Paulauskas: Kalev oli väga ebameeldiv vastane!
Olümpiavõitjat, kahekordset maailmameistrit (1967, 1974) ja neljakordset Euroopa meistrit mäletavad või teavad pea kõik lähiümbruse elanikud. Kui talle külla sõitsime, tabas Leedu politsei meid kiiruseületamiselt. Kuid kuulnud, kelle juurde läheme, andestati reisiseltskonnale kärsitus.
Täna kaks aastat tagasi austati Kaunase spordipalees ühte Leedu kõigi aegade parimat sportlast. Tagasihoidlik korvpallikuulsus istus valge hobuse seljas, õnnitlemas oli ka Leedu president Valdas Adamkus.
Paljukordne Leedu aasta parim sportlane ja praegune noortetreener võttis meid seetõttu vastu tagasihoidlikus kahetoalises korteris, kaaslasteks kümneaastane poeg Modestas ja kaks klähvivat taksikoera.
“Kuna abikaasa on õpetaja ja Modja peab koolis käima, elame talviti siin. Aga meil on ka suur
suvekodu,” lohutas Paulauskas külalisi, sest meie silmist paistis tagasihoidlikku eluaset nähes hämmastus.
•• Leedu tähed mängivad NBA-s ja Euroopa tippklubides. Eestis on aga pärast 1960.–70. aastate põlvkonda, kui Kalevis hiilgasid Lepmets, Lipso, Tomson, Salumets, Krikun ja Tammiste, säranud vaid üksikud tähed – Enden, Sokk, Kuusmaa, Müürsepp. Miks on see nii? Rahvaarvult pole me ju nii palju väiksemad.
Juba meie ajal valitses Leedus korvpalliga seotud ažiotaaž. Pärast suuri turniire terendas ka siis võimalus siia või sinna sattuda, aga võimalusteks need jäidki.
Tõsi, nii teid kui ka meid on vähe. Aga ka väike vahe rahvaarvus on tähtis. Leedus oli juba 1970. aastatel sisekonkurents – kõik perspektiivikad noored ei pääsenud Žalgirisse ja nii otsustati asutada teine meeskond Vilniusesse.
Suure tõuke korvpalli arengusse andsid siiski Sabonis, Kurtinaitis, Jovaiša. See oli kordumatu! Žalgiris tuli kolm korda N Liidu meistriks. Varem tulime kaheteistkümne aasta jooksul vaid kahel korral kolmandale kohale. Võib rääkida Sabonise ajastust. Tema oli majakas, kelle ümber sai laduda vundamendi mitmele väga heale meeskonnale, sest ka Vilniuse Statyba oli edukas. Sai luua väga hea rahvuskoondise, kelle liikmed andsid noortele eeskuju.
Sabonis mängis juba Hispaanias, aga tema vaim elas Leedus ikka edasi. Umbkaudu tosin Leedu noortekoondist on üksteise järel EM-il edukalt esinenud.
Korvpalli armastab ka valitsus. Leidub muidugi kadestajaid, kes küsivad, miks korvpallile antakse kolm miljonit litti, aga jalgpallile ainult üks. Vastame: teie, jalgpallurid, olete maailmas sajandal kohal, aga meil on ette näidata olümpialt kolm pronksi ja neljas koht – need on tõsised argumendid!
•• NBA-s hiilgasid Sabonis ja Šarunas Marciulionis. Milline olnuks teie šanss 35–40 aastat tagasi? Näiteks Jaak Lipsot kutsuti 1965. aastal Bostoni Celticsisse, aga me ei tea, kuidas ta seal läbi oleks löönud.
Olin koos Lipsoga 1965. aastal Ameerikas. Kohtusin ka sealsete eestlaste ja leedulastega. Ka Valdas Adamkusega. Mullegi tehti ettepanek: “Modja, jää Ameerikasse! Hakkad õppima, mängima. ” Aga seda rääkisid välisleedulased, ametlikku pakkumist ma erinevalt Lipsost ei saanud. Mäletan siiani, kui suurt hirmu see jutt minus tekitas ja kui kannatamatult kohtumiste lõppu ja kojutulekut ootasin. Olime ju suure ajupesu läbi teinud.
Pealegi olid mul kodumaal vanemad, kolm venda ja õde. Mis neist oleks saanud, kui ma Ameerikasse oleks jäänud? Ei tea...Igal juhul olnuks seal raske endale kohta raske leida. Mäng oli hoopis teistsugune.
•• Kuidas te omaaegseid kalevlasi iseloomustaksite?
Tammiste eristus kõigist teistest oma imperaatorliku karakteriga. Temaga ei olnud kunagi lihtne! Ka treeningul ei lasknud ta sul üks-ühe vastu võita. Ta ei tahtnud kunagi kaotada.
Ja kadunud Lepmets... Erinevalt teistest keskmängijatest oli ta universaalne ja kiire, tõeline sprinter.
Lipso, Tomson, Krikun ja Salumets – teravad ja lõbusad poisid...
Meil oli komme, et kui mängisime Tartus, külastasin Tammiste või Krikuni kodu. Võrratu seltskond, hea õhtusöök. Tallinnas kohtusime peamiselt Lepmetsa ja Tomsoniga. Saime sõpradeks ja alati sai nalja. Kord viisid nad mind soome sauna ja Lipso viskas veel nalja: selle eest saad sa treeneri käest homme veel ühe sauna. (Muheleb.)
•• Väljaspool mänguväljakut olite sõbrad, kuid platsil vastased?
Kalev oli väga ebameeldiv vastane. Kodus võitsime teid väga harva ja Tallinnas... seda te teate isegi. (Ohkab.) Kas kalevlastest on keegi praegu NBA-s? Kahju. Aga siis...
•• Räägime parem Balti liigast! Kas Vilniuse Lietuvos rytas ja Kaunase Žalgiris ei ole teistest liiga palju tugevamad?
See on tõesti nii. Oktoobris käisin Peterburis Aleksandr Belovi karikaturniiril. Tomson oli seal ka. Paari päeva jooksul kohtusin Vene treeneritega. Praegu ei küsi keegi, kes su meeskonnas mängivad. Ükskõik, kas seal on Sabonised või Jordanid. Küsitakse hoopis, kui suur on su eelarve.
Miks Žalgiris praegu halvasti mängib? Sellepärast, et suvel ei suudetud meeskonda koostada. Ainult pingipoisid olid teada. Aga sügisel saad osta vaid neid, kes veel turul alles. Pealegi on kuuskümmend arvestatavat Leedu korvpallurit Euroopa klubides.
•• Kas nende hulka kuulub ka Augenijus Vaskys, kes mõne aasta eest Eesti meistrivõistlustel imetlust tekitas?
Vaskyse-tasemega mängijaid on meil võib-olla rohkemgi.
Väikelinnast pärit poiss, kes oli Plunge meeskonna tõeline liider. Kuid Žalgirises sattus ta kammitsasse, visked ei tabanud ja nii jäigi ta pingile. Kaotas eneseusu, treener vaatas kõõrdi ja lasi tal vaid kaks-kolm minutit mängida. Tore, et ta leidis Tartus enesekindluse ja mängis hästi.
•• Olete noortetreener. Kas Leedu korvpallielu ja järelkasv on tõesti nii ilus, kui 600 kilomeetri kauguselt Tallinnast paistab?
On ka raskusi. Spordikoolid saavad valitsuselt erakordselt vähe raha. Räägitakse küll spordi tähtsast osast probleemide ennetamisel, aga jutt on üks asi ja teod teine. Näiteks on vaja sõita meeskonnaga Klaipedasse. Tean ette, et kaotame. Bussi rentimine maksab väga palju. Pange end minu olukorda! Muidugi käin firmades paari tuhande liti kaupa ühele või teisele turniirile sõitmiseks toetust küsimas.
Aga küll Leedu vastu peab! (Naerab.)
PS. Paulauskas tervitas kõiki eestlasi, kes teda veel mäletavad. Eelkõige meeskonnakaaslasi N Liidu koondise päevilt.
“Ah et Lipso sai elutööpreemia! Tore. 150 000 litti on täiesti korralik summa,” lausus Lipsoga koos viis aastat N Liidu koondises mänginud ääremängija.
Külastasime Paulauskast vahetult enne riigikogu valimisi. Oleksime seda teinud mõni nädal hiljem, saanuksime edastada veel ühe rõõmsa uudise ühe tema kunagise meeskonnakaaslase kohta.
