Pärast tänavuse seeria kahte esimest mängu oleksin aga ülimalt üllatunud, kui mõlemas seerias järgnev kohtumine viimaseks ei jääks. Kõige rohkem ei ole seejuures kahju, et seeriad kolme mänguga otsa saavad, vaid hoopis sellest, et mängudes on puudu pingest. Kohtumist jägima asudes ei ole küsimus selles, kes võidab, vaid pigem hoopis, kui kaua nõrgem meeskond „pildil püsib”. Eriti kehtib see Rakvere Tarva kohta. Esimese mängu algus oli bravuurikas ja avaveerandi suur edu tekitas hetkeks mõtte, kas tõesti on Andres Sõber meeskonna nii hästi üles kütnud, et Cramole astutakse taas varba peale. Varsti sai kõik ilus aga otsa ja kui pealinnaklubi mööda pääses, siis oli mängu saatus ka otsustatud. Seeria teisest mängust – las sellest räägivad vaid numbrid. Cramo sai 13:0 algedu ja võitis 104:50.

TTÜ/Kalev on suutnud Rockile veidi rohkem hambaid näidata, ent seda vastasseisu võiski tasavägisemaks pidada ja kahjuks üldine mudel on siingi sama. Teise kohtumise avapoolajal mängis TTÜ/Kalev peatreener Üllar Kerde sõnul peaaegu ideaalilähedalselt ja rebis kaheksa punktiga ette, ent kui Rock pärast poolajapausi uue käigu sisse pani, ei olnud ühendklubil sellele mingit vastust.

Vähem mehi

Miks jõudude vahekord nii selge on, on samuti kahe esimese kohtumisega paika loksunud. TTÜ/Kalevil ja Tarval ei ole lihtsalt võrdväärseid vahetusi, rääkimata sellest, et põhiviisikuteski tulevad juba tasemevahed sisse. Rocki peatreener Indrek Visnapuu saab alguses jätta rahulikult pingile Callistus Eziukwu, Giorgi Tsintsadze ja Timo Eichfussi, ent platsil on ikka tugev viiemeheline löögirusikas. Sama kehtib ka Cramo kohta, kus teise mängu alguses oli väljaku ääres rida koondislasi, eesotsas Gregor Arbeti ja Rait Keerlesega. TTÜ/Kalevil on pingilt võtta vaid Kristjan Makke ja Andre Pärn ning võttes aluseks Cramo–Tarva teise mängu, siis Rakverel Brett McGee ja Janis Vahter, kõigi ülejäänute pealt kipub vahe aga juba liiga palju kärisema.

Lisaks selgele ülekaalule mängijate valikus mängib Cramo ja Tarva duellis suurt rolli, et just Andres Sõber oli mullusel hooajal see, kes Aivar Kuusmaa meeskonna TTÜ finaalmängudelt eemale puksis. Tänavuste poolfinaalide eel oli Kuusmaa sõnum lihtne: seeria tuleb võita 3:0 (ja küllap, mida suurema punktivahega, seda parem). Igatahes on Kuusmaa suutnud oma meeskonna vastasseisuks väga hästi häälestada ja teises mängus ei antud Tarvale rahu ka 40-punktilises eduseisus, vaid suruti ka siis edasi.

Lõpetada tahaks aga TTÜ/Kalevi kapteni Valmo Kriisa sõnadega: „Kolmapäeval läheme igal juhul lahingut andma. Siiani pole midagi lootusetut olnud, alati on võitluseks läinud, ent meil on mingi käik puudu jäänud. Loodame, et remondime selle ära,” sõnas reedel võrdväärse vahetuse puudumise tõttu väljakul 40 minutit rassinud Kriisa kohtumise järel. Mänguvõitu TTÜ/Kalev ei pruugi küll saada, ent kui nad suudaksid anda valitsevale meistrile lahingu, mis vältaks vähemalt 38–39 minutit, siis oleks kohtumine ka juba korda läinud. Eks see seniste mängude valguses väikest imet eeldaks, ent loota ju võib. Ja vaevalt täna 55-aastaseks saav Sõbergi poolfinaale teise samasuguse koslepiga lõpetada tahab.