SÜNNIPÄEV
»»» 1904 Weston W. Adams, USA jäähokitegelane (surn. 19.03.1973). NHL-i klubi Boston Bruinsi direktor, võttis 1936. aastal klubi juhtimise üle oma isalt Charles Adamsilt. Tema ajal võitis Bruins NHL-is American divisjoni 1938-1941 ning Stanley karika 1939, 1941. Teenis II maailmasõjas laevastikus, samal ajal ei läinud klubi asjad enam hästi ja ta pidi klubi müüma Boston Gardeni omanikule Walter A. Brownile. 1950. aastatel tegutses talendiotsijana ning sai 1956 Boston Arena ja Garden Corporationi juhatuse esimeheks. Pärast Browni surma 1964 ostis klubi tagasi, tõi mängima Bobby Orri, Wayne Cashmani, Dallas Smithi, Don Awrey, Don Marcotte'i, Derek Sandersoni ja Eddie Westfalli ning 1970 ja 1972 võitis Bruins taas Stanley karika. Astus 1970 presidendi kohalt tagasi, tema järglaseks sai poeg Weston Adams Jr. Jäi juhatuse esimeheks kuni oma surmani. Hoki Kuulsuse hallis 1972.
»»» 1911 Eddie Futch, USA poksitreener (Hillsboro, Mississippi – surn. 10.10.2001). Noorena mängis Detroidis korvpalli, 1932 tuli Detroit Athletic Associationi poksimeistriks kergekaalus ning aasta hiljem võitis samas Kuldkinda turniiri. Harjutas samas võimlas (Brewster Recreation Center Gym), kus Joe Louis ning oli tulevasele meistrile sageli sparringupartneriks. Südameprobleem ei lubanud Futchil profiks hakata ning ta pühendas end treeneritööle. Esimesena jõudis tema õpilastest MM-tiitlini Don Jordan 1958, järgnesid Bob Foster, Mike McCallum, Alexis Arguello, Michael Spinks, Marlon Starling, Montell Griffin ja Riddick Bowe. Andnud juhiseid ka Joe Frazierile, Ken Nortonile, Larry Holmesile ja Trevor Berbick, ehk neljale mehele viiest, kes suutsid võita Muhammad Alid.
»»» 1914 Joseph "Joe" Mercer, Inglismaa jalgpallur ja treener (Ellesmere Port, Cheshire – surn. 09.08.1990). Nottingham Foresti ja Tranmere Roversi endise jalgpalluri Joe Merceri poeg. Mängis 1938-1939 kokku 5 korda Inglismaa koondises. Klubid: Everton (1932-1946) ja Arsenal (1946-1955). Inglismaa meister 1939, 1948, 1953, FA Charity Shield 1932, 1948, 1953, FA Cup 1933, 1950. Töötas treenerina Sheffield Unitedis (1955-1958), Aston Villas (1958-1964), Manchester Citys (1965-1972) ja Coventry Citys (1972-1974), oli 1974 Inglismaa koondise peatreeneri kohusetäitja. Viis Manchester City 1968 Inglismaa meistriks ja 1969 FA Cupi võitjaks ning 1970 ka UEFA karikavõitjate karikasarja võitjaks. Liiga karikasarja võitja Villaga 1961 ja Cityga 1970. FA Charity Shield 1968. Oli 1975-1981 Coventry City direktor. Suri oma 76-ndal sünnipäeval südameataki tagajärjel. City of Manchester Stadiumile viib tema nime kandev tee.
»»» 1920 Irmgard Römer-Praetz, Saksamaa kergejõustiklane, EM (Salzwedel, Sachsen-Anhalteutsche – surn. 12.11.2008 München). Euroopa meister 1938 Viinis kaugushüppes 5.88-ga. Saksamaa meister 1938 Breslaus 60 m tõkkejooksus. 1950 tuli SDV meistriks viievõistluses. KLubi Salzwedeli TV Friedrich Ludwig Jahn. Pikkus 171 cm, kaal 67 kg.
»»» 1928 Bob Cousy, USA korvpallur (New York City). Mängis profina 1950-1963 ja 1970, NBA drafti kolmas valik 1950 (Tri-Cities Blackhawks). Klubid: Boston Celtics (1950–1963) ja Cincinnati Royals (1969-1970). Kuuekordne NBA meister (1957, 1959, 1960, 1961, 1962, 1963), 13 korda Tähtede mängul (1951-1963) ning 1954 ja 1957 MVP, liiga MVP 1958. NBA hooaja esimeses viisikus 10 hooaega järjest (1952-1961), teises viisikus 1962, 1963. Valitud NBA 25., 35. ja 50. aastapäeva meeskonda, olles üks neljast mängijast, kes kõigisse kolme meeskonda arvatud. Mängis liigas 924 mängu, viskas 16 960 punkti ja andis 6955 söötu (oli 8 hooaega järjest liiga edukaim söötja). Korvpalli Kuulsuse hallis 1971, Celtics igavikustas tema särginumbri (14). Pikkus 185 cm. Elab Worcesteris (Massachusetts). Pilt 1
»»» 1931 Mário Jorge Lobo Zagallo, Brasiilia jalgpallur (poolkaitsja) ja treener, MM (Maceió). Brasiilia koondises 1958-1964 kokku 33 mängu ja 5 väravat. Maailmameister 1958 ja 1962. Klubid mängijana: América (1948-1949), Flamengo (1950-1958) ja Botafogo (1958-1965). Treenerina alustas 1966 Botafogos, 1970 viis Brasiilia koondise maailmameistriks ja 1994 oli kulla võitnud koondises üks abitreeneritest. Esimene, kes tulnud kõigis kolmes rollis maailmameistriks. MM-il 1974 sai koondis tema juhendamisel neljanda ja 1998 teise koha, veel 2006. aasta MM-il oli ta abitreeneriks. Copa America võitja 1997, FIFA Confederations Cupi võitja 1997. Brasiilia koondise peatreener 1967-1968, 1970-1974, 1994-1998 ja 2002. Viis Araabia Ühendemiraadid 1990 MM-i finaalturniirile, juhendanud ka Kuveidi ja Saudi Araabia koondist. Seostas Brasiilia koondise edu sageli numbriga 13. Pilt 2
1
2
3
»»» 1937 Madis Ainso, Eesti kergejõustiklane (Tartu – surn. 21.02.2005 Tartu). Tuli 1959-1972 kokku 11 korda vasaraheites Eesti meistriks, parandas 1960-1964 kokku 7 korral Eesti rekordit (59.83 – 66.07), 1964 oli maailma edetabelis 21. kohal. Esines 1058-1975 Eesti koondises 51 korda. N Liidu üliõpilasmeister 1964. Lõpetas Nõo keskkooli ja EPA veterinaarteaduskonna. Vasaraheitetreeninguid alustas 1955 Rinaldo Laane juhendamisel, 1958 jätkas Heino Lipu ja 1960 Valter Kalami juhendamisel.
»»» 1938 Otto Rehhagel, Saksamaa jalgpallur (kaitsja) ja treener (Essen). Klubid mängijana: Rot-Weiss Essen (1960–1963), Hertha BSC Berlin (1963–1965), 1.FC Kaiserslautern (1965–1972). Mängis Bundesligas 201 mängu. Rohkem saavutanud kuulsust treenerina. Meeskonnad: Kickers Offenbach (1974–1975), SV Werder Bremen (1976, 1981–1995), Borussia Dortmund (1976–1978), Arminia Bielefeld (1978–1979), Fortuna Düsseldorf (1979–1980), FC Bayern München (1995–1996), 1.FC Kaiserslautern (1996–2000) ja Kreeka koondis (2001–). Viis Kreeka koondise 2004 Euroopa meistriks. Saksamaa meister 1988, 1993, 1998, karikavõitja 1980, 1991, 1994. UEFA karikavõitjate karikasarja võitja 1992. Aasta kreeklane 2004 (esimene välismaalane, kes selle auhinna saanud). Hüüdnimi King Otto, ise kutsub end Kind der Bundesliga. 70 eluaastale vaatamata pole tema juustes veel halle karvu. Pilt 3
»»» 1938 Rodney George "Rod" Laver, Austraalia tennisist (Rockhampton, Queensland). Mängis profina 1962-1979 (amatöör 1956-1962), võitis üksikmängus vähemalt 199 turniiri (sh 40 ATP egiidi all) ja paarismängus 27 (ATP). Oli aastatel 1964-1970 seitse aastat järjest maailma esireket, paarismängus saavutas ATP edetabelis 11. koha. Ainsa tennisistina võitnud ühel aastal kõik neli suure slämmi turniiri ühel aastal - esimest korda 1962 amatöörina ja teist korda 1969 profina. Tennise avatud ajajärgul ainus mees, kes suure slämmi ühel kalendriaastal välja mänginud. Lisaks 1962. ja 1969. aastale võitis üksikmängus Austraalia meistrivõistlused veel 1960 ning Wimbledoni 1961 ja 1968. Kokku 11 esikohta ja 6 korda finalist. Paarismängus koos Roy Emersoniga Australian Openi võitja 1969 ja Wimbledonis 1971. Tennise Kuulsuse hallis 1981. Alates 2000. aastast kannab Melbourne Parki tennisekompleksi peastaadion nime Rod Laver Arena. Sai juulis 1998 ESPN-TV-le intervjuud andes infarkti, kuid paranes tänu heale ravile hästi. 2003 andis Austraalia postiteenistus välja margi, millel olid kujutatud Laver ja Margaret Court.
»»» 1939 Brito ehk Hércules de Brito Ruas, Brasiilia jalgpallur, kaitsja (Rio de Janeiro). Mängis 1964-1972 Brasiilia koondises kokku 45 mängu ja lõi 1 värava. Maailmameister 1970, finaalturniiril ka 1966. Klubid: Vasco da Gama (1955-1959, 1960-1969), Internacional (1960), Flamengo (1969-1970), Cruzeiro (1970), Botafogo (1971-1974), Corinthians (1974), Paranaense (1974), Le Castor FC (Kanada, 1975), Deportivo Galicia (Venetsueela, 1975), Valadares (1975-1978) ja River (1979). Rio de Janeiro osariigi meister 1956, 1963, 1964, 1965. Brasiilia meistrivõistluste parim mängija (Bola de Prata) 1970.
»»» 1943 Kenneth Howard Norton Sr., USA poksija (Jacksonville, Illinois). Oli keskkoolis lootustandev kergejõustiklane, kuid Northeast Missouri ülikoolis sai jalgpalluri stipendiumi. Poksiga alustas mereväes teenides 1963-1967. Tuli kolm korda mereväe meistriks, võitis 24 matši ja kaotas vaid ühe. Siirdus profiks 1967. Alistas 1973 oma kodulinnas San Diegos seni võitmatuna püsinud Muhammad Ali ja tõusis NABF-i raskekaalu maailmameistriks. Kaotas kuus kuud hiljem Alile revanšmatši. 1974 kohtus tiitlimatšis George Foremaniga, kuid see kohtumine katkestati kahe raundi järel. 1975 tõusis uuesti NABF-i meistriks, kui sai viiendas raundis tehnilise nokaudiga võidu Jerry Quarry üle. 1976 kaitses kolmel korral edukalt tiitlit. 1976 kohtus uuesti Aliga ja pidi vastuolulises matšis leppima punktikaotusega. Kui Leon Spinks keeldus 1978. aastal Nortoniga poksimast, kuulutas WBC viimase maailmameistriks matšita ning see on jäänud ainsaks korraks raskekaalu ajaloos. Esimeses kohtumises maailmameistrina kaotas väljakutsujale Larry Holmesile. Norton loobus 1981. aastal pärast kaotust nokaudiga Gerry Cooneyle. Pidas profina 50 kohtumist, võitis neist 42, kaotas 7 ja viigistas 1. Poksi Kuulsuse hallis 1989. Ajakiri The Ring asetas ta 1998. aastal kõigi aegade paremate raskekaallaste paremusreas 22. kohale. Osalenud umbes 20 mängufilmis, pidi Rocky-saagas kestama Apollo Creedi, kuid hiljem valiti tema asemele Carl Weathers. Töötanud tele- ja raadiokommentaatorina, osalenud teleseriaalides. Elab San Clementes (California). Autobiograafia "Going The Distance: The Ken Norton Story". Pilt 4
»»» 1943 Lubomir (Luboš) Kavalek, Tšehhi/USA maletaja (Praha). Sai FIDE rahvusvahelise meistri ja suurmeistri nimetuse 1965. Tuli 1962 ja 1968 Tšehhoslovakkia meistriks. Mängis 1968 augustis Nõukogude invasiooni ajal turniiril Poolas ning selle asemel, et kodumaale naasta ostis auhinnaraha eest viina, jagas seda altkäemaksuna piirivalvuritele ning põgenes Lääne-Saksamaale. 1970 asus elama Washingtoni ja sai ka USA kodakondsuse. Tuli 1973 ja 1978-1980 USA meistriks, 1981 Saksamaa meistriks. Mänginud üheksal maleolümpial, 1964 ja 1968 Tšehhoslovakkia, 1972-1986 (v.a. 1980) USA eest. Tulnud ühe korra olümpiavõitjaks ja saanud viis korda pronksi. Andis 1973-1986 New Yorgis välja maleajakirja RHM Press, pärast seda on olnud Washington Posti malekolumnist. Olnud Yasser Seirawani, Robert Hübneri ja Nigel Shorti treener, viis Shorti 1993 MM-matšile Garri Kasparovi vastu. Kuulus 1962-1988 järjepidevalt maailma 100 parema maletaja sekka, karjääri kõrgeim Elo 2626 ja edetabelikoht 25. (1973).
»»» 1944 Patrick André Eugène Joseph Depailler, Prantsusumaa autovõidusõitja (Clermont-Ferrand – surn. 01.08.1980 Hockenheimring). Osales F1 autode MM-sarjas 1972 ja 1974-1980 kokku 95 GP-sõidul, võitis 2 etappi ja lõpetas 19 korda esikolmikus. MM-sarja neljas koht 1976 ja viies 1978. Meeskonnad: Tyrrell (1972-1978), Ligier (1979) ja Alfa Romeo (1980). F2 Euroopa meister 1974. Hukkus Saksamaa GP testisõidul Hockenheimringil, kui tema Alfa Romeo kaotas Ostkurves 280 km tunnikiiruse juures juhitavuse. Surm oli silmapilkne.
4
5
6
»»» 1944 George "Geordie" Armstrong, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja (Hebburn, County Durham – surn. 01.11.2000 Hemel Hempstead, Hertfordshire). Klubid: Arsenal (1961-1977), Leicester City (1977-1978) ja Stockport County (1978-1979). Inglismaa meister ja FA Cupi võitja 1971, UEFA Näituselinnade karikasarja võitja 1970. Arsenali aasta mängija 1970. Liigas Arsenali eest 500 mängu ja 68 väravat. Kuveidi koondise treener 1988-1989.
»»» 1945 Zurab Sakandelidze, N Liidu/Gruusia korvpallur (Kutaisi – surn. 25.01.2004 Tbilisi). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja -pronks 1968 Mexico Citys. Maailmameister 1967, Euroopa meister 1965, 1967, 1969, 1971, pronks 1973. Mängis Tbilisi Dinamos.
»»» 1947 Roy Hodgson, Inglise jalgpallitreener (Croydon, London). Mängijana oli keskpärane, ei pääsenud Crystal Palace'is põhikoosseisu. Treenerina alustas 1976 Rootsis Halmstad BK-s. Meeskonnad: Halmstads BK (1976–1980), Bristol City (1982), Örebro SK (1983–1985), Malmö FF (1985–1990), Neuchâtel Xamax (1990–1992), Šveitsi koondis (1992–1995), Milano Internazionale (1995–1997, 1999), Blackburn Rovers (1997–1998), Zürichi Grasshoppers (1999–2000), FC Köbenhavn (2000–2001), Udinese Calcio (2001), Araabia Ühendemiraadid (2002–2004), Stavangeri Viking FK (2004–2005), Soome koondis (2006–2007) ja Fulham (2007–). Viis Šveitsi koondise finaalturniirile MM-il 1994 ja EM-il 1996. Rootsi meister 1976, 1979, 1986, 1988, karikavõitja 1986, 1989. Taani meister ja superkarikas 2001. Kuulunud korduvalt EM-il UEFA tehniliste uuringute gruppi, samas grupi liige ka MM-il 2006. Töötanud erinevates maades ka telekommentaatorina.
»»» 1952 Rui Manuel Trindade Jordão, Portugali jalgpallur, ründaja (Benguela, Angola). Mängis Portugali koondises 1972-1989 kokku 43 mängu ja lõi 15 väravat. EM-võistluste poolfinalist 1984. Klubid: Benguela Sporting (1970–1971), Lissaboni Benfica (1971–1976), Real Zaragoza (1976–1977), Lissaboni Sporting (1977–1987) ja Setúbali Vitória (1987–1989). Portugali meister 1980, 1982, karikavõitja 1978, 1982 ja superkarika võitja 1982. Portugali liiga edukaim väravakütt 1976 ja 1980. Portugali parim jalgpallur 1980.
»»» 1955 Udo Beyer, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Stalinstadt/Eisenhüttenstadt). Olümpiavõitja 1976 Moskvas ja -pronks Moskvas kuulitõukes. 1988 Soulis sai neljanda koha, 1992 Barcelonas ei pääsenud lõppvõistlusele. Euroopa meister 1978, 1982, pronks 1986. Juunioride EM-kuld 1973. IAAF-i MK-võistluste võitja 1977, 1979, 1981. SDV meister 1977-1987, 11 korda järjest. Püstitas kolm MR-i: 22.15 (1978), 22.22 (1983), 22.64 (1986). Vend Hans-Georg tuli Moskvas olümpiavõitjaks käsipallis, õde Gisela sai kettaheites neljanda koha. Teine õde Gudrun oli 1992 Barcelonas füsioterapeudina. Pikkus 194 cm, kaal 130 kg.
»»» 1957 Paul Frommelt, Liechtensteini mäesuusataja (Schaan). Olümpiapronks 1988 Calgarys slaalomis. MM-võistlustel 1978 Garmisch-Partenkirchenis pronks slaalomis. MK-sarjas 1979-1988 neli slaalomivõitu (Crans-Montana, Oberstaufen, Kitzbühel ja Saalbach). Vanem vend Peter mängis Liechtensteini eest lauatennist.
»»» 1961 Brad Gilbert, USA tennisist ja treener (Oakland, California). Mängis profina 1982-1995, võitis üksikmängus 20 ja paarismängus 3 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus neljas (1. jaanuaril 1990) ja paarismängus 18. (29. septembril 1986). Olümpiapronks 1988 Soulis üksikmängus. Veerandfinalist 1990 Wimbledonis ja 1987 US Openil, neljas ring 1984 Australian Openil ja kolmas ring 1993 French Openil. Pärast karjääri lõppu tegutsenud treenerina (Andre Agassi, Andy Roddick, Andy Murray, Alex Bogdanović). Osalenud ESPN-i analüütikuna. Elab naise ja kolme lapsega San Rafaelis (California).
»»» 1963 Maria Manuela Castro Machado, Portugali kergejõustiklane (Viana do Castelo). Maailmameister 1995 Göteborgis, hõbe 1993 Stuttgardis ja 1997 Ateenas maratonijooksus. Euroopa meister maratonijooksus 1994 Helsingis ja 1998 Budapestis. Olümpial 1992 ja 1996 seitsmes ning 2000 21. koht. Isiklik rekord maratonis 2:25.09 (London 1999). Klubi Sporting Clube de Braga. Pikkus 158 cm. Pilt 5
»»» 1964 Brett Andrew Hull, Kanada/USA jäähokimängija, ründaja (Belleville, Ontario). Mängis profina 1986-2005, NHL-i drafti 117. valik 1984 (Calgary Flames). Klubid: Flames (1986–1988), St. Louis Blues (1988–1998), Dallas Stars (1998–2001), Detroit Red Wings (2001–2004) ja Phoenix Coyotes (2005). Stanley Cupi võitja 1999, 2002. Viskas karjääri jooksul NHL-is 741 väravat (kõigi aegade kolmas tulemus), hooaja edukaim väravakütt 1990, 1991, 1992. Teinud 33 kübaratrikki. Lady Byng Memorial Trophy 1990, Hart Memorial Trophy 1991, Lester B. Pearson Award 1991. NHL-i Tähtede mängul 1989, 1990, 1992-1994, 1996, 1997, 2001, NHL-i hooaja esimeses viisikus 1990, 1991, 1992. St. Louis Blues igavikustas tema särginumbri (16) 5. detsembril 2006. Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys USA koondises. Bobby Hulli poeg, ema ameeriklanna. Hullil on nii Kanada kui USA kodakondsus. Hüüdnimi The Golden Brett. Pilt 6
»»» 1965 John William Smith, USA vabamaadleja (Del City, Oklahoma). Kõige rohkem tiitleid võitnud USA maadleja. Olümpiavõitja 1988 Soulis ja 1992 Barcelonas kuni 62 kg kaalus. Maailmameister 1987, 1989, 1990, 1991, juunioride maailmameister 1985. Hea Tahte mängude võitja 1986, 1990. Pan Ameerika meister 1987 ja 1991. Oklahoma ülikooli esindajana kaks NCAA meistritiitlit. Pidas 1986-1990 kokku 153 rahvusvahelist kohtumist ja kaotas neist vaid 3. Noorem vend Lee Roy Smith aitas tal treenida, kuid tuli ka NCAA meistriks ja sai 1983 MM-il hõbeda. Pärast karjääri lõppu tegutsenud Oklahoma ülikoolis treenerina.
»»» 1966 Vincent "Vinny" Joseph Del Negro, USA korvpallur (Springfield, Massachusetts). Mängis profina 1988-2002, NBA drafti 29. valik 1988 (Sacramento Kings). Klubid: Sacramento Kings (1989–1990), Benetton Treviso (1990–1992), San Antonio Spurs (1992–1998), Teamsystem Bologna (1999), Milwaukee Bucks (1999–2000), Golden State Warriors (2000–2001), Phoenix Suns (2001). Punkte 7038, lauapalle 1810 ja söötusid 2484. Alates 9. juunist 2008 Chicago Bullsi peatreener.
»»» 1967 Ulrich Kirchhoff, Saksamaa ratsutaja, OV (Lohne). Olümpiavõitja 1996 Atlantas takistussõidus nii individuaalselt kui võistkondlikult koos Franke Sloothaaki, Lars Niebergi ja Ludger Beerbaumiga. Elab koos perega Rosendahlis (Münsterland).
»»» 1970 Aleksei Vojevodin, Venemaa kergejõustiklane (Pensa). Olümpiapronks 2004 Ateenas 50 km käimises, MM-i hõbe 2005 Helsingis samal distantsil. MM-il 1995 Göteborgis oli 15., 1997 Ateenas 10. ja 2003 Pariisis 4. EM-i hõbe 2002 Münchenis. MK-võitja 2002 ja 2004. Sügisel 2008 sai kaheaastase võistluskeelu EPO kasutamise eest. Isiklikud rekordid: 20 000 m (staadionil) 1:22.55,0 (2001), 20 km - 1:19.31 (1998), 30 km - 2:05.18 (2004), 35 km - 2:26.25 (2004), 50 km - 3:38,01 (2003).
»»» 1970 Rod Jean Brind'Amour, Kanada jäähokimängija (Ottawa, Ontario). Mänginud profina alates 1989. aastast, NHL-i drafti 9. valik 1988 (St. Louis Blues). Klubid: Blues (1988-1991), Philadelphia Flyers (1991-2000) ja Carolina Hurricanes (1999-). Stanley Cupi võitja 2006. Alates 2005. aastast Hurricanesi kapten. Frank J. Selke Trophy 2006, 2007. teinud NHL-is kaasa 1404 mängu, visanud 443 väravat ja andnud 722 söötu.
»»» 1971 Davide Rebellin, Itaalia jalgrattur (San Bonifacio, Verona provints). Sõitnud profina alates 1992. aastast. Olümpiahõbe 2008 Pekingis grupisõidus, kuid aprillis 2009 teatas ROK, et itaallase dopinguproovist leiti CERA-t. Võite: Liège-Bastogne-Liège 2004, La Flèche Wallonne 2004, 2007, 2009, Amstel Gold Race 2004, Tirreno-Adriatico 2001, Clásica de San Sebastián 1997, Züri-Metzgete 1997, Pariis-Nice 2008. Võitnud Giro d'Italial 1 etapi. Meeskonnad: MG Bianchi (1992–1994), Maglificio MG-Technogym (1995), Polti (1996, 1998–1999), Française des Jeux (1997), Liquigas-Pata (2000–2001), Gerolsteiner (2002–20089 ja Serramenti PVC Diquigiovanni-Androni Giocattoli (2009).
»»» 1972 Yetunde Hawanya Tara Price, USA tennisemänedžer (surn. 14.09.2003 Compton, Los Angeles). Venus ja Serena Williamsi poolõde ning isiklik asjaajaja. Tenniseõdede ema Oracene Price'i viiest tütrest vanim. Omas ilusalongi. Sõitis oma poiss-sõbra autos kõrvalistmel, kui tänavagang ründas autot. Sai pähe kuulihaava ja suri Long Beachi haiglas. Politsei teatel oli rünnaku sihtmärk Price'i poiss-sõber. Tapja Robert Edward Maxfield (25) mõisteti 15 aastaks vangi.
»»» 1973 Filippo Inzaghi, Itaalia jalgpallur, ründaja (Piacenza). Itaalia koondises 1997-2007 kokku 57 mängu ja 25 väravat. Maailmameister 2006, finaalturniiril ka 1998 ja 2002. EM-võistluste finaalturniiril 2000. Klubid: Piacenza (1991–1995), Leffe (1992–1993, laen), Verona (1993–1994, laen), Parma (1995–1996), Bergamo Atalanta (1996–1997), Torino Juventus (1997–2001) ja AC Milan (2001–). Itaalia meister 1998, 2004, karikavõitja 2003, superkarika võitja 1997. UEFA Meistrite liiga võitja 2003, 2007, UEFA superkarikas 2003, 2007, FIFA klubide maailmameister 2007. Serie A parim noormängija 1997, Serie A edukaim väravakütt 1997. Löönud UEFA Meistrite liigas ja meistrite karikasarjas kokku 58 väravat (rohkem on vaid Raúlil ja Ruud van Nistelrooij'l). Simone Inzaghi noorem vend.
7
8
9
»»» 1974 Raphaël Poirée, Prantsusmaa laskesuusataja (Rives, Isère). Võistles 1999-2007. Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys jälitussõidus ja -pronks teatesõidus, 2006 Torinos pronks teatesõidus. MM-võistlustelt 1998-2007 kokku 18 (8+3+7) medalit, sh. 7 individuaalset kulda. MK-sarja üldvõitja 2000, 2001, 2002, 2004, eraldistardi parim 2004, 2007, sprindi parim 2004, jälitussõidu parim 1999, 2001, 2002 ja ühistardi edukaim 2000, 2004, 2005. Etapivõite 44 ja pjedestaalikohti 103. Viimast korda võistles tipptasemel 11. märtsil 2007 Holmenkolleni etapil ja loobus viimasest Hantõ-Mansiiskis peetud etapist. Abielus Norra laskesuusataja Liv Grete (Skjelbreid) Poiréega, lapsed Emma (s. 2003) ja Anna (s. 2007). Pilt 7
»»» 1974 Derek Lamar Fisher, USA korvpallur (Little Rock, Arkansas). Mänginud profina alates 1996. aastast, NBA drafti 24. valik 1996 (Los Angeles Lakers). Klubid: Lakers (1996–2004, 2007-), Golden State Warriors (2004–2006) ja Utah Jazz (2006–2007). NBA meister 2000, 2001, 2002. Alates 19. novembrist 2006 NBA mängijate assotsiatsiooni president. Pikkus 185 cm.
»»» 1977 Mickaël Samy Silvestre, Prantsusmaa jalgpallur (Chambray-lès-Tours). Prantsusmaa koondises alates 2001. aastast 40 mängu ja 2 väravat. MM-i hõbe 2006, FIFA Confederations Cupi võitja 2001, 2003. EM-i finaalturniiril 2004. Klubid: Stade Rennais (1995–1998), Milano Internazionale (1998–1999), Manchester United (1999–2008) ja Arsenal (2008–). Inglismaa meister 2000, 2001, 2003, 2007, FA Cup 2004, liiga karikavõistluste võitja 2006, FA Community Shield 2003, 2007. UEFA Meistrite liiga võitja 2008, Intercontinental Cup 1999.
»»» 1978 Wesley Sonck, Belgia jalgpallur, ründaja (Ninove). Belgia koondises alates 2001. aastast 49 mängu ja 23 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002. Klubid: RWD Molenbeek (1996–1998), Germinal Ekeren (1998–1999), Germinal Beerschot (1999–2000 ), RC Genk (2000–2003), Amsterdami Ajax (2003–2004), Borussia Mönchengladbach (2005–2007) ja Club Brügge (2007–). Belgia meister 2002, Hollandi meister 2004. Belgia liiga edukaim väravakütt 2002 ja 2003. Belgia liiga parim jalgpallur 2001.
»»» 1979 Tore Ruud Hofstad, Norra murdmaasuusataja (Lørenskog). Maailmameister 2003, 2005 ja 2009 teatesõidus ning 2005 sprinditeates, hõbe 2003 suusavhaetusega sõidus ja pronks 2005 15 km (v). Klubi Lillehammer Skiklub. Pidi haiguse tõttu vahele jätma hooaja 2007/2008. Esimese ja seni ainsa MK-etapivõidu sai 27. novembril 2005 Kuusamos (15 km vabalt). Pilt 9
»»» 1981 Li Jiawei, Singapuri lauatennisist (Peking). Olümpiahõbe 2008 Pekingis naiskondlikult, neljas koht üksikmängus nii 2004 Ateenas kui 2008 Pekingis. Võitnud Rahvaste Ühenduse mängudel 2002-2006 kokku 5 esikohta, Kagu-Aasia mängudel 1999-2007 kokku 14 esikohta, ITTF-i Pro Touril 2004-2008 kokku 10 esikohta. Siirdus 1995 elama Singapuri ning 18-aastaselt sai selle riigi kodakondsuse. Kõrgeim koht üksikmängu maailma edetabelis kolmas (detsembris 2005). Pikkus 173 cm.
»»» 1982 Simon Kuipers, Hollandi kiiruisutaja (Haarlem). Sprindi mitmevõistluse MM-võistluste pronks 2009, Torino olümpial 2006 sai 1500 meetris neljanda koha. Isiklikud rekordid: 500 m - 34,78 (2007), 1000 m - 1.07,39 (2007), 1500 m - 1.42,37 (2007), 3000 m - 3.42,42 (2007), 5000 m - 6.21,57 (2007), 10 000 m - 14.56,67 (2002).
»»» 1982 Tyson Gay, USA kergejõustiklane (Lexington, Kentucky). Maailmameister 2007 Osakas 100 m, 200 m ja 4 x 100 m teatejooksus. Teine sprinter Maurice Greene'i järel, kes võitnud ühel MM-il kõik kolm sprindikulda. IAAF World Athletics Finali võitja 200 m jooksus 2005 ja 2006, MK-võistluste võitja 2006 Ateenas 100 m jooksus. Pekingi olümpial jõudis 100 meetris poolfinaali, teatejooksus USA neli diskvalifitseeriti. IAAF-i parim meessportlane 2007. Isiklikud rekordid: 60 m - 6,55 (2005), 100 m - 9,77 (2008, USA rekord), 200 m - 19,58 (2009), 400 m - 45,57 (2009). Jooksis 2008 kõigi aegade kiireima 100 meetrit, kuid 9,68 aitas saavutada taganttuul 4,1 m/s. Pilt 8
»»» 1985 Hayley Reide Peirsol, USA ujuja (Irvine, California). MM-võistluste pronks 2007 Melbourne'is 800 m vabaujumises. Universiaadi võitja 2005 Izmiris 1500 m ja hõbe 800 m vabaujumises. Kolmas naine, kes ujunud 1500 m vabalt alla 16 minuti (15.57,36 - 2006). Otsustas ujumisest loobuda ning püüelda 2012. aasta olümpiale triatleedina. Treeneriks on endine maailmameister Siri Lindley. Mais 2009 sai Austinis (Texas) peetud esimesel ITU võistlusel teise koha. Seliliujumise olümpiavõitja Aaron Peirsoli õde.
»»» 1985 Aigar Leok, Eesti mootorisportlane (Sõmerpalu, Võrumaa). Euroopa meister 1999 klassis 80 cm³, noorte EM-sarja seitsmes koht 2001. Saksamaa meister 2003. Esimesed punktid MM-sarjas teenis 2002. aastal, 2004 oli MX2 klassis 10., 2005 17. ja 2006 15. Alates 2007. aastast MX1 klassis, sai 2007 19. ja 2008 14. koha. Alates 2009. aastast TM Racingu tehasemeeskonna sõitja. Hüüdnimi Aix. Noorem vend Martin on samuti krossisõitja, Tanel Leoki onupoeg. Pikkus 182 cm, kaal 78 kg.
SURMAPÄEV
««« 1945 Harry Livingston Hillman, USA kergejõustiklane (Hanover, New Hampshire – sünd. 08.09.1881 Brooklyn, New York City). Olümpiavõitja 1904 St. Louises 400 m jooksus ning 200 m ja 400 m tõkkejooksus, -hõbe 1908 Londonis 400 m tõkkejooksus. Kahekordne AAU meister nii 200 m kui 400 m tõkkejooksus. Töötas kuni surmani Dartmouthi kolledžis treenerina. 1924, 1928 ja 1932 olümpial treenerina. Tema tuntuim õpilane oli 1920. aasta olümpiavõitja 110 m tõkkejooksus Earl Thompson.
««« 1973 Charlie Meldrum Daniels, USA ujuja (Carmel Valley, California – sünd. 24.03.1885 Dayton, Ohio). Olümpiavõitja 1904 St. Louisis 220 jardi ja 440 jardi vabaujumises ja 4 x 50 jardi vabalt teateujumises ning 1908 Londonis 100 m vabaujumises, -hõbe 1904 100 jardi vabaujumises ning -pronks 1904 50 jardi vabaujumises ja 1908 4 x 200 m vabalt teateujumises. Ateena vahemängudel 1906 võitis 100 m vabaujumise. Oli 8 medaliga USA edukaim olümpiaujuja kuni Mark Spitzini. 31 AAU ind. meistritiitlit. New York AC klubi meister ka bridžis ja seinatennises, hiljem oli edukas ka amatöörgolfarina.
««« 1978 Hermine Schröder-Wüst, Saksamaa kergejõustiklane (Ludwigshafen – sünd. 12.02.1911 Ludwigshafen). Euroopa meister 1938 naiste kuulitõukes kahe sentimeetriga Gisela Mauermayeri ees (13.29). Saksamaa meistrivõistlustel sai 1931 teise koha Grete Heubleinm 1932 ja 1933 sai kulla, 1934, 1937, 1938 ja 1939 jäi Mauermayeri järel teiseks. Isiklik rekord 14.09 (1938). Klubi TV 1883 Mundenheim.
««« 1986 Joseph "Poeske" Scherens, Belgia jalgrattur (Leuven - sünd. 17.02.1909 Werchter). Trekisprindi elukutseliste maailmameister 1932-1937 ja 1947 (38-aastasena!), hõbe 1938 ja pronks 1931. Võite võinuks olla veel rohkem, kui mitte II maailmasõda poleks vahele tulnud. Rohkem MM-tiitleid on sprindis võitnud vaid jaapanlane Koichi Nakano (1977-1986). Loobus tippspordist 1951, olles 42-aastane. Võitis üle 200 võistluse.
««« 1990 Joseph "Joe" Mercer, Inglismaa jalgpallur ja treener (sünd. 09.08.1914 Ellesmere Port, Cheshire). Nottingham Foresti ja Tranmere Roversi endise jalgpalluri Joe Merceri poeg. Mängis 1938-1939 kokku 5 korda Inglismaa koondises. Klubid: Everton (1932-1946) ja Arsenal (1946-1955). Inglismaa meister 1939, 1948, 1953, FA Charity Shield 1932, 1948, 1953, FA Cup 1933, 1950. Töötas treenerina Sheffield Unitedis (1955-1958), Aston Villas (1958-1964), Manchester Citys (1965-1972) ja Coventry Citys (1972-1974), oli 1974 Inglismaa koondise peatreeneri kohusetäitja. Viis Manchester City 1968 Inglismaa meistriks ja 1969 FA Cupi võitjaks ning 1970 ka UEFA karikavõitjate karikasarja võitjaks. Liiga karikasarja võitja Villaga 1961 ja Cityga 1970. FA Charity Shield 1968. Oli 1975-1981 Coventry City direktor. Suri oma 76-ndal sünnipäeval südameataki tagajärjel. City of Manchester Stadiumile viib tema nime kandev tee.
««« 2000 Vitali Staruhhin, N Liidu/Ukraina jalgpallur, ründaja (Donetsk – sünd. 06.06.1949 Minsk). Mängis N Liidu koondises vaid ühe mängu (1980 SDV vastu). Donetski Šahtari koosseisus N Liidu meistrivõistluste hõbe 1975 ja 1979 ning pronks 1978, karikavõitja 1980. N Liidu ja Ukraina parim jalgpallur 1979, samal aastal ka N Liidu meistrisarja edukaim väravakütt 26 tabamusega. Suri kopsupõletikku.
««« 2001 Jacky Boxberger, Prantsuse kergejõustiklane (Tsavo, Keenia – sünd. 16.04.1949 Châtel-sur-Moselle). Esindas Prantsusmaad 42 korda, võistles distantsidel 1500 meetrist maratonini. Tuli Prantsusmaa meistriks 1500 m, 5000 m, 10 000 meetris ja krossijooksus, püstitas rahvusrekordeid 5000 m ja maratonis. Euroopa sisemeister 1972 1500 meetris, Pariisis maratoni võitja 1983 ja 1985. Isiklikud rekordid: 1500 m - 3.36,8 (1973), 5000 m - 13.23,59 (1977), maraton - 2:10.49 (1985). Hukkus traagiliselt, kui oli koos naise ja tütrega safaril Keenias. Püüdis lähedalt pildistada elevanti, kuid too astus ta surnuks.
««« 2003 Raymond Thomas "Ray" Harford, Inglismaa jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Millwall – sünd. 01.06.1945 Halifax). Mängijana tegutses 1964-1976, kõige kauem Lincoln Citys (1967-1971) ja Colchester Unitedis (1973-1975), tuntuks sai eelkõige treenerina: Fulham (1984–1986), Luton Town (1987–1990), Wimbledon (1990–1991), Blackburn Rovers (1995–1996), West Bromwich Albion (1997), Queens Park Rangers (1997–1998) ja Millwall (2000). Viis Luton Towni 1988 liiga karikasarja võitjaks ning aasta hiljem finaali. Suri kopsuvähki.
««« 2005 Colette Besson, Prantsusmaa kergejõustiklane (La Rochelle – sünd. 07.04.1946 Saint Georges-de-Didonne). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 400 m jooksus, EM-võistluste hõbe 1969 Ateenas 400 m jooksus. Olümpiafinaalis oli enne viimase saja meetri algust alles viiendal kohal, kuid tõusis võimsa lõpuspurdiga võitjaks ajaga 52,03. Isiklik rekord paranes 1,8 sekundiga. EM-il lõpetas finaalis koos kaasmaalase Nicole Duclos'ga võrdselt maailmarekordilise 51,7-ga, kuid fotofiniš jättis ta teiseks. Suri kõrivähki.
SÜNDMUSED
¤ 1908 võitis Tour de France'i prantslane Lucien Petit-Breton. Järgnesid François Faber (Luksemburg) ja Georges Passerieu (Prantsusmaa).
¤ 1928 sai Eesti jaht Tutti V Amsterdami olümpia purjetamisvõistlustel 6 m klassis pronksmedali. Meeskonda kuulusid Nikolai Vekšin, William von Wiren, Eberhard Vogdt ja Georg Faehlmann. Kulla sai Norra jaht Norna, hõbe kuulus taanlastele. Tutti V ehitati 1927. aastal nimeka konstruktori Gustav Estlanderi projekti järgi Rootsis spetsiaalselt vaiksete ja keskmiste tuulte ja madala lahe jaoks, arvestades Zuiderzeel toimuvat olümpiaregatti. 1927. aasta suvel osales jaht Nikolai Vekšini juhtimisel 31 regatil ja saavutati 25 mitmesugust auhinda. Jahi omanik oli Emil Fahle.
¤ 1930 jooksis Kanada sprinter Percy Williams 100 m MR-iks 10,3. Tippmark püsis kuus aastat.
¤ 1931 osales Stockholmi rahvusvahelisel õhtuvõistlusel ainsa eestlasena Elmar Rähn, kes kolmikhüppes oli 13.58-ga neljas. 110 m tõkkejooksus jäi tal Eesti rekordist (15,7) puudu vaid 0,1 sekundit.
¤ 1936 tuli Kristjan Palusalu Berliini olümpial kreeka-rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks. Eestlane oli ainus raskekaalu maadleja, kel XX sajandil õnnestus võita olümpiakuld mõlemas maadlusviisis.
¤ 1936 võitis Jesse Owens Berliini olümpial oma neljanda kuldmedali, kuuludes 4 x 100 m jooksus USA meeskonda.
¤ 1937 Helsingis lõppenud MM-võistlused laskespordis andsid suurvõidu Eesti meeskonnale. Individuaalselt hiilgas võiduga vabapüssiharjutuses Elmar Kivistik. Tema maailmarekord 1124 silma ületati alles 1954. Eestlased võitsid Malmi lasketiirust 20 (10+3+7) medalit. Esimest korda saadi enda valdusse ka Argentina karikas esikoha eest vabapüssi meeskonnamatšis (MR-iga 5526 silma). Eestist edukam riik oli vaid Soome (8+12+7), kuid kuldasid olid neil vähem.
¤ 1942 tuli Viljandis Eesti meistriks kümnevõistlused Paul Toomla Läänemaalt 6135 punktiga. 17 võistleja seas oli kuues Heino Lipp Kiviõlist 5438 punktiga.
¤ 1977 keeldus NHL kuute WHA klubi liigaga liitmast.
¤ 1981 püstitasid kuus inglise ihukaitsjat rekordi üle Inglise kanali teateujumises 7 tunni ja 17 minutiga.
¤ 1981 võitis golfi 63. PGA meistrivõistlused Atlantas Larry Nelson 273 löögiga.
¤ 1987 võitis golfi 69. PGA meistrivõistlused Palm Beachis Larry Nelson 287 löögiga.
¤ 1992 Barcelonas lõppesid XXV suveolümpiamängud.
¤ 1998 alistas Jugoslaavia koondis korvpalli MM-võistluste finaalis Venemaa 64:62.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
