Paabeli torni kaja
Viis meest avasid eile Tallinna Linnagaleriis ühisnäituse “Babylon”. Peeter Laurits, Arne Maasik, Martin Metslang, Martin Lukats ja Tarrvi Laamann näitavad fotot ja maali, sekka ka klaasikunsti.
Kaugeltnurga küladest kokku tulnud mehed vestavad pildikeeli ja pärivoolu maailmasündmustega liiga kõrgeks ehitatud tornidest, jumala karistusest ja sellele järgnenud paabelist. Raske on olla veel ajakajalisem.
Kuid vaadakem tagasi. Laurits käis New Yorgi tornmaju pildistamas kümme aastat tagasi. Juba siis painas ta Sohos ja selle ümbruses kohalikke küsimusega “Mis asi on Paabeli torn?” Vastused said koos vastajatega pildi peale ja näitasid mida iganes, aga mitte muret piiblimõistujutu pärast. Ka Maasik käis NYC-is “enne” ja imetles ning klõpsutas all laotuvat panoraami vaateplatvormilt, mille jäänused on praegu paarsada meetrit allpool maa sisse tambitud.
Teiste osalejate ühisnimetaja on kuuldavasti tõsiasi, et nad teenivad leiba lennuliinidel, mis seni pole läbi majade lennanud. “Lendurite” piltidel on aga kõige vähem majakaja. Laamanni pildid on nagu ikka kanepiselt kalbed ja Lukatsi maalide näotu minategelane eksleb kuskil inim-tühjas sürreaalses kõrbes. Metslang on aga poetanud oma napi sõnumi kui merest poleeritud klaasikamakatesse. Kuid ka neid ei saa enam süütult vaadata. Ka need on saanud oomeniteks, mille tähendus lajatab meile varsti otsaette.
BabylonLinnagaleriis 21. oktoobrini
