Seitsme ja poole miljoni krooni jäljetu kadumine Maapanga Jõhvi kontorist, millest Eesti Päevaleht täna kirjutab, on isegi Maapanga kohta võrdlemisi ebatavaline pettus, mis justkui kuulutas avatuks otseste, juhtkonna mahitatud riisumiste perioodi panga ajaloos. Kriminaalse maiguga ajastule eelnes Maapanga klannistumine, sõpruskondlike ja perekondlike sidemete pikk põimumine süsteemiks, mis pumpas riigi raha maakonnajuhtide, maapoliitikute, endiste riigiettevõtete direktorite ja kolhoosiesimeeste taskusse. Maapanka ei hukutanud juhtimisvead, vaid panga juhtide vene ajast pärit harjumus pidada riigi raha enda omaks.
Allakäik algas laenudest, mida panga juhid jagasid omameestele ilma korralike ärikavade ja tagatisteta. Üks veidramaid näiteid on lausa krahhi eelõhtul endisele põllumajandusministrile Ilmar Mändmetsale antud laen, mille piisavaks tagatiseks pidas pank 50 tonni köömneid.
Maapank tähendas endistele kolhoosiesimeestele ja punadirektoritele aastatepikkust eraäri võõraste kulude ja kirjadega, mis käis umbes nii: võtame Maapanga kaudu odavalt riigi raha ja teeme äri. Kui hästi läheb, anname raha pangale tagasi ja kasumi võtame endale. Kui ei lähe hästi, pole kah midagi hullu – pank kannab ebaõnnestunud laenu kahjumisse.
Tuntumatest ettevõtetest ehitasid vaheldumisi nii Maapanka kui ka kalatööstust juhtinud Malle Eenmaa ja Endel Pilder sel kombel üles erafirma Viru Rand (läks hästi). Maavanem Arvo Sarapuu poolt oma perefirmale (aktsionärideks abikaasa ja lapsed) erastatud Paide kesklinn ehk K-Keskus, mille peamiseks äriideeks oli samuti Maapanga imeodav raha, seevastu lõpetas pankrotiga (ei läinud hästi).
Ajapikku koondusid Maapanga nimelise rahapumba ümber ka raha andjad ehk riigiametnikud ja nende sugulased, kellest mõni võeti ka panka palgale. Maapanga nõukogu sekretärina ja Eenmaa abilisena töötas rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi abikaasa Kaja Lellep. Arvo Sarapuu pani kohe peale juhatuse esimeheks saamist marketingidirektori ja juhatuse liikmena ametisse oma väimehe Margo Tomingase. Malle Eenmaa ei turgutanud Maapanga rahaga mitte ainult oma mehe Tiit Eenmaa firmasid, vaid müüs nende kaudu ka panga vara. Veidraim näide on INKO Balti panga pandina Maapangale jäänud kuldehted, mille Maapank otsustas müüki panna Rakveres asuvas Tiit Eenmaa kullapoes.
Rahajõgi suundus Maapanka ja sealt edasi erataskusse peamiselt kolmest allikast: Hüvitusfondist, Maaelu krediteerimise fondist ja riigikassast. Vastutasuks pakkusid Maapanga juhid raha andjaile samu hüvesid, mida ise nautisid.
Kui võrrelda näiteks Maapangast sooduslaenu saanud inimeste nimekirja Maarahva Ühenduse 1995. aasta valimisnimekirjaga, siis kipuvad kaks paberit kattuvate nimede rohkuse tõttu segi minema.
Tallinna linna rahavooge juhtis Maapanga endine tegevdirektor ja juhatuse aseesimees, praegune abilinnapea Ants Leemets. Riigikassa rahavoogude mõjutamiseks pidi Maapanga juht Arvo Sarapuu helistama riigikantselei direktorile, endisele maavanemast kolleegile Tarmo Männile.
Maapangas loodud klassikalise püramiidskeemi, kus aastaid kaeti kahjumit kolmest näiliselt põhjatust allikast pealevoolava riigi rahajõega, purustas sügisene börsikrahh. Eenmaa toel panga juhatuse esimeheks saanud Arvo Sarapuu pidi hakkama lisaraha otsima väljastpoolt tutvusringkonda ja komistas samuti Hüvitusfondi kaudu Maapanga leidnud Nordika kindlustusseltsi juhtide Peeter Sedini ja Tiit Arge otsa.
Et Maapanka võimalikele ostjatele ahvatlevamana näidata, tegi Sarapuu vajaduse korral kuu viimasel päeval mõne fiktiivse tehingu, mis panga õhku täis pumpas. Nii ei saanudki Nordika esindajad pikka aega aru, kuhu nad sattunud on. Nüüd võivad nad see-eest hommikust õhtuni lugeda kriminaalse värvinguga pabereid, millest selgub näiteks, et Sarapuu müüs Maapanga 31 miljoni kroonise bilansiväärtusega liisingufirma Pantlis 100 000 krooni eest maha osaühingule Markostein, mille osanik ta ise on. Vähe sellest: vahetult enne krahhi, 3. Juunil, kantis Sarapuu Hansa Liisingust Pantlisile üle ka oma ametiauto Honda Legend kasutusrendi lepingu.
