Kes on Wimbledoni turniiri ajaloo ainus vaimulikust võitja? Millistel kergejõustikualadel püstitas Venemaa ja Eesti rekordeid tõstmise olümpiapronks Harald Tammer? Mitu medalit võitis tiitlivõistlustelt täna 79-aastaseks saav Pavel Koltšin? Millises klubis mängisid ühel ajal koos NBA lühim ja pikim mängija? Kes jalgpallitähtedest kandis hüüdnime Axl? Kes naisorienteerujatest on alates 2001. aastast võitnud 14 MM-kulda?

SÜNNIPÄEV

»»» 1849 John Thorneycroft Hartley
, Inglismaa tennisist (Tong, Shropshire – surn. 21.08.1935 Knaresborough, Yorkshire). Wimbledoni turniiri meesüksikmängu võitja 1879 ja 1880. Esimesel aastal sai võidu esikohamänguta, sest tiitlikaitsja Frank Hadow kohale ei ilmunud. Järgmisel aastal võitis Hartley ise tiitlikaitsjana Herbert Lawfordi 6:3, 6:2, 2:6, 6:3, kuid kaotas 1881. aastal samas staatuses 37 minutiga William Renshaw'le 0:6, 1:6, 1:6. Hartley on jäänud ainsaks vaimulikuks, kes Wimbledonis võidutsenud. Abiellus 1875 Alice Margaret Lascellesiga, Henry Lascellesi lapselapsega. Wimbledoni turniiri juubelipidustustel 1926 annetas kuninganna Mary Hartleyle hõbemedali kui ühele 34-st veel elus olevast võitjast. Suri 86-aastaselt.

»»» 1863 David Danskin, Šoti mehaanikainsener ja jalgpallur (Burntisland, Fife – surn. 04.08.1948 Warwick). Oli 1885 Londonis Dial Square FC üks asutajaid. Hiljem nimetati klubi Royal Arsenaliks, mis oli praeguse Arsenali eelkäija. Mängis jalgpalli juba Šotimaal ning osales kaptenina Dial Square FC esimeses mängus Eastern Wanderersi vastu 11. detsembril 1886. Dial Square võitis 6:0. Arsenal sai profiklubiks 1891 ning Danskin osales ka klubi komitee valmistel 1892, kuid ei osutunud valituks. Hiljem tegutses ettevõtjana (n. jalgrattad), oli üks väheseid Arsenali asutajaliikmeid, kes jõudis ka klubi esimesed edusammud 1930. aastatel ära näha.

»»» 1873 John Jesus Flanagan, USA kergejõustiklane (Kilbreedy, Iirimaa – surn. 03.06.1938 Kilmallock, County Limerick). Olümpiavõitja 1900 Pariisis, 1904 St. Louisis ja 1908 Londonis vasaraheites ning -hõbe 1904 St. Louisi raskusheites. Sündis Iirimaal, emigreerus 1897 USA-sse ja temast sai tollal juba MR-i valdajana New York Athletic Clubi liige. Pariisis võitis ta USA-le ainsa mitteüliõpilasena medali, edestades võistkonnakaaslast Truxton Hare'i 4,75 meetriga. Kettaheites oli Flanagan seitsmes. 1903 liitus ta New Yorgi politseiga. St. Louisi mängudel püstitas 51.23-ga maailmarekordi ja võitis oma teise kulla. Ka nelja aasta pärast Londonis võitis ta kulla maailmarekordiga - 51.92. 24. juulil 1909 sai Flanaganist vanim MR-i püstitaja, kui ta heitis 41-aastasena 56.18. Pöördus 1911 tagasi Iirimaale. 1928 Amsterdamis jäid ameeriklased esimest korda olümpiaajaloos vasaraheite kullast ilma. Selle võitis Flanagani õpilane iirlane Patrick O'Callaghan.

»»» 1885 Charles Joseph Bacon, Jr., USA kergejõustiklane (Brooklyn, New York City – surn. 15.11.1968 Fort Lauderdale, Florida). Olümpiavõitja 1908 Londonis 400 m tõkkejooksus. Poolteist kuud enne Londoni mänge püstitas Philadelphias MR-i 55,8 sekundiga. Londonis ületasid Bacon ja teine ameeriklane tiitlikaitsja Harry Hillman viimase tõkke koos, kuid lõpuspurdiga võitis Bacon ja püstitas ühtlasi uue MR-i 55,0 sekundiga. Seda aega tunnistas takkajärele ka IAAF ning Baconist sai selle ala esimene ametlik rekordiomanik.

»»» 1899 Harald Tammer, Eesti tõstja, kergejõustiklane ja ajakirjanik (Tallinn – surn. 06.06.1942 Suhhobezvodnoje, Gorki oblast). Olümpiapronks 1924 Pariisis tõstmise raskekaalus 497,5 kiloga. Maailmameister 1922 Tallinnas raskekaalus. Võistles olümpial ka kuulitõukes, saades 1920 Antverpenis 6. ja 1924 Pariisis 12. koha. Tuli tõstmises kolmel korral (1922-1924) Eesti meistriks, püstitas kokku 15 Eesti rekordit. Parimad tulemused: surumine 97,5, rebimine 100, tõukamine parema käega 95 ja viievõistlus 502,5 kilo. Võistlemist alustas 1915 Tallinna Kalevis, oli algul edukas kergejõustikus. Võitis Venemaa meistrivõistlustel 17-aastasena (1916) kolm medalit: kuulitõukes hõbeda ning ketta- ja vasaraheites pronksi. 1917-1926 tuli ta kergejõustikus 24 korda Eesti meistriks, sealhulgas kuulitõukes 9 korda. Parandas kuulitõukes (12.67 - 13.02) ja hoota kolmikhüppes (8.42) Venemaa rekordi, Eesti rekordeid püstitas 1916-1923 kuulitõukes (12.67-14.15), vasaraheites (37.18) ja raskusheites. Isiklikke rekordeid: kuul - 14.15, ketas - 41.06, hoota kaugus - 3.07, hoota kolmik - 9.26. Oli 1921-1929 Eesti Spordilehe toimetaja, aastast 1923 ka Päevalehe toimetuse liige ja 1933-1940 peatoimetaja. Oli eestikeelse sporditerminoloogia loojaid ja spordireportaaži arendajaid. Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941 ja Tammer suri vangilaagris.

»»» 1914 Derek Swithin Allhusen, Inglismaa ratsutaja (Chelsea, Greater London – surn. 24.04.2000 Norwich, Norfolk). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys kolmevõistluses võistk. ja -hõbe ind. Autasustati pärast mänge Briti Impeeriumi ordeniga (MBE), kuid keeldus seda vastu võtmast, sest tema arvates tulnuks tunnustada ka tema võistkonnakaaslasi. Võitis olümpiamedalid 54-aastaselt hobusel Lochinvar juba vanaisa seisuses. Osales 1948 Londoni olümpial moodsas viievõistluses, hiljem võitis mitmeid medaleid ratsutamises EM-võistlustelt. Tegeles pärast loobumist hobuste tõuaretusega ning Allhuseni endise ratsu Laurieni järeltulija Lauriestoniga tuli Richard Meade 1972 Münchenis olümpiavõitjaks.

»»» 1917 Otto Martins Glória, Brasiilia jalgpallitreener (Rio de Janeiro - surn. 04.09.1986). Jalgpalliajaloo edukamaid treenereid. Viis Lissaboni Benfica 4 korda Portugali meistriks ja 5 korda karikavõitjaks, Sportingu 1 korra meistriks ja Belenensese karikavõitjaks, Nigeeria koondise 1980 Aafrika meistriks ning Portugali koondise MM-il 1966 kolmandaks (tõsi, ametlikult oli koondise peatreener Manuel da Luz Afonso). Töötanud ka Marseille' Olympique'i, Vasco da Gamaga. 1982 asus Portugali koondise etteotsa Euro 84 valikturniiriks, kuid astus 1983 oma kohalt tagasi pärast portugallaste 0:4 allajäämist sõprusmängus Brasiiliale

»»» 1921 Agnes Keleti, juudisoost Ungari võimleja (Budapest). Olümpiamängudelt 1952 Helsingis ja 1956 Melbourne'is kokku 10 medalit (5+3+2), sai Helsingis kulla vabaharjutuses ning Melbourne'is rööbaspuudel, poomil, vabaharjutuses ja rühmvõimlemises. Londonis 1948 vigastuse tõttu ei võistelnud. Maailmameister 1954 Roomas rööbaspuudel. Alustas 4-aastaselt, tosin aastat hiljem võitis oma esimese 10 Ungari meistrikullast. Pääses holokaustist, varjates end maal. Isa hukkus Auschwitzis, ema ja õe päästis Raoul Wallenberg. Pärast Melbourne'i olümpiat sai Austraaliast poliitilise varjupaiga koos veel 44 Ungari sportlasega. Hiljem siirdus elama Iisraeli ning kutsus enda juurde ka ema ja õe. Töötas Iisraelis kehalise kasvatuse õpetajana. Aastast 2002 võimlemise Kuulsuse hallis. Vanematel andmetel sünd. 9. juunil 1921.

»»» 1930 Pavel Koltšin, N Liidu murdmaasuusataja (Jaroslavl). Olümpiavõitja 1956 Cortina d'Ampezzos 4 x 10 km teatesuusatamises, -pronks 15 km ja 30 km distantsil ja 1964 Innsbruckis 4 x 10 km teatesõidus. MM-võistluste hõbe 1958 Lahtis 30 km, 15 km ja teatesõidus ning pronks 1962 Zakopanes teatesõidus. N Liidu meistrivõistlustelt kokku 25 (14+6+5) medalit. Hakkas suusatama 1944, treeneritena on teda juhendanud Nikolai Kulikov ja Vladimir Obotnin. Lõpetas 1950 Moskvas kehakultuuritehnikumi ja 1968 KKKI. N Liidu teeneline meistersportlane 1956. Töötas 1966-1976 Dünamo ja N Liidu koondise treener-õpetajana. Aastast 1973 elanud koos abikaasa Alevtinaga Otepääl, aastast 1996 Eesti kodakondsus. Poeg Fjodor (s. 1957) oli tipptasemel kahevõistleja.

»»» 1930 Igor Netto, N Liidu jalgpallur, poolkaitsja (Moskva – surn. 30.03.1999 Moskva). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is, Euroopa meister 1960. N Liidu koondises 54 mängu ja 4 väravat, osales 1958 ja 1962 MM-võistluste finaalturniiril kokku 6 mängus. Mängis 1949-1966 Moskva Spartaki eest, tulles N Liidu meistriks 1952, 1953, 1956, 1958 ja 1962 ning karikavõitjaks 1950, 1958 ja 1963. N Liidu kõrgliigas 367 mängu ja 37 väravat. Lõpetas mängijana 1966 ning temast sai esmalt hokitreener. Hiljem pöördus tagasi jalgpalli juurde ning töötas AC Omonia, Jaroslavli Šinniku, Spartaki, Iraani koondise, Panioniose ja Bakuu Neftšiga. Peetakse nõukogude jalgpalli kõigi aegade üheks paremaks mängijaks. Alustas karjääri vasakkaitsjana, kuid oma triblingu ja tehniliste oskuste tõttu kasutasid treenerid teda hiljem peamiselt poolkaitses.

»»» 1947 Toivo Asmer, Eesti võidusõitja (Oisu, Järvamaa). Alustas sportimist Tööjõureservides 1961 poksitreeningutega Lembit Maureri ja Martin Linnamäe juhendamisel. Aastast 1963 mootorisportlane (treener Johannes Tomson). 1964 tuli Eesti noortemeistriks hipodroomisõidus, 1965-1971 võitis Eesti meistrivõistlustel medaleid mitmes klassis nii krossis kui ringrajal, sh. 1970 talikrossis 125 cm3 klassis kulla. N Liidu meistrivõistlustel 1970 350 cm3 A- ja B-klassis neljas koht. 1973 alustas Vello Vaaderpassi õhutusel võistlemist autosportlasena, algul vormel 4, hiljem vormel 3 ja Eastern klassis. Võitis sotsialismimaade meistrivõistlustel 2 hõbedat, N Liidu meistrivõistlustel kokku 15 (6+5+4) medalit. Kuulus aastast 1979 tosin aastat N Liidu koondisse. 10-kordne Eesti meister. Suurmeister autospordis (1985). Poeg Marko (s. 30. juulil 1984) on samuti autosportlane.

»»» 1948 Eda Laan, Eesti purilendur (Nissi vald, Harjumaa). EM-võistluste hõbe 1979 mitmevõistluses ja 131 km kiiruslennus. Võitnud 15 kulda N Liidu, 3 sotsialismimaade, 2 Baltimaade ja 7 Eesti esivõistlustel. Olnud 4 korral rahvusvaheliste karikavõistluste võitja. Püstitanud 1 Euroopa ja 7 N Liidu rekordit. Meistersportlane (1971), suurmeister (1972). Eesti parim tehnikasportlane 1977-1979. Alustas purilennuga 1965 Tallinna Lennuspordiklubis, õpetajateks Hugo Abram ja Uno Teras, hiljem juhendas teda elukaaslane Illar Link.

»»» 1954 Mirza Delibašić, Bosnia korvpallur (Tuzla - surn. 08.12.2001 Sarajevo). Olümpiakuld 1980 Moskvas ja -hõbe 1976 Montrealis Jugoslaavia koondises, MM-võistluste kuld 1978 Filipiinidel ja pronks 1982 Kolumbias. Euroopa meister 1975 ja 1977, hõbe 1981 ja pronks 1979. Aitas oma koduklubil Sarajevo KK Bosnal võita 1979. aastal Euroopa meistrite karikaturniiri, lahkus seejärel mängima Madridi Reali ning teda peetakse üheks kõigi aegade paremaks mängijaks, kes kuningliku klubi au kaitsnud. 1983. aasta augustis avastati tal ajukasvaja ning tippspordist tuli enneaegselt loobuda. Delibašić elas kogu kodusõja perioodi (1992-1996) Sarajevos, tema tervis aga halvenes üha ja 8. detsembril 2001 saabus 47-aastaselt surm. KK Bosna nimetas oma mängusaali tema nimega, 2007 valiti Bosnia & Hertsegoviinas sajandi sportlase tiitli saanud Delibašić ka FIBA Kuulsuse halli.

»»» 1956 Lucyna Langer-Kałek, Poola kergejõustiklane (Mysłowice, Śląskie). Olümpiapronks 1980 Moskvas 100 m tõkkejooksus. Euroopa meister 1982 Ateenas ja viies koht 1978 Prahas. Euroopa sisemeister 1984 Göteborgis. Isiklik rekord 12,43 joostud 19. augustil 1984 Hannoveris. Tõkkejooksuga tegeleb ka tütar Marta, kes 2006. aastal sai Poola juunioride meistrivõistlustel pronksi.

»»» 1961 Yannick Stopyra
, Prantsusmaa jalgpallur, ründaja (Troyes). MM-võistluste pronks 1986. Poola päritolu pallur mängis Prantsusmaa koondises aastatel 1980-1988 kokku 33 mängu ja lõi 11 väravat. Kogu karjääri jooksul vaid Prantsusmaa klubides: FC Sochaux (1979-1983), Stade Rennais (1983-1984), FC Toulouse (1984-1988), Girondins de Bordeaux (1988-1989), AS Cannes (1989-1991), FC Metz (1991-1992) ja FC Mulhouse (1992-1994). Kokku meistriliigas 422 mängu ja 124 väravat. Prantsusmaa meistrisarja hõbemedaliomanikke FC Sochaux'ga 1980.

»»» 1963 Jiří Parma, Tšehhoslovakkia suusahüppaja (Frenštát pod Radhoštěm). Olümpiapronks 1992 Albertville'is meeskonnavõistluses. MM-võistlustelt kuld 1987 Oberstdorfis normaalmäel, hõbe 1993 Falunis ja pronks 1984 Engelbergis ja 1989 Lahtis, kõik meeskonnavõistluses. Kolm etapivõitu MK-võistlustel (1984 Harrachovis ja Falunis, 1985 Örnsköldsvikis). Võistles 1981-1996.

»»» 1965 Andrei Nazarov, Eesti kergejõustiklane (Tallinn). Kümnevõistluses 1992 Barcelona olümpial 14., MM-võistlustel 1995 Göteborgis 10., EM-võistlustel 1990 Splitis 8. ja 1994 Helsingis 11., Hea Tahte mängudel 1990 7. koht. Eesti meeskonnas mitmevõistluse EK-võistluste võitjaid 1994 teises ja 1996 esiliigas, 1997 superliiga teise koha võitjaid. N Liidu meistrivõistluste hõbe 1990 kümne- ja 1991 seitsmevõistluses. Eesti meistrivõistlustel võitnud 1984-1991 tõkkejooksus, kõrgus- ja kaugushüppes kokku 11 medalit (6 sisevõistlustelt), sh. 3 kulda tõkkejooksudes ja 3 kõrgushüppes. 1984-1993 oli teatejooksudes 7 korral Eesti meistreid. Püstitanud Eesti rekordeid: 110 m tõkkejooks 13,6 ja 13,88 (1987), kümnevõistlus 8322 (1987) ning seitsmevõistlus 6098 (1991). Hiljem tegutsenud treenerina, oli 1989. aastast abielus Leedu mitmevõistleja Remigija Sablovskaitega. Alustas kergejõustikutreeninguid Sven Andresoo õpilasena IV klassis, pälvis esimese medali mitmevõistlejana TV 10 olümpiastardis.

»»» 1965 Iain Dowie, Põhja-Iirimaa jalgpallur, ründaja (Hatfield, Hertfordshire). Põhja-Iirimaa koondises (isa on sündinud Belfastis) 1990-2000 kokku 59 mängu ja 12 väravat. 16-aastaselt ei sõlminud Southampton temaga lepingut, lõpetas Hertfordshire'i ülikooli insenerina. Mängis siiski jalgpalli edasi ning 1988 märkas teda Luton Town. 1991-1995 mängis pikemalt Southamptonis (122 liigamängu ja 30 väravat), edasi veel Crystal Palace'i, West Ham Unitedi ja Queen's Park Rangersi eest. Viimases klubis alustas 1998. aastal ka treenerina. Edasi on juhendanud Oldham Athleticut, Crystal Palace'it, Charlton Athleticut, Coventry Cityt ja viimati 2008. aastal maist oktoobrini 15 mängus Queens Park Rangersit.

»»» 1965 Tyrone Curtis Bogues (tuntud kui Muggsy Bogues), USA korvpallur (Baltimore, Maryland). Maailmameister 1986. Mängis profina 1987-2001, NBA drafti 12. valik 1987 (Washington Bullers). Klubid: Bullets (1987-1988), Charlotte Hornets (1988-1997), Golden State Warriors (1997-1999) ja Toronto Raptors (1999-2001). Lühim mängija (160 cm), kes kunagi NBA-s kaasa teinud, kuid karjäär kestis tippliigas 14 aastat. Mängis Dunbar High Schooli ja seejärel neli aastat Wake Foresti ülikooli eest. Bulletsis oli tema meeskonnakaaslaseks tollane pikim NBA mängija (231 cm) Manute Bol. Hornetsis on ta siiani klubi kõigi aegade rekordi omanik mängitud minutite (19 768), söötude (5557), vaheltlõigete (1067) ja pallikaotuste (1118) poolest. Keskmiselt 8,7927 söötu mängus ja 13,4933 söötu 48 minuti jooksul on samuti klubi rekord. Pärast NBA-st lahkumist tegutses alates 2005. aastast WNBA klubi Charlotte Sting treenerina, kuid vallandati jaanuaris 2007. Praegu töötab Charlotte Bobcatsi kontoris.

»»» 1967 Dave McLlwain, Kanada hokimängija, ründaja (Seaforth, Ontario). Üks kahest NHL-is mänginud hokimehest, kes jõudis ühe hooaja sees kanda nelja klubi särki. Hooajal 1991-1992 olid tema klubid Winnipeg Jets, New York Islanders, Buffalo Sabres ja Toronto Maple Leafs. Esimene nelja klubiga mängija NHL-is oli hooajal 1977-1978 Dennis O'Brien. Mänginud ka Kanada koondises, samuti Saksamaa meistriliigas DEL (EV Landshut ja Kölner Haie).

»»» 1967 Claudio Paul Caniggia, Argentina jalgpallur, ründaja (Henderson, Buenos Aires). Argentina koondises 1987-2002 kokku 50 mängu ja 16 väravat. Copa América võitjaid 1991 ja 1993, Confederations Cupi võitjaid 1992. Kuulunud kolmel MM-võistluste finaalturniiril (1990, 1994, 2002) Argentina koondisse. Kahel esimesel turniiril tegi kaasa 8 mängus ja lõi 4 väravat. Jaapanis ja Lõuna-Koreas ta väljakule ei pääsenud, kuid teenis argentiinlaste viimases alagrupimängus rootslastega pingil istudes punase kaardi kohtuniku solvamise eest. 1990. aastate teisel poolel arvati rahvuskoondisest välja pärast seda kui keeldus täitmast peatreeneri Daniel Passarella nõudmist pikad juuksed maha ajada. Klubid: River Plate (1985-1988), Verona Hellas (1988-1989), Bergamo Atalanta (1989-1992, 1999-2000), AS Roma (1992-1993), Lissaboni Benfica (1994-1995), Boca Juniors (1995-1998), Dundee (2000-2001) ja Glasgow Rangers (2001-2003). Šotimaa meistreid, karikavõitjaid ja liiga karika võitjaid 2003. Hüüdnimed Argentinas El Pájaro (Lind), Hiinas El Hijo del Viento (Tuulepoeg), samuti Axl (rokktähe Axl Rose'i järgi).

»»» 1975 Justin Huish, USA vibulaskur (Fountain Valley, California). Olümpiavõitja 1996 Atlantas nii ind. kui meesk. arvestuses. Sai õiguse osaleda ka Sydney olümpial 2000, kuid vahistati sama aasta 15. veebruaril ning sai süüdistuse marihuaana omamises müügi eesmärgil. Tema koha koondises sai Rid White. Kohus mõistis Huishi 120 päevaks vangi, kuid umbes kolm kuud sellest ajast tegeles ta ühiskonnakasuliku tööga. Püüdis pääseda ka Ateena olümpiale 2004, kuid ei mahtunud USA koondisse. Vanemad pidasid vibutarvikute poodi, kuid poiss huvitus laskmisest alles 14-aastasena. Juba aasta pärast võitis ta esimese võistluse.

»»» 1975 James Charles Beckford, Jamaica kergejõustiklane (Saint Mary). Olümpiahõbe 1996 Atlantas ja 4. koht 2004 Ateenas kaugushüppes. Osales ka Sydney olümpial 2000, kuid ei pääsenud lõppvõistlusele. MM-võistluste hõbe 1995 Göteborgis ja 2003 Pariisis. Sise-MM-i hõbe 2004 Budapestis ja universiaadi hõbemedal 1997. Isiklik rekord kaugushüppes 8.62 (5. aprillil 1997 Orlandos), kolmikhüppes 17.92 (20. mail 1995 Odessas, Texas). Pikkus 183 cm, kaal 73 kilo.

»»» 1978 Gennaro Ivan "Rino" Gattuso, Itaalia jalgpallur, poolkaitsja (Corigliano Calabro). Itaalia koondises alates 2000. aastast 65 mängu ja 1 värav. Maailmameister 2006, finaalturniiril ka 2002. EM-võistluste finaalturniiril 2004 ja 2008. Osales ka 2000. aasta olümpiaturniiril Sydneys. Alustas karjääri 1994. aastal Perugias, kust siirdus Walter Smithi kutsel 19-aastaselt Glasgow Rangersisse. Smithi järglane Rangersi peatreeneri ametis Dick Advocaat polnud itaallasest huvitatud ja ta müüdi oktoobris 1998 Salernitanale 4 miljoni naela eest. AC Milan maksis 1999. aastal Gattuso eest 8 miljonit naela, kui Salernitana oli Serie A-st välja kukkunud. AC Milanis Itaalia meister 2004, karikavõitja 2003 ja superkarika võitja 2004. UEFA Meistrite liiga ja ja superkarika võitja 2003 ja 2007, klubide MM-i võitja 2007. Kaitsev poolkaitsja, tuntud oma jõulise mängustiili poolest. Pikendas veebruaris 2007 oma lepingut 2011. aastani. Abikaasa Monicaga tutvus Rangersi turneel Kanadasse, tütar Gabriella ja poeg Francesco.

»»» 1978 Simone Niggli-Luder, Šveitsi orienteeruja (Burgdorf). Maailma kõigi aegade parim naissportlane oma alal. Võitnud kahel aastal (2003 Rapperswilis ja 2005 Aicihis) MM-võistlustelt kõik neli kuldmedalit (sprint, lühirada, tavarada ja teatevõistlus), aastatest 2001-2007 on tal kokku 14 MM-kulda. Juunioride maailmameister 1997, 14-kordne Šveitsi meister, 5-kordne Rootsi meister ja 1-kordne Soome meister. Viis korda MK-sarja üldvõitja (2002, 2004-2007) ja viis kuldmedalit EM-võistlustelt (2006. aasta EM-il Otepääl oli parim sprindis ja tavarajal). Alustas orienteerumisega juba lapsena klubis OLV Hindelbank, 10-aastasena osales esimest korda võistlustel. 2002. aastal võistles ta ühe hooaja Soome klubi Turun Suunnistajat eest, alates juulist 2003 on tema klubi Ulricehamns OK (Rootsi). Lõpetas 2003. aastal Berni ülikoolis edukalt bioloogiaõpingud ja abiellus samal aastal Matthias Niggliga, kes on samuti orienteeruja. 2008 sünnitas ja tiitlivõistlustel ei osalenud. Elab Berni lähedal Münsingenis ja Ulricehamnis. Šveitsi aasta parim naissportlane 2003, 2005 ja 2007.

»»» 1979 Markus Larsson, Rootsi mäesuusataja (Kil). MM-võistluste hõbe 2007 Åres võistkonnavõistluses, neljas koht 2005. aastal Bormios slaalomis. Juunioride MM-il 1997 Schladmingis pronks supersuurslaalomis ja suurslaalomis. Olümpial 2002 Salt Lake Citys slaalomis seitsmes. MK-sarjas osalenud alates 1999. aastast, kaks etapivõitu 18. märtsil 2006 Åres ja 18. detsembril 2006 Alta Badias, mõlemad slaalomis.

»»» 1979 Peter Žonta, Sloveenia suusahüppaja (Ljubljana). Olümpiapronks 2002 Salt Lake Citys meeskonnavõistluses. 2004. aastal võitis Kesk-Euroopa nelja hüppemäe turnee kolmanda etapi Innsbruckis (turnee kokkuvõttes oli Žonta kolmas) ja see jäi ka tema karjääri (1996-2005) ainsaks etapivõiduks MK-sarjas.

»»» 1980 Sergio García
, Hispaania golfar (Castellón). 1995 võitis noorima mängijana Euroopa amatööride meistrivõistlused, profikarjääri alustas 1999. Võitnud 19 turniiri (sh. European Touril 8 ja PGA Touril 7). Kohe esimesel profihooajal jõudis viimasel aasta neljast majorist, PGA Championshipil, esikolmikusse, kaotades vaid Tiger Woodsile. 2008 oli samal turniiril teise koha jagajaid. British Openil teine koht 2007, US Openil jagas 2005. aastal kolmandat kohta ja Mastersil aasta varem neljandat kohta. Kuulunud Euroopa Ryder Cupi meeskonda 1999, 2002, 2004, 2006, 2008. Kasutab vaid TaylorMade'i varustust. Vallaline, tema tüdruksõpradeks on olnud tennisetäht Martina Hingis ja Greg Normani tütar Morgan-Leigh Norman. Garcia hea sõber on uruguai jalgpallitäht Diego Forlan. Sõidab ringi Ferrari 360 Modena ja Jaguar XJR-ga.

»»» 1981 Euzebiusz "Ebi" Smolarek
, Poola jalgpallur, ründaja (Łódź). Poola koondises alates 2002. aastast 38 mängu ja 15 väravat. Tegi kaasa ka 2006. aasta MM-võistluste finaalturniiril, kuid väravat ei löönud. Euro 2008 valikturniiril oli 9 tabamusega Poola koondise edukaim, mängis ka finaalturniiril. Klubid: Rotterdami Feyenoord (2000–2005), Dortmundi Borussia (2005–2007), Racing Santander (2007–) ja Bolton Wanderers (2008–, laen). Kasvas üles Hollandis, kus tema isa Włodzimierz mängis meistriliigas ja hiljem töötas treenerina. Sai jalgpallihariduse Rotterdami Feyenoordi noortesüsteemis ja jõudis välja klubi esindusmeeskonda. Nii klubis kui koondises on teda kasutatud nn teise ründajana, äärel või ründava poolkaitsjana. Meeskonnamängija, hea triblingu ja löögiga. Sai oma Portugali jalgpallikuulsuse Eusebio auks. Smolarek oli 20-aastase vaheaja järel esimene poolakas, kes Portugali väravasse suutis palli lüüa, kusjuures eelmine oli olnud tema isa. 2002 määras UEFA poolakale kahemängulise võistluskeelu, kui tema dopinguproovist leiti väheses koguses kannabist. Karistuse tulemusena jäi Smolarek eemale UEFA karikasarja finaalist Dortmundi Borussia vastu, mille Feyenoord võitis 3:2.

»»» 1987 Sam Bird, Inglismaa võidusõitja (Roehampton). Marko Asmeri üks konkurente 2007. aasta Briti F3 meistrivõistlustel. 2007. aastal Carlin Motorspordi meeskonnas kokkuvõttes 4. koht, kaks etapivõitu ja üks kiireim ring. Formula BMW UK sarjas 2004. aastal 14. ja 2005. aastal 2. koht, Formula Renault UK sarjas 2006. aastal 4. koht. 2008 tegi kaasa F3 Euroseriesis ja oli kokkuvõttes 11. Osalenud Williamsi F1 meeskonna aerodünaamikatestidel.

»»» 1989 Michaëlla Krajicek, Hollandi tennisist (Delft). Endise Wimbeldoni võitja Richard Krajiceki noorem poolõde, hüüdnimi Kleine Kraai (Väike Kraai). Alustas profikarjääri 2003, võitnud kolm WTA turniiri nii üksik- (Taškent 2005 ning Hobart ja 's-Hertogenbosch 2006) kui paarismängus. Suure slämmi turniiridel jõudnud korra veerandfinaali (2007 Wimbledonis). Kõrgeim koht WTA edetabelis 30. (11. veebruaril 2008). Elab Almeres.

SURMAPÄEV

««« 1884 Daniel Harrwitz
, juudisoost Saksamaa maletaja (Bozen/Bolzano – sünd. 29.04.1823 Breslau/Wroclaw). Sai tuntuks Pariisis peamiselt pimemalet mängides. Alates 1849. aastast elas Inglismaal ja asutas ajakirja British Chess Review. Mängis matše mitmete tolle aja tuntud maletajatega (Adolf Anderssen, Jules Arnous de Rivière, Paul Morphy jt), kuid enamasti kaotas.

««« 1941 Dimitrios Golemis, Kreeka kergejõustiklane (sünd. 15.11.1874 Leukada). Olümpiapronks 1896 Ateenas 800 m jooksus. Oli medalijooksus viimane, sest neljast finalist prantslane Albin Lermusiaux loobus. Tegi kaasa ka 1500 m jooksus, kuid jäi kaheksa osaleja seas viimaste sekka.

««« 1970 Katharina Anna "Käthe" Krauss, Saksamaa kergejõustiklane (Mannheim – sünd. 29.11.1906 Dresden). Olümpiapronks 1936 Berliinis 100 m jooksus Helen Stephensi (USA) ja Stanislawa Walasiewiczi (Poola) järel. 4 x 100 m teatejooksus oli Saksamaa naiskond eeljooksus püstitanud 46,4 sekundiga maailmarekordi, kuid finaalis ei suutnud Marie Dollinger ja Ilse Dörffeldt teatepulka vahetada ning nii tuli katkestada. 1934 võitis Krauss naiste maailmamängudel kolm kulda (100 m, 200 m ja 4 x 100 m) ja ühe pronksi (kettaheites). EM-il 1938 sai sakslanna nii 100 m kui 200 m jooksus hõbemedali ja 4 x 100 m teatejooksus kulla. Saksamaa meister 100 m jooksus (1933-1938), 200 m jooksus (1932, 1934 ja 1938), kaugushüppes (1937) ja viievõistluses (1937). 1947 kolis oma sünnilinnast Dresdenist Landausse, kus töötas 1950. aastatel treenerina. Esines ka pianistina.

««« 1986 Eugen Ray, Saksamaa (SDV) kergejõustiklane (Leipzig – sünd. 26.07.1957 Gerbstedt). EM-võistlustel 1978 Prahas hõbe 100 m jooksus (10,36) ja 4 x 100 m teatejooksus (38,78) koos Manfred Kokoti, Olaf Prenzleri ja Alexander Thiemega). SDV meister 100 m jooksus 1977, 1978 ja 1980. 13. augustil 1977 võitis Helsingis EK-võistluste finaalis 100 m jooksu SDV rekordiga 10,12. Sama aasta MK-võistlustel oli 10,15-ga teine. 7. augustil 1977 püstitas Dresdenis oma kodumaa rekordi ka 200 m jooksus 20,37 sekundiga. Talvel 1982/1983 proovis õnne ka bobisõidus, kuid suurema eduta. Esindas Halle SC Chemie klubi, tema teine abikaasa Marlies Helbig tuli 1982 ja 1983 õhupüssist laskmises maailmameistriks. Pärast sportlaskarjääri lõppu töötas Leipzigis elektrikuna ja hiljem politseinikuna. Hukkus avariikohale sõites, kui tema juhitud alarmsõiduk põrkas kokku veoautoga.

««« 1995 Gisela Mauermayer
, Saksamaa kergejõustiklane (München – sünd. 24.11.1913 München). Olümpiavõitja 1936 Berliinis kettaheites 47.63-ga. Naiste maailmamängudel 1934 võitis kuulitõuke (13.67) ja viievõistluse (MR 377 punkti) ning oli kettaheites teine (40.65). EM-il 1938 tuli kettaheites võitjaks 44.80-ga ning kuulitõukes teiseks 13.27-ga. Alustas kergejõustikuga alles 1933, kuid juba 1934 püstitas MR-i viievõistluses ja kuulitõukes. Et kumbagi ala polnud Berliini mängude kavas, keskendus ta olümpiaks valmistudes kettaheitele. Lõpetas sportlaskarjääri 1942, töötas 1938. aastast kuni II maailmasõja lõpuni Münchenis spordiõpetajana. Oma natsimineviku tõttu (astus 1932. aastal 18-aastasena NSDAP liikmeks) ei saanud pärast sõda enam õpetajana töötada. Asus ülikoolis õppima bioloogiat ja töötas aastatel 1954-1975 Müncheni zooloogiamuuseumi raamatukogu direktorina.

««« 1998 Lia Manoliu
, Rumeenia kergejõustiklane (Bukarest – sünd. 25.04.1932 Chişinău, Moldova). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys ning -hõbe 1960 Roomas ja 1964 Tokyos kettaheites. Osales kokku kuutel olümpiamängudel. Helsingis 1952 oli kuues, Melbourne'is 1956 ja Münchenis 1972 üheksas. Talvel enne Mexico olümpiat teatas Rumeenia olümpiakomitee 35-aastasele Manoliule, et ta on olümpiale sõitmiseks juba liialt vana. Veteran treenis aga seda innustunumalt ning pääses siiski koondisse. Mehhikos sai tema heitekäsi kuuli tõugates vigastada ning koondise arst ütles sportlasele, et see võib vastu pidada vaid ühe heite. Manoliu heitis esimesel katsel 58.28 ja sellest piisas kullaks. 1998. aastal elas üle infarkti, kuid 1998. aasta alguses langes pärast ajukasvaja opereerimist koomasse  ning suri südamepuudulikkus tagajärjel nädalapäevad hiljem. Rumeenia rahvusstaadion Bukarestis kannab Lia Manoliu nime.

««« 2006 Andy Caldecott
, Austraalia mootorisportlane (Mauritania – sünd. 10.08.1964 Keith, South Australia). Võitis Austraalia Safari-ralli neli aastat järjest (2001-2004), osales Dakar Rallil 2004 (katkestas), 2005 (6. koht) ja 2006. Ralli üheksandal etapil Nouakchottist Kiffasse juhtus austraallasega 599 km pikkuse kiiruskatse 250. kilomeetril õnnetus ning ta hukkus. Caldecott oli Dakari ralli 28-aastase ajaloo 23. ohver. Kodumaal Keithis tsiklikauplust pidanud elurõõmsat ja südamlikku meest jäid leinama laps ja teist last oodanud abikaasa.

««« 2007 Elmer Symons, Lõuna-Aafrika Vabariigi mootorisportlane (Maroko – sünd. 14.02.1977 Ladysmith, KwaZulu-Natal). Alustas pikamaasõitudel osalemist 1996 ning siirdus 2003. aastal elama USA-sse. 2005 ja 2006 osales ta Dakari rallil hooldemehena, 2007 võistles esimest korda ise. Ralli neljandal etapil Marokos kukkus Symons oma KTM-iga nii rängalt, et isegi 8 minutiga õnnetuskohale jõudnud esmaabihelikopterist ei olnud enam abi. Kolme võistluspäeva järel oli Symons olnud tsiklimeeste konkurentsis 18. kohal.

SÜNDMUSED

¤ 1900
asutati Roomas jalgpalliklubi S.S. Lazio.
¤ 1932 uisutas austerlanna Liselotte Landbeck esimese naisena maailmas 500 m ajaga alla ühe minuti. Šveitsis Davosis peetud võistlustel oli tema aeg 58,7.
¤ 1935 krooniti Paul Keres esimest korda Eesti malemeistriks. Põhiturniiril oli Keres jäänud jagama esikohta Gunnar Friedemanniga, kuid kolmepartiilises lisakohtumises alistas 19-aastane Keres vastase 2:1.
¤ 1948 tuli Eesti malemeistriks esmakordselt Jüri Randviir.
¤ 1951 asutati NHL-i klubi Washington Capitals.
¤ 1954 kordas Bert Olmstead (Montreal Canadiens) NHL-i kohtumiste punktirekordit (8).
¤ 1955 uisutas Boriss Šilkov esimese inimesena maailmas 5000 m alla kaheksa  minuti, saades Medeos ajaks 7.45,6. Teise N Liidu kiiruisutaja Nikolai Mamonovi poolt 1952. aasta novembris samas uisutatud rekord paranes koguni 18,1 sekundiga ja jäi ületamatuks enam kui kaheksaks aastaks.
¤ 1955 moodustati Eesti Spordiliit Ameerikas (ESA).
¤ 1958 viskas Oscar Robertson (Cincinnati) Seton Halli vastu 56 punkti, samas kui vastased kogusid kogu mänguga vaid 54 punkti.
¤ 1964 püstitas Ants Antson Tšeljabinskis 1500 m distantsil maailma hooaja tippmargiks 2.11,2, kindlustades endale ühtlasi koha N Liidu olümpiakoondises Innsbrucki mängudeks.
¤ 1965 saavutas Ants Antson Norras Hamaris peetud kiiruisutamisvõistlustel väikeses mitmevõistluses teise koha.
¤ 1966  segas Moskvas peetud N Liidu ja Norra maavõistlust kiiruisutamises halb ilm. Mitmevõistluses oli Ants Antson Valeri Kaplani järel teine. Kolmanda koha sai Fred Anton Maier.
¤ 1970 püstitas Valeri Muratov Medeos maailmarekordi 500 m kiiruisutamises 39,09 sekundiga. Jaanuari lõpuks oli rekord 38,73 ning sellegi tulemuse uisutas  Muratov ning samuti Medeos. Vahepeal jõudsid rekordit parandada Boriss Guljajev, kahel korral rootslane Hasse Börjes ning ühel korral ka Muratov ise. Teine MR sündis sel päeval veel, kui Ljudmila Titova kattis 1000 m ajaga 1.29,5, saades esimese naisena sel distantsil aja alla pooleteise minuti.
¤ 1982 lõpetas Arne Sirel Reit im Winklis peetud murdmaasuusatamise esimese MK-sarja esimesel etapil 15 km 19. kohaga ning oli esimene Eesti suusataja, kes selles sarjas punkte teenis. Teatesõidus oli ta N Liidu II meeskonna liikmena kolmas.
¤ 1985 püstitas Calgary Flames NHL-i rekordi - 264 põhihooaja mängust ei kaotatud ainsatki lisaajal.
¤ 1988 tuli USA meistriks iluuisutamise meesüksiksõidus Brian Boitano.
¤ 1990 suutis Boston Celtics teisel poolajal visata New Jersey Netsi vastu vaid 6 punkti ja kaotas 78:87.
¤ 1990 valiti Edgar Savisaar Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks.
¤ 1990 võitis Jaan Ehlvest tugevakoosseisulise Reggio di Emilia maleturniiri 7,5 punktiga 10 partiist. Teise koha sai 6,5 punktiga Vassili Ivantšuk ja kolmanda 6 punktiga Anatoli Karpov.
¤ 1991 saavutasid Allar Levandi ja Ago Markvardt Reit im Winklis peetud kahevõistluse meeskondlikus sprindis teise koha.
¤ 1993 püstitas sakslanna Franziska van Almsick MR-i 100 m vabaujumises 53,33 sekundiga.
¤ 1994 võitis Indrek Pertelson Tokyo rahvusvahelise judoturniiri absoluutses kategoorias.
¤ 1994 kogus sakslanna Gunda Niemann Norras Hamaris kiiruisutamise suures mitmevõistluses MR-summa 167,282 punkti (500 m - 40,99, 1500 m - 2.02,45, 3000 m - 4.12,25, 5000 m - 7.14,35), alistades oma kaasmaalase Karin Kania-Enke poolt ligi kaheksa aasta tagasi Medeos püstitatud senise tippmargi 0,090 punktiga.
¤ 1994 kogus hollandlane Rintje Ritsma Norras Hamaris kiiruisutamise suures mitmevõistluses MR-summa 156,201 punkti (500 m - 37,30, 5000 m - 6.39,46, 1500 m - 1.51,60, 10 000 m - 13.55,11).
¤ 1997 alustas Mall Alev Rootsis suundsuusatamise MK-sarja teise kohaga.
¤ 1998 valis ajakiri The Hockey News NHL-i kõigi aegade parimaks mängijaks Wayne Gretzky.
¤ 1998 võitis Anatoli Karpov Lausanne'is peetud matšis Viswanathan Anandi ning kaitses FIDE MM-tiitlit. Anand jõudis tiitli pärast mängima Groningenis peetud esimese FIDE MM-turniiri kaudu (osalejaid 128), mille ainsas poolfinaalis alistas ta inglase Michael Adamsi. Karpov ja Garri Kasparov pidid esmalt liituma poolfinaalis, kuid kui viimane loobus, arvas FIDE Karpovi otse finaali. Esmalt mängiti kuus tavapartiid, mis kõik lõppesid viigiga. Järgnenud kaks kiirpartiid võitis mõlemad Karpov.
¤ 2000 võitis Kaia Kanepi Stockholmis ITF-i turniiri kuni 18-aastastele tennisistidele.
¤ 2005 kogus ameeriklane Shani Davis USA-s Salt Lake Citys Kearnsi uisuhallis kiiruisutamise suures mitmevõistluses MR-summa 149,359 punkti (500 m - 35,85, 5000 m - 6.24,21, 1500 m - 1.43,33, 10 000 m - 13.32,90).
¤ 2005  kogus kanadalanna Gunda Niemann USA-s Salt Lake Citys Kearnsi uisuhallis kiiruisutamise suures mitmevõistluses MR-summa 159,605 punkti (500 m - 38,53, 1500 m - 1.53,87, 3000 m - 4.02,15, 5000 m - 7.07,61).

Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet