Poeg Martti purustas Aljandite pereema unistuse
Kaks aastat tagasi oli Kaja Aljandil veel lootust, et ehk saab vähemalt tema noorimast lapsest asja. Äkki valib arvutitest lummatud poeg Martti huviala, mis ei ole seotud tippujumisega.
Pärast seda, kui Martti pühapäeval täiskasvanute lühiradade Euroopa meistrivõistlustel 100 m kompleksujumises kuuenda koha võitis, kinnitas pereisa Riho: “Nüüdseks on siis meie ema helesinine unistus täielikult purustatud.”
Eile oli Martti raskest suur-võistlusest välja puhanud, kuigi kooli läheb ta üle pika aja taas täna. “Olen kindlasti teistest kõvasti maha jäänud, eks näis, mis alguses tegema pean,” mõtiskles Tallinna üldgümnaasiumi 11. klassi poiss. “Aga eks kõigepealt tulevad sõbrad õnnitlema,” lootis noormees, kes enda esinemisele EM-il pani hinde 9+.
Emotsioonid arvuti tagant
Martti Aljandil on oma perekonnas piisavalt neid, kellelt nõu küsida, aga ka kelle saavutustega rinda pista. Õed Triin ja Berit, isa Riho, ema Kaja, täidi Kaire, tädipoeg Sten, vanaema Ulvi ja vanaisa Viktor. Kõiki neid seob üks – tipptasemel ujumine. Tõsi küll, Viktor Indrikson oli eeskätt veepallur, kuid suurepäraselt ujuda oskab ju temagi. Oluline on vast see, et perekond teab, kuidas üksteist toetada ja kaasa elada.
“Täna (eile-toim) hommikul rääkisin telefoniga, äkki tundsin, et keegi haaras selja tagant kinni,” alustas Martti justkui õudusjutu vestmist. Tegelikult läks vanaema Ulvi tütrepoega õnnestunud võistluse eest õnnitlema ja kallistama. Koos õe Triinuga tegi just Martti eestlaste paremad etteasted EM-il Itaalias.
Pereisa Riho Aljandi kinnitusel pole midagi vahvamat kui see, et lastel läheb hästi. “Tegelikult on kodus tulemusi oodata palju raskem kui basseini ääres kõndida,” tõdes isa Aljand. “Sellest sisemisest aurast, mis kohal olles rahustab, ei saa osa. Mis seal arvuti kõrval ikka karjuda.”
Suusatamine meeldib
“Aga meie oleme emaga küll kõvasti just arvuti taga karjunud,” meenutas Martti. “Just siis, kui õed Triin ja Berit kuskil ujusid. Ma olin siis emale toeks, püüdsin rahustada, et ema, ära närvitse palun.” Nüüd on ka viimane tugi ema Kaja kõrvalt ise basseini hüpanud. Et emal oleks veel rohkem võimalusi arvuti kõrval muretseda.
Martti meelistegevus ujumise kõrval on suusatamine. Eelmisel talvel käisid TOP-i ujumisklubi kasvandikud Soomes talispordi mõnusid nautimas.
“Põhiliselt olime küll mägedes, aga 10 kilomeetrit õnnetus ikka vahel niisama ka sõita,” lausus ujumislootus. Seda, et Eesti üks populaarseim ala, murdmaasuusatamine on kaotanud tema näol ande, Aljand ei arva. “Ma ju armastan ujumist nii väga, et ei kujuta ette, et teist ala sama hästi ja innustunult teha võiksin.”
Samas leiab ta suusatamises ja ujumises piisavalt sarnasusi – mõlemal alal on pingutus ja paus, libisemine ja tõus, tõmme ja liuglemine.
Vabal ajal meeldib aktiivsele noormehele ka palli mängida, kuid mida aeg edasi, seda professionaalsemaks sporditegemine läheb ning järjest vähem tohib vigastustega riskida. Ometi on ujumissuguvõsas ka kuulsad võrkpallurid. Vanaisa Viktori õde Ljudmilla Lätt on viiekordne Eesti meister. Tema abikaasa Raul ei jäänud naisest samuti maha, viis võrkpalli meistrikulda on temagi auhinnakapis.
Naeratus kaamerasse
Seda, et ujuja basseinis välja ei paista ja piltidel mütsiga rahvale võõraks jääb, Martti ei usu. “Maa-ilmas on ikkagi nii palju kuulsaid ujujaid. Me ju harjutame seda ka, et kui fini käes, siis tuleb kiiresti müts maha tõmmata ja kaamerasse naeratada,” muigas esmakordselt kodumaal suure meediahuvi pälvinud Martti.
“Seltskond EMil oli nii põnev, ma ei ole harjunud, et kuulun kuulsustega ühte patta. Varem jälgisin nende tegemisi televiisorist ja internetist. Nüüd siis olime samas basseinis.”
Kuigi kuulsustega koos telepildis ja basseinis, on Marttile endiselt kõige olulisemad perekond, treenerid Heidi ja Ain Kaasik ning kodused sõbrad.
“Sõpru on nii ujujate seast kui koolist. Vahel lausa peab muudel teemadel kui sport ka rääkima,” leidis Martti. “Ja treeneritega on ikka nii, et kui nemad midagi ütlevad, siis lasen ühest kõrvast sisse, teisest välja. Kui aga keegi teine kõrvalt sama ütleb, siis mõtlen – ohoo, äkki oli treeneritel isegi õigus,” muigas noormees 18-aastasele omase uljusega.
Jõulukingituse on Riho ja Martti omavahel selgeks rääkinud, kuid enne, kui jõuluvana ära käib, nad seda ei avalda. Pühadeks tuleb koju ka Triin. Berit, kes õpib Louisianas, veedab jõulud sõbranna juures Floridas.
“Aga ühes võin küll kindel olla – 2005. aasta jääb meelde,” kinnitas Martti Aljand.
Õde Triinu nuttis rõõmust
Õde Triinu nägi Martti Aljand EM-il pika aja tagant, kuna õde siirdus sügisel õppima USA Texase A&Mi ülikooli. “Õde jääb õeks, aga tegelikult on Triinu nüüd palju vabama suhtlemisega ja emotsionaalsem,” rääkis Martti.
Emotsionaalsust kinnitab fakt, kuidas Martti sai teada, et on jõudnud 100 m kompleksujumise finaali. “Pärast poolfinaali lõppu ei saanud ma ise midagi aru, kuid nägin, et õde nutab. Siis taipasin, et ju läks hästi. Alles pärast seda heitsin pilgu kinnituseks tabloole,” meenutas Eesti parim kompleksujuja.
Kuigi õed võtsid ette koolitee USA-s, pole Aljandi perekond veel läbi arutanud, milliseks võivad kujuneda Martti tulevikuvalikud.
“Eks aega ole ka veel, oma poolteist aastat,” leidis isa Riho. “Samas käib Beriti ja Triinu vahel kõva kät, kumma kooli ma lähen. Mõlemad on juba treeneritele rääkinud, et neil on vend ka,” naeris Martti.
