Urmas Hepner aitas Lantana meistriks

Tänavu Eesti jalgpallimeistriks tulnud Tallinna FC Lantana meeskond ei koosne üksnes vene rahvusest palluritest. Mängijate seas on Eesti kodakondseid ja mõned eestlasedki, näiteks 13kordne rahvuskoondise internatsionaal Urmas Hepner (31).

Paraku pole Lantana edu koondise koostamise seisukohalt midagi muutnud - endiselt ei kuulu sinna ühtki meistermeeskonna mängijat.

Kui pärast taasisesisvumist moodustatud Eesti jalgpallikoondis alustas mänge 1994. aasta MMvõistluste alagrupiturniiril, kutsus tolleaegne peatreener Uno Piir meeskonda ka Hepneri. Libero rollis olulise mängijana pääses ta pidevalt põhikoosseisu ja valiti 1992. aasta lõpul "Päevalehe" ringküsitlusel Eesti parimaks jalgpalluriks.

Ent 1994. aasta kevadel Hepnerit koondisse enam ei kutsutud, ehkki värske peatreener Roman Ubakivi ütles intervjuus "Päevalehele" (22. aprill): "Mullu polnud MM-mängudel asjalikku asendajat ei Poomile, ei Hepnerile, ei Risto Kallastele, nende tõsisem vigastus nõrgestanuks koondist väga palju." Kuu aega hiljem avaldas kaitsja Urmas Kaljend Walesiga peetud kohtumise järel imestust, miks Hepner enam koondises ei mängi. "Siin on mingi muu põhjus, mitte mänguklassi vahe," ütles Kaljend 25. mai "Päevalehes".

Küsida põhjust polegi vaja, sest paljud jalgpalliga seotud isikud aimavad seda niigi: Hepner ei saanud läbi Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liikme Aivar Pohlakuga. Tõsi, mängijad valib koondisse ikkagi peatreener - varem Ubakivi, nüüd islandlane Teitur Thordarson. Järelikult on "ametlik" põhjus selline: Hepneri ja mõne muu jalgpalluri mänguklass ei vasta Eesti koondise nõuetele.

Eesti mängija vene meeskonnas

Euroopa karikasarjades on tavaline, et näiteks Itaalia klubisse kuuluval sakslasel tuleb mängida põhiliselt oma rahvuskaaslastest koosneva meeskonna vastu. "Bosmani seaduse" jõustumisel muutub pilt veelgi kirjumaks.

Eestis kui endises okupeeritud riigis võetakse olukorda veidi valulisemalt. Jalgpallis toimub üpris range jagunemine eesti ja kohalikuks vene koolkonnaks. Juhtkonda ja "töökeelt" arvestades on Lantanagi puhas vene meeskond. Hepneri mängimine taolises klubis võib tekitada vastakaid arvamusi.

"Paljud teavad ju põhjust, miks ma praegu vene meeskonnas mängin," on Hepner kindel, et teda hukka ei mõisteta. "Mängiksin võimaluse korral Floras hea meelega, saan poistega hästi läbi. Kuid mul pole alust kurta, Lantana palluridki suhtuvad minusse sõbralikult. Peamine on võimalus mängida jalgpalli ükskõik millises meeskonnas, kus sinu kõrval on asjatundlikud kaaslased."

Hepneri arvates pole päriselt tõepõhja arvamusel, et jalgpallis peaks eestlane igal juhul venelasele alla jääma, küll aga leiab ta kahe rahvuse vahel erinevusi. "Juba lapsest saadik on venelastel teistmoodi suhtumine, iseloom ja sisemine energia. Eestlane peab kõvasti treenima, oskused kujunevad hiljem välja. Võib öelda, et eestlased on tööloomad, nad suudavad teha väljakul musta tööd.

Puhta jalgpalli seisukohalt on kõige asjalikum mängida eestlaste ja venelaste segameeskonnas. Siis õpivad mõlemad pooled kõige rohkem ning jalgpall omandab teistsugused jooned."

Hepneri arvates tuleks rahvuskoondise koostamisel pigem arvestada eestlastega, ent eelistusel on teatud piirid. "Ainult eestlastest koosnev koondis oleks suurepärane -, kui nad on teistest paremad. Treenerina arvestaksin mängijate võrdsuse korral küll rahvust, aga kaks-kolm kodakondsusega venelast sobiksid praegusel hetkel kindlasti meeskonda.

Uus treener võib öelda, et tema määrab koondise ja valib ise mehed. Paraku ei tehta kellelegi saladust, et tegelikult see niimoodi pole," arvab Hepner.

Liberona on maailma parimateski meeskondades ja klubides mänginud 30-35aastased jalgpallurid. Järelikult võiks Hepnergi vanuse poolest kuuluda veel koondisse? "Arvan, et olen praegu enam-vähem samas füüsilises vormis kui 1992. aasta sügisel, mil Eesti koondis astus rahvusvahelisele areenile. Kahjuks pole ma saanud kõigil aastatel korralikult treenida. Pea igal kevadel sain mõne vigastuse. Alles tänavune kevad oligi esimene, mil pääsesin tõsisemast traumast," kurdab Hepner.

Lantana ettevalmistus jäi lünklikuks

FC Lantana alustas kevadringi kuuepunktilise eduga jälitajate ees, paraku kardeti hooaja algul, et lünklik ettevalmistus võib vahe peagi olematuks muuta. "Talvel saime normaalselt treenida, aga varakevadine vormi lihvimine Bulgaarias läks halbade ilmade ja platsitingimuste tõttu nurja. Me ei saanud kohtuda kõvade vastastega ja mängida normaalset jalgpalli.

Võtsime kevadringi esimest kohtumist Narva Transiga äärmiselt ettevaatlikult. Kui sul oma vormist täpset ülevaadet pole, siis Narvat lihtsalt suure hurraaga võitma minna ei saa. Seepärast jäime väravateta viigiga rahule. Pärast hakkas mäng üha paremaks minema, kuigi esimest korda saime korralikul väljakul treenida alles kevadringi kolmanda kohtumise eel."

Lantana olevat Hepneri sõnul kõige rohkem kartnud Narva Transi ja FC Florat, sest mõlemad meeskonnad tõusid esile hea kokkumängu ja võitlusvaimu poolest, lisaks ei saanud floralaste hooajaks ettevalmistust võrrelda ühegi teise Eesti klubiga. Paraku valmistas Lantanale suurima pettumuse hoopis Tallinna Sadam, kelle jaks käis karikavõistluste poolfinaalis meistermeeskonnast üle.

"Karikamängud andsid õppetunni, et esimestest minutitest alates tuleb kohe täistuurid peale panna. Teistes kohtumisteski läksime alguses alt, pea. igas mängus oli vastasel esimese kümne minuti jooksul üks hea võimalus. Sadam lõi värav alguses ära ja see otsustaski. Teises mängus tegime, mis suutsime, aga kohtunik jättis puhta värava lugemata ja meie kasuks penalti määramata," oli Hepner pettunud.

Meistritiitli kindlustas Lantana kaks vooru enne lõppu. "Kui eelmisel aastal paistsid kaks-kolm mängijat teiste seast silma, siis tänavuse kevadringi edu taga on puhtalt kogu meeskonna töö," ei suutnud Hepner ühtki meeskonnakaaslast teistest kõrgemale seada.

Tsoonikaitse nõuaks kogenud mängijaid

Samal ajal, kui Lantana tuli Eesti meistriks, mängis põhiliselt floralastest koosnev koondis välja hinnatava 0:0 viiki EMvõistluste finaalturniirile sõitnud Türgi vastu. "See tulemus oli kindlasti hea. Kuid mäng ise...," jäi Hepner hetkeks mõtlema, kuidas kommenteerida Eesti - Türgi kohtumist. "Koondis jõudis ringiga tagasi samasuguse mängutaktikani, millega Uno Piir omal ajal alustas. See tähendab, et peamine eesmärk on oma puur puhtana hoida, siis saab vähemalt punkti kätte.

Ubakivi ründav jalgpall ja uue treeneri tsoonikaitse näitasid Eesti koondisele koha kätte. Selline stiil vajab tagaliini erakordselt kogenud mängijaid. Tsoonikaitse alus on hea koostöö ja üksteisemõistmine, meie pallurid on taolise mängu jaoks liiga noored."

Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri jälgib Hepner nii palju, kui aega jääb. "Viimasel ajal on mulle kõige rohkem meeldinud Ajaxi mäng, väga mõnus on sellist jalgpalli vaadata. Lootsin Hollandi koondiselt samasugust esitust, kuid alles viimasel pooltunnil Shveitsi vastu said nad oma mängu kätte. Meeldiva mulje jättis Portugal - tehniline ja kiire meeskond," rääkis Hepner tipptasemel jalgpallist, milleni Eestil on veel pikk tee.

ANTS PõLDOJA