Armeenia vaimulikud avasid Tallinnas kiriku
Armeenia Eesti kogukonna liikmete hinnangul on pühapäeval toimunud Armeenia Apostliku Kiriku avamine olulisim sündmus siinsete armeenlaste kultuurielus ja ühinemisel.
Piduliku jumalateenistuse viisid läbi Armeenia kiriku kõrged vaimulikud – Peterburis Armeenia kirikut juhtiv arhimandriit, isa Jezraz ning Armeenia kiriku keskusest EtmiadÏinist terviseid toonud piiskop Arakel.
Armeenia kirik avati endise Püha Jaani kiriku hoones Tallinnas Tartu maanteel. Hoonet ei kasutatud ja see seisis pikki aastaid kasutult lagunedes. 1994. aastal andis Eesti Luteri Kiriku peapiiskop Kuno Pajula XIV sajandist pärit kirikuhoone Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudusele 99. aastaks rendile.
Kirikuhoone restaureeris Armeenia kogudus oma jõududega. Kiriku õuele püstitasid armeenlased kodumaalt kingituseks saadetud mälestusmärgi – hatkari.
Hatkarid on Armeenias esinevast punasest kivimist tuffist taotud omanäolised teosed, mida ei tehta mujal maailmas. Tallinnas asuv hatkar on pühendatud tänavu tähistatavale Armeenia kiriku 1700. aastapäevale ja sinna on raiutud ka kiriku taastajate nimed ning loomulikult Ararati mäe kujutis.
EtmiadÏin on Armeenia kiriku keskus Jerevanist 15 km kaugusel. Seal asub peakatedraal ja Armeenia kirikupea katoolikose residents. Armeenlaste jaoks on EtmiadÏin nagu katoliiklaste jaoks Vatikan.
Tallinnas viibinud isa Jezraz on praeguse kõigi armeenlaste katoolikose Garegin II vend. Nii isa Jezraz, Armeenia aukonsul Garik Iknojan kui ka Eestis tegutseva armeenlaste kultuuriseltsi juht Artem Davidjants rõhutasid kiriku avamise suurt tähendust siinse armeenlaste kogukonna jaoks.
Eestis elab üle 2000 armeenlase. Armeenia kogukond on Eestis üks paremini organiseeritud rahvaid. Ainsa Taga-Kaukaasia riigina on Eestis Armeenia aukonsulaat. Aukonsul Garik Iknojani tööruumides Tallinnas asub ka Armeenia kultuurikeskus.
Kõiki armeenlasi üle maailma ühendab Armeenia Apostlik Kirik. 301. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik maailma ajaloos.
