SÜNNIPÄEV
»»» 1882 Robert "Bobby" Kerr, Kanada kergejõustiklane (Enniskillen, Iirimaa – surn. 12.05.1963 Hamilton, Kanada). Olümpiavõitja 1908 Londonis 200 m ja -pronks samas 100 m jooksus. Pere kolis Kanadasse Hamiltoni, kui Robert oli 5-aastane. Töötades kohalikus tuletõrjes, hakkas ta vabal ajal harjutama ning tõusis kiiresti piirkonna parimaks sprinteriks. Osales 1904 oma säästude toel St. Louisi olümpial, kuid ei pääsenud ühelgi kolmest distantsist (60, 100 ja 200 m) eeljooksust edasi. Kerri võimekus aga paranes, ta tuli mitmel distantsil Kanada meistriks ning võitis 1908 ka Suurbritannia meistrivõistlustel 100 m ja 200 jardi jooksu. I maailmasõjas kuulus nn sportlaste pataljoni. Pärast tegevsportlase karjääri lõppu jäi spordiga seotuks. Tegeles oma kodulinnas Hamiltonis kergejõustiku- ja jalgpallitreenerina, viibis 1928 ja 1932 olümpiamängudel ametnikuna. Osales Kanada olümpiakomitee töös ja aitas korraldada 1930. aasta Rahvaste Ühenduse mänge. Hamiltonis on tema nime kandev park.
»»» 1894 Nedo Nadi, Itaalia vehkleja (Livorno – surn. 29.01.1940 Rooma). Olümpiavõitja 1912 Stockholmis floretis (ind.), 1920 Antverpenis floretis (ind. ja meesk.), espadronis (ind. ja meesk.) ning epees (meesk.). Ainus vehkleja olümpiaajaloos, kes võitnud ühtedel mängudel vähemalt ühe medali kõigis kolmes relvaliigis ja viis vehklemismedalit ühtedel mängudel. Kuni Mark Spitzi seitsme kullani Münchenis oli see ka mängude absoluutne rekord. Sündis Livornos Itaalia tuntud vehklemismeistri Giuseppe Nadi vanema pojana (noorem poeg Aldo jõudis samuti olümpiavõitjaks). Isa õpetas poistele floreti ja espadroniga vehklemist (epeed pidas ta vähetähtsaks). Stockholmis floretti võites oli Nadi alles 18 aasta ja 29 päeva vanune. I maailmasõja ajal sõdis rindel ja teenis vapruse eest autasu. Pärast triumfi Antverpenis siirdus elukutseliseks ja juhendas huvilisi Buenos Airese Jockey Clubis. Mõned aastad hiljem pöördus kodumaale tagasi ja laskis oma amatööristaatuse taastada. 1935. aastast kuni surmani oli Itaalia vehklemisliidu president. Pilt 1
»»» 1898 Luigi Fagioli, Itaalia autovõidusõitja (Osimo, Ancona provints – surn. 20.06.1952 Monte Carlo). Osales F1 autode MM-sarjas 1950 ja 1951 kokku 7 GP-sõidul, võitis neist ühe (Prantsuse GP 1951) ja lõpetas 6 korda esikolmikus. Meeskond Alfa Romeo. Esimese MM-i kolmas koht 1950. Enne sõda sai viiest võidusõidust koosnenud EM-sarjas 1935 teise koha. Tegi 1952 sportautoga harjutussõidul avarii ning suri kolm nädalat hiljem haiglas sisemiste vigastuste tõttu.
»»» 1903 Felice Bonetto, Itaalia autovõidusõitja (Manerbio – surn. 21.11.1953 Silao, Mehhiko). Osales F1 autode MM-sarjas 1950-1953 kokku 15 GP-stardis, lõpetas kaks korda esikolmikus. Meeskonnad: Maserati, Scuderia Milano ja Alfa Romeo. Võitis 1953 MM-sarja mitte kuulunud Portugali GP, sai sportautode Targa Floriol esikoha 1952. Hukkus Carrera Panamericana võidusõidul Mehhikos, kui tema Lancia kihutas vastu laternaposti.
»»» 1919 Isaak Boleslavski, N Liidu maletaja (Zolotonoša, Ukraina – surn. 05.02.1977 Minsk, Valgevene). Poltaava lähistel sündinud Boleslavski tuli 1938, 1939 ja 1940 Ukraina meistriks, N Liidu täiskasvanute meistrivõistlustel 1940 jagas koos Mihhail Botvinnikuga 5.- 6. kohta, aasta hiljem oli abs. meistrivõistlustel neljas. 1944 tuli Liidu meistrivõistlustel kolmandaks, järgmised kaks aastat oli teine. 1950 jagas MM-võistluste kandidaatide turniiril Budapestis esikohta David Bronsteiniga, mis jäi ka tema parimaks saavutuseks. Lisamatšis jäi peale Bronstein 7,5:6,5 ja läks tiitlimatšile Botvinnikuga. Edaspidi tegutses rohkem treenerina ja avanguteoreetikuna. Aitas Tigran Petrosjani matšides Botvinniku ja Boriss Spasski vastu. 1950. aastatel asus elama Valgevenesse.
»»» 1920 Paul Mebus, Saksamaa jalgpallur (Fürth – surn. 11.12.1993). Maailmameister 1954, mängis Saksamaa koondises 6 korda, lisaks 2 korda B-koondises. Klubid: Benrather FC ja 1.FC Köln.
»»» 1944 Christine Béranger-Goitschel, Prantsusmaa mäesuusataja (Sallanches). Olümpiavõitja 1964 Innsbruckis slaalomis ja -hõbe suurslaalomis oma noorema õe Marielle Goitscheli järel. Praeguse suusataja Philippe Goitscheli tädi. Murdis 1966 pahkluu ja lõpetas oma karjääri pärast Grenoble'i mänge 1968. Abiellus 1966 oma treeneri Jean Bérangeriga ja neli aastat hiljem avasid koos Val Thorensis suusakeskuse.
»»» 1934 Helga Haase-Obschernitzki, SDV kiiruisutaja (Danzig – surn. 16.06.1989 Berliin). Olümpiavõitja 1960 Squaw Valleys 500 m ja -hõbe 1000 m distantsil. Osales ka 1964 Innsbruckis, olles 1000 m neljas ja 1500 m viies. Maailmameister 1960 Davosis 500 meetris. Võitis esimese SDV naissportlase ja esimese saksa kiiruisutajana olümpiakulla. Pääses invaliidsuse tõttu pensionile juba 1984. aastal.
»»» 1945 Faina Veleva-Melink, N Liidu kergejõustiklane (Bakota, Hmelnitski oblast, Ukraina). Olümpiavõitja 1972 Münchenis ja neljas koht 1976 Montrealis kettaheites. Domineeris 1970. aastatel naiste kettaheites, olles aastatel 1971-1977 seitse hooaega järjest maailma edetabeli liider (pikkuselt kolmas valitsusaeg kergejõustikus). Euroopa meister 1971 Helsingis (võitis MR-iga 64.22) ja 1974 Roomas, esimeste MK-võistluste võitja 1977 Düsseldorfis. Esimene naine, kes lennutas ketta üle 70 meetri (1975. aastal Zürichis 70.20). Parandas MR-i 1971-1976 kokku 11 korda (64.22-70.50). Töötab Moskvas õpetajana, juudi spordi Kuulsuse halli liige. Pilt 2
»»» 1945 Jesús Luis Ocaña Pernía, Hispaania jalgrattur (Priego, Cuenca – surn. 19.05.1994 Nogaro Gers, Prantsusmaa). Tour de France'i üldvõitja 1973 ja Vuelta a España parim 1970. Võitis Tour de France'il kokku 9 etappi. Dauphiné Libéré velotuuri võitja 1970, 1972 ja 1973, Hispaania meister maanteesõidus 1968 ja 1972. Meeskonnad: Fagor (1968–1969), Bic (1970–1974), Super Ser Zeus (1975–1976) ja Frisol Gazelle (1977). Lõpetas 1977 pärast seda, kui oli Touril saanud 25. koha. Lõpetas elu enesetapuga 48-aastaselt. Tema äriasjad viinamäe omanikuna kiskusid kiiva, lisaks oli ta nakatunud C-hepatiiti.
1
2
3
»»» 1956 Berit Kristine Aunli-Kvello, Norra murdmaasuusataja (Stjørdal). Olümpiavõitja 1984 Sarajevos 4 x 5 km teatesõidus ja -hõbe 5 km ning -pronks 1980 Lake Placidis 4 x 5 km teatesõidus. 1982 Holmenkollenis peetud MM-võistluste kangelanna, kui võitis kulla 5 ja 10 km ning teatesõidus ja lisaks hõbeda 20 km distantsil. 1981 võitis Holmenkolleni suusamängudel 20 km ning 1983 sai koos kahevõistleja Tom Sandbergiga Holmenkolleni medali. Tuli kokku 15 korda Norra meistriks Strindheim IL-i esindajana. Norra parim sportlane 1982.
»»» 1960 Toomas Hint, Eesti vehkleja (Moskva – surn. 11.12.1998 Tallinn). Maailmameister 1981 N Liidu koondise epee meeskonnavõistluses, juunioride MM-il 1980 individuaalne hõbe. N Liidu meistrivõistlustel pälvis 1986 Eesti meeskonnas kulla. 1986 Eesti parimaks valiti meeskonna liige. Kuulus 1980-1986 Eesti ja 1981-1983 N Liidu koondisse. Oli 1986-1991 Eesti moodsa viievõistluse koondise peatreener vehklemise alal. Koolis harrastas ujumist, kergejõustikku ja korvpalli, vehklemisega alustas Mererajooni spordikoolis 1972. aastal. Treener Arne Cramer ning alates 1976. aastast Klavdi Jadlovski.
»»» 1964 Wayman Tisdale, USA korvpallur (Tulsa, Oklahoma). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses. Valiti NBA draftis 1985 teisena Indiana Pacersi poolt. Mängis NBA-s 1985-1997, klubid Pacers (1985-1989), Sacramento Kings (1989-1994) ja Phoenix Suns (1994-1997). Mängis keskmängija kohal (206 cm). Karjääri keskmine üle 15 punkti mängust, parimal hooajal (1989/1990) 22,3 punkti ja 7,5 lauapalli. 1997 lõpetas korvpalliga ja keskendus muusikukarjäärile. Andis juba 1995 välja CD "Power Forward", hiljem üllitanud veel seitse džässiplaati.
»»» 1971 Jean Galfione, Prantsusma kergejõustiklane (Pariis). Olümpiavõitja 1996 Atlantas teivashüppes. MM-võistluste pronks 1995 Göteborgis ja EM-il 1994 Helsingis ja 1998 Budapestis. Juunioride maailmameister 1990 Plovdivis, sise-MM-i kuld 1999 Maebashis (6.00) ja pronks 1993 Torontos, sise-EM-i hõbe 1994. Isiklik rekord välivõistlustel 5.98 (1999).
»»» 1977 Predrag "Peja" Stojaković, Serbia korvpallur (Požega, Horvaatia). Mänginud elukutselisena 1992. aastast, maailmameister 2002, Euroopa meister 2001 ja pronks 1999. Valiti NBA draftis 1996 Sacramento Kingsi poolt üldjärjestuses 14-ndana. Klubid: Belgradi Crvena Zvezda (1992–1993), Saloniki PAOK (1994–1998), Sacramento Kings (1998–2006), Indiana Pacers (2006), New Orleans/Oklahoma Hornets (2006-). Kreeka liiga MVP 1998, FIBA aasta mängija Euroopas 2001, EM-i MVP 2001, mänginud kolm korda NBA Tähtede mängul ning võitnud kaks korda kolmepunktivisete konkursi. Pikkus 208 cm.
»»» 1978 Miroslav Marian Klose, Poola päritolu Saksamaa jalgpallur, ründaja (Opole, Sileesia). Mänginud Saksamaa koondises alates 2001. aastast 88 korda ja löönud 44 väravat. MM-võistluste hõbe 2002 (5 väravat) ja pronks 2006 (edukaim väravakütt, taas 5 väravat), EM-hõbe 2008, finaalturniiril ka 2004. Klubid: Homburg (1998–1999), 1.FC Kaiserslautern (1999–2004), Bremeni Werder (2004–2007) ja Müncheni Bayern (2007–). Saksamaa meister ja karikavõitja 2008, liiga karikavõitja 2006, 2007. Bundesliga edukaim väravakütt ja Saksamaa parim jalgpallur 2006. Töötas enne Kaiserslauterniga liitumist väljaõppinud puusepana. Ema Barbara Jeż mängis Poola koondises käsipalli, isa Józef (etniline sakslane) mängis jalgpalli Poolas ja Prantsusmaal ning kuulus ka Poola koondisse. Pere lahkus Poolast 1981, esmalt Prantsusmaale ja seejärel Saksamaale. Pilt 3
»»» 1980 Nikolai Novosjolov, Eesti vehkleja (Haapsalu). Sydney olümpial 2000 Eesti meeskonnas 9. koht, 2008 Pekingis ind. 30. koht. MM-il 1999 meeskonnavõistluses 6. ja EM-il 5. koht, 2000. aasta EM-il 7. koht. Juunioride MM-il 2000 Eesti meeskonnas 6. koht. Võistelnud Eesti epeekoondises alates 1998. aastast. Pääses ainsa Eesti vehklejana Pekingi olümpiale. Alustas vehklemistreeninguid 1992 Haapsalu spordikoolis, treeninud Oleg Svanidze, Peeter Nelise ja Boriss Joffe juhendamisel. Olnud viimased aastat Irina Embrichi juhendaja.
SURMAPÄEV
««« 1979 Frederick Wellington "Cyclone" Taylor, Kanada jäähokimängija, ründaja (Vancouver, British Columbia – sünd. 23.06.1884 Tara, Ontario). Mängis elukutselisena 1907-1923. Klubid: Ottawa Senators (ECAHA), Renfrew Creamery Kings (NHA), Vancouver Millionaires (PCHA) ja Vancouver Maroons (PCHA). Vancouver Canucksi hooaja parim mängija saab Cyclone Taylori auhinna. Stanley karikavõitja 1915.
SÜNDMUSED
¤ 1899 nokautis James J. Jeffries profipoksi raskekaalu tiitlimatši 11. raundis Bob Fitzsimmonsi.
¤ 1909 peeti Lasnamäel valge majaka taga väljakuks kohandatud spordiplatsil esimene ametlik jalgpallivõistlus Eestis. Kahe Tallinna meeskonna kohtumises alistas Meteor Merkuuri 4:2. Seda päeva loetakse eesti jalgpalli ametlikuks sünnidaatumiks.
¤ 1912 kinnitati spordiseltsi Viljandi Tulevik põhikiri.
¤1924 võitis 1.FC Nürnberg Saksamaa meistrivõistluste finaalis Hamburger SV-st 2.0.
¤ 1924 osutus Pariisi olümpia jalgpalliturniiri parimaks meeskonnaks Uruguay. Finaalis alistati Šveits 3:0.
¤ 1931 kinkis riigivanem Konstantin Päts oma lemmikule Leonhard Kassile portsigari, kui Eesti jalgpallikoondis oli Kadriorus oma 50. maavõistlusmängus alistanud Leedu 4:1.
¤ 1932 peeti Tartumaa Spordiliidu asutamiskoosolek.
¤ 1934 võitis golfi 38. US Openi Merion Cricket Clubi radadel Olin Dutra 293 löögiga.
¤ 1940 võitis golfi 44. US Openi Canterbury golfiklubi radadel Lawson Little 287 löögiga.
¤ 1944 tähistati Eesti jalgpalli 35. aastapäeva Pärnus linnavõistlusega Tallinn - Pärnu. 2500 pealtvaataja ees võitis Tallinn 1:0.
¤ 1946 alistas Joe Louis profipoksi raskekaalu tiitlimatšis nokaudiga 8. raundis Billy Conni.
¤ 1957 jõudsid austerlased Hermann Buhl, Kurt Diemberger, Fritz Wintersteller ja Marcus Schmuck esimestena 8047 m kõrguse Broad Peaki tippu. Ka K3-ks ja kohalike poolt Faichan Kangriks kutsutav Broad Peak on maailma kõrguselt 12. tipp.
¤ 1964 võitis golfi British Openi Jack Nicklaus.
¤ 1966 võitis Giro d'Italia itaallane Gianni Motta.
¤ 1968 võitis 38. French Openi naisüksikmängu Nancy Richey, alistades finaalis Anne H. Jonesi 5:7, 6:4, 6:1.
¤ 1968 võitis 38. French Openi meesüksikmängu Ken Rosewall, alistades finaalis Rod Laveri 6:3, 6:1, 2:6, 6:2.
¤ 1974 võitis belglane Eddy Merckx kolmandat aastat järjest ja üldse viiendat korda Giro d'Italia, korrates sellega Alfredo Binda ja Fausto Coppi saavutust. Ka Binda suutis parim olla kolmel aastal (1927-1929) järjest.
¤ 1978 peeti Las Vegase Caesars Palace'is profipoksi raskekaalu tiitlimatš Larry Holmesi ja Ken Nortoni vahel. Punktivõidu sai Holmes.
¤ 1979 võitis 49. French Openi naisüksikmängu Chris Evert, lüües Wendy Turnbulli 6:2, 6:0.
¤ 1984 kogus Jürgen Hingsen Bernhausenis kümnevõistluse maailmarekordiks 8798 punkti.
¤ 1984 võitis 54. French Openi naisüksikmängu Martina Navratilova, lüües finaalis Chris Evertit 6:3, 6:1.
¤ 1985 alistas Los Angeles Lakers NBA 39. meistrivõistluste finaalis Boston Celticsit 4:2.
¤ 1985 võitis 55. French Openi meesüksikmängu Mats Wilander, alistades Ivan Lendli 3:6, 6:4, 6:2, 6:2.
¤ 1985 võitis Tour de France'i prantslane Bernard Hinault.
¤ 1985 võitis 54. French Openi naisüksikmängu Martina Navratilova, alistades Chris Everti 6:3, 6:1.
¤ 1987 võitis NBA ajaloo ühe vaatemängulisema finaalseeria Los Angeles Lakers. Võidukorvi viskas Boston Celticsi vastu Lakersi tähtmängija Magic Johnson.
¤ 1988 parandas Sergei Bubka teivashüppe MR-i, ületades 6.05.
¤ 1989 jõudis Michael Chang (USA) noorimana French Openi meesüksikmängu finaali.
¤ 1990 lõi Tšehhimaa koondis MM-i finaalturniiri mängus USA meeskonda 5:1.
¤ 1990 võitis 60. French Openi naisüksikmängu Monica Seles, võites finaalis Steffi Grafi 7:6, 6:4.
¤ 1991 võitis 61. French Openi meesüksikmängu Jim Courier, lüües finaalis Adre Agassit 3:6, 6:4, 2:6, 6:1, 6:4.
¤ 1991 parandas Sergei Bubka teivashüppe MR-i, ületades 6.08.
¤ 1993 võitis Stanley karikasarja finaaliseeria Montreal Canadiens, saades Los Angeles Kingsist jagu mängudega 4:1.
¤ 1996 võitis 66. French Openi meesüksikmängu Jevgeni Kafelnikov. Finaalis pidi venelase paremust tunnistama sakslane Michael Stich 7:6, 7:5, 7:6.
¤ 2001 läks Stanley karika omaniku selgitamiseks vaja kõiki seitset mängu. Colorado Avalanche võitis viimases kohtumises New Jersey Devilsi ning sai seeriavõidu 4:3.
¤ 2006 avati Saksamaal jalgpalli MM-võistluste finaalturniir. Kõigi aegade väravaterohkemas avamängus alistas Saksamaa Münchenis Costa Rica 4:2.
¤ 2007 alistas maailma edetabelit juhtinud Justine Henin French Openi finaalis Pariisis 19-aastase serblanna Ana Ivanovići 6:1, 6:2 ning võitis karika kolmandat aastat järjest.
¤ 2007 saavutas Lewis Hamilton F1 autode MM-il oma esimese parima stardikoha, kui oli kiireim Montrealis Gilles Villeneuve'i nime kandval tänavarajal.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
