TANEL ROSS: Dollari langus on positiivne
Dollari märtsis alanud nõrgenemist on majandusanalüütikud oodanud juba mitu aastat. Küsimusi pole tekitanud mitte see, kas dollari kurss on teiste valuutade suhtes liiga kõrge, vaid millal dollar odavnema hakkab ja kui palju euro suhtes väärtust kaotab. Praegu valitseb finantsturgudel arvamus, et dollari nõrgenemine on vähemalt pool aastat püsiva trendi algus.
Peamiste valuutade kõikumine üksteise kursside suhtes on tavapärane nähtus. Valuuta vahetuskurss näitab tema hinda maailmaturul ja nagu kaupade puhul, sõltub ka dollari eurodes või jeenides mõõdetud hind nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Viie aasta jooksul on USA majandus kasvanud Euroopa Liiduga võrreldes keskmiselt ühe protsendipunkti võrra kiiremini. USA viimase kümnendi kiire kasv muutis investeeringud USA majandusse ja aktsiaturgudele äärmiselt atraktiivseks. Viimase 5-10 aasta jooksul ületas USA aktsiaturgude keskmine aastane tootlikkus mitme protsendipunkti võrra Euroopa turgude oma. Seetõttu voolas Euroopast ja Aasiast USA-sse suures koguses kapitali, ainuüksi 2001. aastal üle 400 miljardi dollari. Nõudlus dollari järele oli suur ja vahetuskurss kallines.
Dollari languse kolm põhjust. Viimase poole aasta jooksul on USA majandust mõjutanud kolm olulist tegurit, mis kokkuvõttes loovad aluse dollari tõenäolisele odavnemisele.
Esiteks, languseootuste peamiseks põhjuseks on asjaolu, et USA majandus finantseerib ennast juba aastaid välisinvesteeringute abil. USA tarbimise ja investeeringute hoidmine praegusel tasemel nõuab iga päev 1,7 miljardi euro suurust kapitali sissevoolu. Investeeringute ja säästude vahet iseloomustav jooksevkonto puudujääk ulatub USA-s viie protsendini SKP-st. Ilmselgelt on välisfinantseerimise jätkumine sellises mahus isegi USA puhul ülimalt ebatõenäoline. Valuutaturgudel tähendab see eelkõige USA-sse tehtavate investeeringute oodatava tulukuse langust ning rahapaigutuste vähendamist. Nõudlus dollarite järele väheneb ja dollari vahetuskurss odavneb.
Teiseks, dollari kurssi oluliselt mõjutav tegur on vähemalt praegu usalduse langus USA suurettevõtete poolt avaldatavatesse andmetesse. Enron, WorldCom ja teisedki suurettevõtted on viimaste aastate jooksul paisutanud oma kasumeid kahtlasi raamatupidamismeetodeid kasutades kümnete miljardite dollarite võrra.
Aktsiate ja ettevõtete võlakirjade hinnad sõltuvad aga otseselt kasumist ning investorite hinnangust andmete usaldusväärsusele. Kui paljude ettevõtete 1990-ndate aastate kasuminäitajad on kahtluse alla seatud, langevad automaatselt ka teiste aktsiate hinnad.
Kolmandaks oluliseks küsimuseks on USA järgnevate aastate majanduskasvu perspektiiv, eelkõige Ameerika ettevõtete valmidus jälle põhivarasse investeerima hakata. Pärast kõrgtehnoloogiabuumi vähenesid investeeringud 2001. aastal kaheksa protsenti. Eelmise aasta teise poole väga suure languse järel on tänavune USA majanduskasv olnud väga kiire (esimeses kvartalis 5,6 protsenti), toetudes peamiselt eraisikute tarbimisele, elamuehitusele ja ettevõtete laoseisude taastamisele.
USA segased majandusväljavaated. Pikemas perspektiivis pole aga USA majanduskasvu väljavaated selged. Pole kindel, kas 1990-ndate kiire tootlikkuse kasv jätkub. Igal juhul on USA ettevõtted möödunud aastatel teinud ulatuslikke investeeringuid kiire kasvu ootuses, samuti on majanduses palju kasutamata tootmisvõimsust. Need tegurid võivad majanduskasvu pärssida juhul, kui ameeriklased vähendavad igapäevast tarbimist ja suurendavad säästmist. See on praeguses olukorras küllaltki tõenäoline. Majanduskasvu aeglustumine lükkab aga edasi ettevõtete kasumlikkuse kasvu ja aktsiahindade kosumise.
Eelnimetatud kolm põhitegurit – arvamus, et USA ei suuda enam oma kasvu rahastada ülejäänud maailma arvelt, majanduse kasvunäitajate ja aktsiaturgude ebakindlus ning usaldamatus ettevõtete poolt avaldatud kasuminäitajate suhtes – on toonud kaasa tõsise surve dollarile nii euro kui teiste suuremate valuutade suhtes.
Euro ja teiste valuutade kursside tugevnemine dollari suhtes on pikemas perspektiivis positiivne tendents.
Kütuse ja importtoodete hinna langus vähendab hinnatõusu ja suurendab seega võimalust, et Euroopa intressimäärad jäävad lähemas tulevikus madalale tasemele. Dollari langus suurendab eeldatavalt ka investorite huvi Euroopa vastu ning vähendab Euroopa Liidu ja kogu maailma majanduskasvu sõltuvust USA arengust.
Teisalt tuleb arvestada, et euro kiire kallinemine vähendaks Euroopa ekspordi konkurentsivõimet.
Euro käekäik sõltub suuresti Euroopa Liidu riikide majanduspoliitikast – eelkõige ühisturu edasisest laiendamisest ning tööjõuturu reformidest. Selles valguses on julgustav asjaolu, et viimase aasta jooksul on Euroopa Liidus loodud rohkem töökohti kui USA-s. Seega on Euroopa majandusel potentsiaalset kasvuruumi. Ka ajaloolises perspektiivis on euro dollari suhtes praegu suhteliselt odav, jäädes ligi 10 protsenti alla viimase kümne aasta keskmisele.
Tanel Ross on Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja
