Pudelivesi on raiskamine
Mõned teised keskkonnakaitsjad ja muidugi tootjad ise lükkavad kriitika tagasi väitega, et pudelivee tootmiseks kulub maailmas iga päev tarbitavast veest kaduvväike osa.
Pudeliveest on tänapäevaks saanud üks enimtarbitavaid kaupu. Poodides on seda müü-gil kümneid marke: gaseeritud vett, mineraalvett ja lihtsalt maapõuest ammutatud ning puhastatud vett. Tihti lisatakse veele ka mitmesuguseid maitseessentse, nõnda leiamegi poest sidruni- greibi- või mõne muu maitsega vee.
##Ainuüksi USA-s müüdi mullu pudelivett 7,7 miljardi dollari eest. USA karastusjookide turunduse korporatsiooni andmeil oli tõus võrreldes 2001. aastaga 12,3 protsenti. Keskmiselt tarbiti USA-s mullu 79,5 liitrit pudelivett inimese kohta, mis on 11 protsenti rohkem kui aasta varem.
Loodusvarade kaitsenõukogu (NRDC) arvutuste järgi on pudelivesi kraaniveest 240–1000 korda kallim. Kuigi tarbijad on pudelivee eest tõepoolest nõus välja andma palju rohkem raha kui kraanivee eest, ei ulatu see looduskaitsjate meelest siiski piisava tasemeni.
NRDC kardab ka, et pudeliveetööstus ammutab peagi tühjaks maailma mineraalveeallikad ning teeb otsa peale teistelegi joogiveevarudele, suurendab saastumist ja raiskab asjatult energiat. NRDC juristi Erik Olsoni sõnul on pudelivee tootmine ja turustamine nii vee kui ka energia, plastmassi ja klaasi raiskamine.
Uurijad hoiatavad, et kui veetarbimine maailmas samas vaimus jätkub, lõpeb joogivesi otsa 22 aasta pärast. Seega võib joogivesi lõppeda veel enne naftavarude ammendumist.
Heaoluühiskonna tüüpiline tarbija joob päevas neli liitrit vett. Samas kulutavad ettevõt-ted ja talud toidu tootmiseks iga päev 4921 liitrit vett. Seega kulub maailma igapäevasest veetarbimisest 70 protsenti toidu tootmiseks. Browni sõnul on pudelivesi paljudes riikides ainus joogivesi, sest kohalikud veevarud on juba niivõrd saastunud, et ei kõlba kuidagi juua.
