Tallinna hobuveskit ihaldavad kirik ja linn
Tallinna volikogu arutas taotluse esitamist valitsusele Lai 47 Hobuveski hoone kohta. Linnavalitsus tegi ettepaneku mitte tagastada vana Hobuveskit Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule. Ümarmaja tahetakse jätta linna omandiks.
Muinsuskaitseameti juhataja Liisa Pakosta: "Praegu on väike ruum tihedalt täis Linnamuuseumi vara ja muinsuskaitsealuseid detaile. Neid on sinna kogutud alates 1950. aastate algusest, kui hoone muinsuskaitseametile anti. Mitukümmend aastat seisid seal näiteks põlenud Niguliste kiriku säilinud kunstivarad."
Tulevikus tahaks muinsuskaitse Hobuveskit kasutada väärtuslike ehitusdetailide näitamiseks linnarahvale. Sinna kogutakse kokku lammutatavate hoonete omapärased vanad aknad, uksed, trepibalustraadid, käsipuud ja tahveldused. "Soovijad saaksid neid deponeerida taaskasutamiseks. Inimene, kelle kodu niisugune vana käsitöö ilmestab, võib olla õnnelik," ütleb Pakosta.
Kirik ei taha loobuda
Enne Teist maailmasõda kasutas hoonet Oleviste kiriku kogudus, hoides seal matusetalituse tarbeid ja surnuvankreid. See kogudus koosnes põhiliselt sakslastest, kes 1939. aastal Tallinnast lahkusid. Tollaste seaduste põhjal jäi koguduse vara konsistooriumile.
Omandireformi seadus näeb ette, et riikliku tähtsusega kultuurimälestise ja kultuuriväärtuste hoidla puhul võib volikogu taotleda hoone jätmist linnale ja selle kompenseerimist kirikule.
Tänavu 6. augustil tehtud pöördumises palub peapiiskop Jaan Kiivit Hobuveski kirikule tagastada. Pakosta arvab, et kirik ei ole probleemi süüvinud, sest pöördumises räägitakse mitmest ruumist ja sellest, nagu oleks osa ruume teistele laoruumidena kasutada antud. Hobuveski koosneb ühestainsast 15meetrise läbimõõduga ümmargusest ruumist, mida muinsuskaitseamet on senini Linnamuuseumiga kahasse kasutanud.
Linda JÄRVE
Hobuveskis töötas 16 hobust
Vanim teade Laia tänava lõpus asuva hobuveski olemasolust pärineb 1379. aastast.
Hoones on üks laeta ja põrandata ruum. Kommunikatsioone pole, elektrit samuti mitte. Et plekk-katust toestavad võimsad dekoratiivsed sarikad on pärit vähemalt eelmise sajandi keskelt, ei saa katust soojustada. Väga korralikult laotud seinamüüritis on üle meetri paks.
Keskajal oli Hobuveski ainus mehaaniline veski Tallinna linnamüüriga piiratud alal. Siin jahvatati linnaelanikele vilja jahuks ja tangudeks hobujõul. Väljaspool linnamüüri ümbritsesid linna vesiveskid.
Hobuveskit ei kasutatud pidevalt, vaid ainult sõjaohu või piiramisseisukorra ajal. Samuti siis, kui pakane ei lubanud vesiveskeid käivitada. Võlli ajasid ringi 16 hobust, kes töötasid vaheldumisi neljas paaris.
Viimati kasutati ümmargust hoonet veskina enne 1757. aasta tulekahju. Hiljem on seal hoitud relvi.
Vabadussõja ajast on teada, et Hobuveskis hoiti vintpüsse, mida sealt jagati Reaalkooli poistele.
Pärast Oleviste kiriku kogudust on hoone peremeheks olnud muinsuskaitseamet. 1980. aastate alguses taheti Hobuveskis avada hobumuuseum.
ÕL
