota North Starsis ja California Golden Sealsis. WHA-s tegi kaasa New England Whalers, tuli NHL-i tagasi ja liitus uue klubi Washington Capitalsiga. Lõpetas hooajal 1975/76. USA jäähoki Kuulsuse hallis 1981.
««« 2000 Sidney "Sid" Gerald Abel, Kanada jäähokimängija (ründaja) ja treener (Farmington Hills, Michigan - sünd. 22.02.1918 Melville, Saskatchewan). Mängis 1938-1954 Detroit Red Wingsi ja Chicago Blackhawksi eest ning võitis kolm korda Stanley karika (1943, 1950, 1952). Oli Red Wingsi kuulsa ründekolmiku (Production line) kolmas liige Gordie Howe ja Ted Lindsay kõrval. Hart Trophy võitja 1949. Red Wingsi treener 1957-1970, hiljem töötas klubi raadiojaamas. NHL-i väravavahi Brent Johnsoni (Washington Capitals) vanaisa. Valiti jäähoki Kuulsuse halli 1969. Ajakiri The Hockey News asetas ta 1998. aastal kõigi aegade paremate mängijate pingreas 85. kohale.
««« 2005 Gaston Rahier, Belgia mootorisportlane (Pariis, Prantsusmaa – sünd. 01.02.1947 Chaineux). Motokrossi maailmameister 125 cm3 klassis 1975, 1976 ja 1977. Võitis kaks korda (1984 ja 1985) ka Pariisi - Dakari ralli mootorratturite arvestuses (BMW sõitjana). Belgia parim sportlane 1977 ja 1985 koos pikamaajooksja Vincent Rousseau'ga. Suri seitse päeva pärast oma 58. sünnipäeva Pariisis pärast pikka haigust.
SÜNDMUSED
¤ 1936 peeti esimene NHL-i draft. Eagles valis Heisman Trophy võitja Jay Berwangeri.
¤ 1936 korraldati esimene riigivanema nimeline teatesuusatamine Tallinn - Valkla - Tallinn. 13 meeskonna seast väljus võitjana Harju malev (Evald Tarto, Evald Särak, Theodor Andresson, Edgar Siitan).
¤ 1958 lõppesid Otepääl N Liidu meistrivõistlused suusatamises ning selgus koondis MM-võistlusteks.
¤ 1959 viis tartlane Elmo Simson tõstmise raskekaalu rekordi taas rahvusvahelisse klassi, kogudes kolme tõstega 462,5 kilo. Aasta lõpuks oli see maailma seitsmes tulemus.
¤ 1960 sai Bill Russellist (Boston Celtic) esimene NBA mängija, kes võtnud ühes mängus poolsada lauapalli (51).
¤ 1974 jõudsid N Liidu malekarikavõistluste finaali 13-aastane grusiinlanna Maia Tšiburdanidze ja Maaja Ranniku. Moskvas peetud matši võitis Ranniku 2,5:1,5 ja sai kahe N Liidu meistrikulla kõrvale ka karika.
¤ 1981 võitsid iluuisutamise USA meistrivõistlustel üksiksõidu meestest Scott Hamilton ja naistest Elaine Zayak.
¤ 1983 püstitas Wayne Gretzky NHL-i rekordi, visates ühel kolmandikajal 4 väravat.
¤ 1984 avas Jugoslaavia president Mika Špiljak Sarajevos XIV taliolümpiamängud. Olümpiavande andis mäesuusataja Bojan Križaj.
¤ 1985 püstitas läänesakslane Michael Gross MR-i 800 m vabaujumises 7.38,75-ga.
¤ 1986 võitis iluuisutamise USA meistrivõistlustel meeste üksiksõidu Brian Boitano.
¤ 1986 võitis 170 cm pikkune Spud Webb (Atlanta Hawks) NBA pealtpanekuvõistluse.
¤ 1987 selgus Seattle'is peetud NBA 37. Tähte mängus võitja alles lisaajal. Lääs võitis Ida 154:149.
¤ 1987 võitis epeeturniiri Tallinna Mõõk Sergei Kravtšuk, teine oli Vladimir Reznitšenko. Meeskondlikult oli parim N Liidu koondis, Eesti sai kolmanda koha.
¤ 1992 avas Prantsusmaa president François Mitterrand Albertville'is XVI taliolümpiamängud. Olümpiavande andis iluuisutaja Surya Bonaly, olümpiatule süütas jalgpallikuulsus Michel Platini. Viimast korda peeti suve- ja talimängud ühel aastal. Eesti osales taas iseseisva võistkonnaga. Avadefileel kandis Eesti lippu 1964. aasta olümpiavõitja Ants Antson.
¤ 1998 sõitis õe Kristina vigastuse järel Eesti naiste suusakoondise esinumbriks tõusnud Katrin Šmigun end oma olümpiadebüüdil Nagano OM-i suusaradadel Hakubas 15 km klassikatehnikas 13-ndaks. Sama kohta kordas ta neli aastat hiljem Salt Lake City OM-i maratonis.
¤ 1998 saavutas Ateenas toimunud karate EM-võistlustel juunioridele üle 80 kg kaalus esikoha Alo Pormeister.
¤ 1998 võitis Tartu suusamaratoni teist aastat järjest Mihhail Botvinov. Naistest oli kiireim Piret Niglas.
¤ 1998 peatas NHL esimest korda ajaloos olümpiamängude tõttu põhihooaja. Paus kestis 24. veebruarini.
¤ 1998 mängiti New Yorgis NBA 48. Tähtede mäng. Ida oli Läänest selgelt parem – 135:114.
¤ 2002 avas USA president George W. Bush Salt Lake Citys XIX taliolümpiamängud. Olümpiavande andis skeletonisõitja Jim Shea, olümpiatule süütasid 1980 Lake Placidis hokiturniiri võitnud USA koondise mängijad.
¤ 2006 üritasid Hiina paarissõitjad Zhang Dan ja Zhang Hao Torino olümpial vabakava esitades sooritada neljakordset salchowit, kuid Dan kukkus ja vigastas põlve. Hiinlased uisutasid vabakava siiski lõpuni ja said hõbemedali.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
