Calgary olümpial (1988) ei tulnud Allar Levandi tornist alla ja NSV Liit katkestas meeskonnavõistluse. Kahevõistlejate toonane peatreener Vladimir Sorokin selgitas eilse Postimehe usutluses, et Levandi dopinguproov aeti kogemata segamini Euroopa parima iluuisutaja Aleksandr Fadejevi omaga, kes oli jalahaava ravimiseks saanud eriloa kasutada dopinguainete nimekirja kuuluvat määret. Kuna võistluse alguseks polnud asi veel selge, ei julgenud treenerid Levandit võistlema lasta.

Miks Keres maailmameistriks ei saanud?

Nii mõnegi arvates on Paul Keres tugevaim maletaja, kel ei õnnestunud ilmameistriks tõusta. Ajalooline tõde jääb igavesti saladuseks, ent igavese teise nimetusele annab kurva lisaloori kahtlus, et Mihhail Botvinnikut soosinud nõukogude võim ei lubanud Kerest troonile. „Dokumendid räägivad nii selget keelt, et minu arvates rohkemat polegi võimalik tahta,” ütles raamatu „Paul Keres” autor Paavo Kivine.

Kas Tomson jäi olümpiakullata?

Priit Tomson jäi esimesena Müncheni olümpial (1972) kuldmedali võitnud NSV Liidu korvpallikoondisest välja. Meeskonna toonane peatreener Vladimir Kondrašin asendas Moskva surve tõttu Tomsoni, kes ei mänginud väljakul esimest viiulit, teeneka Gennadi Volnoviga. Too piirdus üksikute mänguminutitega.

Kas Moskva kolmikhüppes tehti sohki?

Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe Moskva olümpiavõitu (1980) looritab mitu küsimärki. Kas maailmarekordimees Joao Carlos de Oliveira astus tõesti kõik pikad katsed üle? Kas austraallane Ian Camp- bell riivas 17.51-ni kandunud hüppe käigus hoojalaga maad? Miks kinnitab kolmekordne olümpiavõitja Viktor Sanejev ikka ja jälle, et Uudmäele kulla toonud 17.35 oli üle astutud? Melbourne’i ülikooli teadlased väitsid tänavu, et Campbelli pikim katse oli seaduspärane. Uudmäe andis humoorika vastulöögi ja asus boikoteerima Austraalia veine.

Kuhu kadus kelguliidu raha?

Nagano olümpia (1998) järel lõi laineid Kallar Peedu juhtum: kelguliidu president kadus koos sportlastele eraldatud rahaga. Algul oli juttu 100 000 kroonist, hiljem lisandus 3000 dollarit USA-st varustuse soetamiseks saadud abiraha. „Meie silmad pole raha näinud,” tõdes koondise peatreener Peeter Kirt. Kirdil õnnestus Peeduga telefonitsi paar korda rääkida, vahetult kohtuda mitte.

Kas Alaver röövis Šmigun-Vähi medali?

Ramsau MM-il (1999) võitis Kristina Šmigun-Vähi hõbeda ja pronksi, kuid viie kilomeetri klassikasõidus sai ta alla suusad, mis üldse ei pidanud. Nii jäi võitmata kindel medal 5 + 10 km jälitussõidus. Šmigun-Vähi kirjutab raamatus, et pidamistiimi pealik oli Mati Alaver ja ta olla andnud käsu tegeleda vaid meeste suuskadega. Kas selleks, et Šmigun-Vähi edu mehi ei varjutaks?

Kas Nool astus üle?

Kümnevõistleja Erki Noole dramaatilisest Sydney olümpiavõidust (2000) rääkides kerkib kiibitsejate huulile parastav hüüatus: ta astus kettaheite kolmanda katse üle ja pidanuks nulli saama! Tõesti, telekordusest jäi säärane mulje. Saladuse lahendasid Tšehhi kergejõustikuliidu palgatud kriminalistid 14 aastat tagasi. Täppismõõdistamisega tegeleva firma arvutianalüüsi tulemused olid ühesed: kehvasti asetatud kaamerad põhjustasid optilise pette, talda lahutas ringi servast üheksa millimeetrit.

Kas Pertelson nõudis treenerilt esseed?

Indrek Pertelson pidi medalipreemiatest kokkuleppe järgi eraldama treener Aavo Põhjalale kindla protsendi. Pärast Sydney olümpia pronksivõitu ta seda ei teinud. Väidetavalt nõudnud judoka, et Põhjala kirjutaks essee teemal „Kuidas minu töö aitas Pertelsoni medalile”. Olnuks kirjutis põhjalik, laekunuks preemia arvele. Mõistagi saatis Põhjala õpilase sinnasamusesse.

Mis juhtus Kerde ja Kuusmaa vahel?

2001. aasta korvpalli EM-finaalturniiri eel mõjus fännidele šokina Aivar Kuusmaa koondisest lahkumine. Erimeelsused peatreener Üllar Kerdega olid paisunud liiga suureks. „Läksime riidu. Mina saanuksin temaga elada, tema minuga ei saanud,” tõdes Türgis tribüünil istunud kolmestekuningas pärast EM-i. Ajakirjandus rääkis mängijate seas korraldatud hääletusest, Kerde sõnul oli tegemist puhtalt tema otsusega, sest „Kuusmaa arvas endast liiga palju”.

Miks katkes Budõlini medalikett?

2001. aastal tunnistati Aleksei Budõlin maailma parimaks judokaks, 2003. aastal võitis ta MM-il kaheksanda tiitlimedali. Edaspidi polnud kõigest 27-aastasel judokal poodiumile asja. Budõlin läks tülli võitude taga olnud treeneri Feliks Saakjaniga. Aga miks? Kas tüli põhjus oli Budõlini abiline „nõid” Inge Alupere? Või ei nõidunud hoopis nõid Budõlinit enam nii nagu vaja?

Kas suusaiidolid on puhtad?

Andrus Veerpalu lugu on Kristina Šmigun-Vähi omast pisut selgem. Kasvuhormooni proovi piirmäärad olid valesti arvutatud, asja teeb pikantsemaks tõsiasi, et ka uute teaduslikult tõestatud piirmäärade alusel oleks ta proov olnud positiivne. Ent Veerpalu sai kohtus lõpliku võidu, sama proovi põhjal teda enam süüdistada ei saa. Šmigun-Vähi saaga on täielik müsteerium, kaks aastat kestnud kohtuvaidluse sisu on salastatud ja avalikkuses ringlevad vaid oletused.
Andrus Veerpalu sai kohtuvõidu, Kristina Šmigun-Vähi dopinguasi on segasest segasem.

Kas Novosjolov jättis Embrichi rahata?

Vehklejad Nikolai Novosjolov ja Irina Embrich leppisid kokku, et üks on teise juhendaja ja saab võidu korral treeneri preemiaraha.

Pärast kullavõitu MM-il (2010) palus Novosjolov kanda Embrichil 300 000 preemiakrooni enda pangaarvele, kuid tagastas sellest vaid kümnendiku. „Olin naiivne, sain petta,” ütles Embrich.

Novosjolov teatas, et nii need asjad polnud, kuid ei öelnud, kuidas olid.

Kas Bernatski rääkis tõtt?

Detsembris 2013 lahvatas Eesti segaseim dopinguskandaal, kui endine Tartu spordiarst Vitali Bernatski väitis, et süstis ja andis paljudele Eesti sportlastele sajandivahetusel kasvuhormooni ja EPO-t. EOK president Neinar Seli lõpetas Bernatski juhtumi rohkem kui pool aastat hiljem sõnadega: edasine uurimine pole võimalik ega mõistlik.