Pisipeda pürib kõrgkooliks

Tallinna Pedagoogiline Seminar ehk "pisipeda" saab sel reedel 60-aastaseks. Pisipedale on kindlasti prestiizhi lisanud see, et möödunud aasta augustist sai kool rakenduskõrgkooli õppekava järgi töötamise õiguse sotsiaalpedagoogika, eelkooliõpetaja ja klassiõpetaja erialal.

Mare Peil ütleb, et kooli pedagoogidele on see tähendanud veelgi pingelisemat tööd, enesetäiendamist ja harjumustest loobumist: "õnneks on koolis välja kujunenud meeldiv töine õhkkond, igaüks teab ning täidab oma ülesandeid. Meil on üksmeelne ja sõbralik koolipere."

Heal lapsel mitu nime

"1935. aastal suleti Tööstuslik Naiskutsekool ja selle asemele asutati kõrgema astme Kodumajanduse Instituut, mille õigusjärglane ongi Tallinna Pedagoogiline Seminar," selgitab Tallinna Pedagoogilise Seminari direktor Mare Peil.

1936. aastal lisandus sotsiaalhoolekande, aasta hiljem kodukasvatajate-lastehoidjate, ja veel aasta pärast sotsiaal-kodumajanduse osakond. Selles hakati ette valmistama toitlustuse eriteadlasi. Just kodukasvatajate-lastehoidjate osakonna loomist peetakse "pisipeda" sünnipäevaks.

Arhiivimaterjale sirvinud Mare Peil ütleb, et algul oli õpilasi vähe: "Kodukasvatajate-lapsehoidjate klassi võeti 1937. aasta sügisel vaid üheksa õpilast, sotsiaalosakonna esimesse klassi 14 õpilast."

Algselt asus kool Eesti Naisliidu ehitatud hoones Hariduse tänav 8. Seal saadi olla vaid aasta. Järgnesid sõjaaeg ja rännuaastad. Pärast mitut vahepealset asukohta kolis kool 1966. aastal tollal uhiuude majja Räägu tänav 49.

Tallinna Pedagoogiline Seminar muutub ja areneb nagu elu isegi. Praegu jagatakse siin koolis õpetust pedagoogilistele töötajatele, koolieelsete lasteasutuste kasvatajatele, klassiõpetajatele, lasteaed-algkoolide kasvatajatele-õpetajatele, sotsiaalpedagoogidele, noorsootöötajatele,= muusikaõpetajatele-kasvatajatele ja lapsehoidjatele.

Nagu heal lapsel kunagi, on "pisipedal" olnud aastate jooksul hulgaliselt nimesid. Eelviimane, mille all teda ikka veel tuntakse, oli Tallinna Pedagoogiline Kool. Tallinna Pedagoogiliseks Seminariks nimetati õppeasutus möödunud aastal.

Aastaid oli kool eeskätt lasteaiakasvatajate ettevalmistaja. Kuid 1970. aastatest alates on lisandunud teisi erialasid: muusikaosakond (põhikoolide muusikaõpetajad ja lasteaedade muusikakasvatajad); algklasside ja noorsootöötajate osakond. Nüüd on taas avatud sotsiaalpedagoogiline ning alushariduse metoodika ja täiendõppe osakond.

Annely Ojastu lõpetas kevadel

Kolm aastat tagasi alustas "pisipedas" õpinguid esmakordselt kurtide õpperühm. Initsiatiiv tuli kurtide laste vanematelt, sellest haarasid kinni õpetajad Maie Reimann ja Maire Lukas. õppepraktika tegid kurdid õpilased peamiselt Pääsupesa lasteaias ja Tallinna Kurtide Koolis.

Maie Reimann meenutab, et kuna kurtidega tegelemine oli seni täiesti tundmatu ala, siis võeti algul õppeplaanidesse rohkem, kui suudeti selgeks õpetada. Algul ei osatud arvestada, et õpetaja jutu viipekeelde tõlkimine võtab samuti oma aja.

Pealegi algasid tunnid kell 14, paljudel õpilasel oli juba tööpäev seljataga. "Kõik ei jaksanudki lõpetada," kahetseb Maie Reimann.

Kuid lõpuni vastu pidanuid ei jõua õpetajad ära kiita ning nende visadust ära imestada. Seda enam, et kuuljate õppuritega võrreldes ei tehtud neile mingisuguseid mööndusi.

Tõenduseks on ka fakt, et Kristi Luhter sai kohe esimesel katsel sisse "suurde pedasse" ning on sellest sügisest alates Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele ja kirjanduse üliõpilane. Kristiga käib loengus kaasas viipekeele tõlk.

Sergei Matvijenko on Tallinna Kurtide Kooli õpetaja, Reet Ristjan sama kooli lasteaiarühma kasvataja. Reet on juba varem lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaalpedagoogi eriala.

Tundub uskumatuna, kuid Atlanta paraolümpial loorbereid lõiganud Annely Ojastu on üks kurtide rühma möödunud kevadistest lõpetajatest. Annely seletab viipekeeles, et käis hommikuti trennis, läks siis kooli ja pärast seda viis lapse koju. Küsimuse peale, kuidas ta kõike jõudis, seletab Annely käte abil, et plaan nägi ette ja tuli ära täita. Kahetseb seejärel, et jäi kogu aeg tundidesse hiljaks ja et süda tal seepärast valutas.

Kui laps sündis, siis pidi Annely äärepealt koolist loobuma. Juhtus aga nii, et abikaasa koondati töölt ja sai jääda koju last hoidma. "Mul on tubli mees, vaatas lapsi ja ajas mind treeningutele," kiidab Annely.

Praegu on Annely väiksema lapsega kodus, kuid tulevikku näeb õpetajana, mitte sportlasena.

Tallinna Pedagoogilise Seminari juubelit peetakse 27. septembril 13 kooli aulas.

EHA LAANEPERE