Mitte see, kel tugevam rusik
Tartu Kroonugümnaasiumi päevilt meenutatakse sada aastat tagasi alatihti kaht sõpra ja pinginaabrit - Karl Menningut ja Juhan Luigat. Üks käinud tähtsalt ringi, W. Shakespearei näidendite järeltrükk kaenla all, teine kutsunud vaidlema M. Maeterlincki "Tarkuse ja saatuse" üle. Eesti Üliõpilaste Seltsi orkestris mängis Luiga viiulit, Menning oboed.
Luiga analüüsis rahva vaimset tervist, Menning arvustas ennekuulmata moel teatrit ja tõstatas probleemi, mis akuutne tänagi - rahvakultuuri säilitamisest ja vabastamisest võltsist kassikullast ning seeriatootmisest, 1903. Siit võrsus jakobhurdalik parafraas, et "ilma rahvuskultuurilise iseolemiseta ei vääri me mitte isegi teiste rahvaste jalahoopigi".
Karl Menning tegi isalt päritud maja Raatuse uulitsas rahaks ning sõitis Vanemuise Seltsi toetusel 1904 Euroopasse teatrijuhiks õppima. 1905-1906 õppis ta oma aja silmapaistvaima teatriuuendaja Max Reinhardti rezhiistuudios, kus tutvus tulevase abikaasa Irmgard von Voigtländeriga, kes hiljem täielikult eestistus. 1906. aasta lõikuskuus, kui Tartus peeti välikohut, avati K. Menningu ja
A. Kitzbergi ühistöös valminud "Tuulte pöörises" etendusega, mille luba saabus Peterburist alles 12. tunnil, Vanemuise uus teatrimaja.
Karl Menning pani aluse tänasele rahvusdramaturgia kõrgklassikale, Vanemuisest kasvasid tüvijõud ka teistele kutseteatritele. Kui raha pärast rassiv maailmasõja-eelne kriisikodanlus nõudis, et Vanemuine pakkugu meelelahutust, lahkus Menning Tallinna Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja kohale. 1918 suundus ta koos Tõnissoni Eesti välisdelegatsiooniga Skandinaaviasse ning temast sai ligi kahekümneks aastaks iseseisvunud Eesti üks võimekamaid diplomaate. Suri 5.03.1941 insulti ja pääses seega represseerimistest. Perekond põgenes 1944 Eestist, vanem poeg hukkus Siberis. "Mitte see, kel tugevam rusik, vaid kellel kõrgem moraal ja vaim, on maailma paremaks tegema suuteline", tõdes Menning.
Karl Menning 125
Sündinud: 11.05.1874 Tartus
Surnud: 5.03.1941 Tartus
Haridus: 1901 lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna, 1906 Berliinis Max Reinhardti rezhiistuudio
Töö: 1906-14 Vanemuise direktor ja lavastaja, 1914-18 Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja, 1918-37 Eesti diplomaat välismaal (1921-33 Eesti saadik Berliinis, 1934-37 Riias)
Perekond: abielus Irmgard von Voigtländeriga, pojad: raadioinsener Henn (1907), autoärimees Heiti (1911), majandusteadlane Mikk (1918)