Piduehteis Münchenis koguvad Vutifännid alles jõudu
“Vaata, Angela Merkel!” hüüatas noormees teda saatnud neidisele, kui messikeskuse uksest väljus nelja turske turvamehe saatel soliidne daam. Mööda paarikümnemeetrist punast vaipa musta autoni sammunud Saksamaa esimese naiskantsleri nägemine tundus sissepääsu palistanud lihtsurelikele päeva ühe suursündmusena.
Uudistajate seas, kes lootsid kas või sekundikski kohtuda tõeliste VIP-inimestega, viibis ka kolm tumedaverelist õrnema soo esindajat. Omavahel portugali keeles suhelnud naised, käes fotoaparaadid, ütlesid, et on pärit Brasiiliast ja loodavad teha ühispildi FIFA kongressil osalenud kohvimaa vutilegendide Bebeto, Carlos Dunga ja Claudio Taffareliga.
“Ootame veel pool tundi,” rahustas brasiillannadest kõige paremini inglise keeles suhelnud Susanna Matthiessen kaaslasi. “Kui nad selle ajaga ei tule, läheme kesklinna kohvitama.”
Nii isa poolt Saksa päritolu Matthiessen kui ka tema sõbrannad Sara Montes ja Vera Erhard elavad juba aastaid Baierimaal ning on kuu aega vältava spordipeoga vägagi tihedalt seotud. Lõunaameeriklannad töötavad kuni homme õhtuni FIFA kongressi võõrustavas messikeskuses toitlustusteenistuses. Matthiessen asub seejärel ametisse kogu MM-i ajal Brasiilia-teemalisi pidusid korraldava vana vabrikuhoone territooriumil ettekandjana. Loomulikult kutsuti Kultfabrikus toimuvatele ajaveetmisüritustele lahkesti ka Eesti Päevaleht.
“Tulge vähemalt 17. või 18. juunil, siis esineb seal Brasiilias ülipopulaarne Ivete Sangalo,” ütles mulatitar õhinal. “Ja caipirinha’t saate poole hinnaga!”
Lõbusate naiste kolmikust ainsana õnnestub MM-i ajal staadionile mängu vaatama minna noorimal, Münchenis medõeks õppival Montesel. Teisipäevase Brasiilia-Horvaatia duelli pääsme hankis talle sakslasest peigmees.
Erhard, kes on naistest kõige vähema jutuga, loodab vargsi veel lemmikute mängule vahetult kaasa elama pääseda. “Vajan õnneks vaid ühte piletit, sest mu mees ja 17-aastane poeg ei pea vutist lugu,” ütles ta. Neid sõnu kuuldes ei suuda kuidagi uskuda, et brasiillase järeltulijat võiks jalgpall külmaks jätta. “Poiss tegeleb klaveri- ja flöödimänguga,” selgitas juba 19 aastat Müncheni lähistel elanud naine.
Mõistagi hoiavad brasiillannad pöialt rahvuskaaslastele, kuid ei usu viis korda maailmameistriks kroonitud Brasiilia seekordset triumfi. “Meeskonnas on liiga palju staare, kõigi egod ei taha platsile ära mahtuda,” tõdes Montes asjatundlikult.
Pool tundi möödub märkamatult, küsitlejate haardest vabanenuna sätivad naised Bebetot, Dungat ja Taffareli nägemata minekule. “Aga homme oleme siin tagasi,” kostab justkui ühest suust hüvastijätuks.
Venezuela jalgpallirevolutsioon
Brasiilia vutilegendide kõrval trehvab FIFA kongressil endisi staare ka kuuest ülejäänud maailmameistritiitlini küündinud jalgpalliriigist. 160 ekskuulsuse seas on aukülalistena kohale tulnud näiteks argentiinlane Mario Kempes, inglane Bobby Charlton, uruguaylane Alcides Edgardo Ghiggia, itaallane Giuseppe Bergomi ning prantslane Didier Deschamps.
Mõnda neist loodab messikeskuse väravas kohata ka Venezuela päevalehe El Siglo kirjamees Edgar Capriles – eesmärgiga vürtsitada järgmist artiklit mõne värvika tsitaadiga. Aega parajaks tehes räägib ta, et kavatseb kuu aja jooksul kogu Saksamaale mitu tiiru peale teha, kuid kõige enam pühendub ta siiski Brasiilia ja Mehhiko koondist puudutavatele uudistele.
“Kas tead, kuidas meie ajaleht kodumaal jalgpallirevolutsiooni teeb?” asus emotsionaalne mees äkki põhjamaalastelt uurima. Ning vuristas vastust ootamata edasi: “Kirjutame väga palju noorte jalgpallist, Venezuela nõrgemate liigade mängudest. Niimoodi ala populariseerides loodame kunagi MM-il näha ka Venezuela koondist!”
Hilisel pärastlõunal messikeskuse juurest kesklinna naastes paistab kõik samamoodi nagu hommikul. Sõjamaalingutes ja fännisärkides vutihullud alles valmistuvad kusagil oma etteasteteks. Õnneks jääb õige peomeelolu saabumiseni veel väga vähe aega.
