"Meie eesmärk on luua rahvuslik, tähtajatu Antartika uurimise prorgramm," ütles ekspeditsiooni juht Mart Saarso reedel BNSile. "Aastaile 2007-2009 kavandatud ekspeditsioonid on vaid osa sellest."

Osalemine Antarktika uurimisel annab Eestile võimaluse taotleda Antarktika lepingu hääleõigusliku osapoole saatust, Eesti liitus lepinguga 2001. aasta mais. Ühtlasi peaks Eesti ühinema Madridi konventsiooniga, mis käsitleb Antarktika keskkonna kaitset.

Saarso sõnul on eestlaste soov anda rahvusvaheliselt aktsepteeritav panus Antarktika uurimisse. "See tähendab põhjalikke ettevalmistusi, meie eesmärk ei ole ainult sinna kohale sõita," nentis ta.

Neljapäeval välisministeeriumis toimunud esimesel töönõupidamisel saidki teadlased ülevaate uurimisjaama asukohast Rossi mere ääres, nõupidamisel osales ka ekspeditsiooni toetav viitseadmiral Tarmo Kõuts.

Saarso sõnul hakkab praeguse kava kohaselt jaamas elama neli-viis inimest, kes tegelevad uuringutega maal. Ülejäänud ekspeditsiooniliikmed uurivad merd. "Eesti mereuurijaid ei pea häbenema," nentis Saarso.