Toomas Annus – tundmatu börsimiljonär
Päevapikkuses suhtlemises Merko sekretäriga ei õnnestu minutite mängus meest lauatelefonilt tabada. “Läks minut tagasi ära, on koosolekul kinni, juba hõivatud järgmise telefonikõnega,” on selle päeva hallid töövõidud.
Päeva lõpuks saabub meil, milles Annus tänab sekretäri ärikirjalikult viisaka suu läbi tähelepanu eest, kuid keeldub seekord viisakalt. Nagu ta varem oleks alati jah öelnud.
Kes siis on homme 43-aastaseks saav edukas hiigelfirma juht ja selle suurosanik Toomas Annus? Tippjuht, kellest laiem avalikkus teab vähe, kuid kes on äri- ja poliitseltskonnas väga tuntud. Näiteks ühena kümnest suuremast Res Publica erakonna toetajast. “Tema mõnedes seisukohtades väljenduv tagasihoidlikkus tundub masohhistlik,” kirjutab Postimees Annusest “Kuna on self-made-man, siis ta vaatab, kellega ja millal ta suhelda soovib. Kahtlusi ja sosinaid võib (tema ebaõnnestumiste) kohta küll liikuda, kuid avalikkuses suurt pommi pole neist tekkinud. Ämbrid selguvad siis, kui kinnisvaraturg kokku kukub. Praegu näib sütelkõndimise spetsialistina.”
Raha on tuntum kui mees ise
Avalikkuse ees on Annus osanud edukalt madalat profiili hoida. Samal ajal kui Annust kõikvõimalikesse edukate ja rikaste edetabelisse viie või kümne tipptegija hulka paigutatakse, on tema isik väljaspool asjaosaliste ringi suhteliselt tundmatu.
“Eks see on enesekaitseinstinkt, sest kui Eestis on kellelgi rohkem kui üks korter, üks maja ja üks auto, siis ta on kohe rikas. Rikaste suhtes on aga press vaenulik,” sõnab ajakirjanik Paavo Kangur, kes sai Annuselt intervjuu Eesti Ekspressi pea pooleaastase moosimise tulemusena. “Ma lihtsalt rääkisin ta ära, kui lugu oli juba poolenisti valmis, ta oli just Ühispanga pilvelõhkuja valmis saanud ega polnud veel nii tuntud ka kui praegu,” lausub Kangur.
Rääkimata edevatest elustiili-lugudest või kodupiltidest ajakirjades. Või uudistest, et Annus oleks ostnud eralennuki või mõne šiki limusiini. Sellest, et tal on abikaasa, kaks teismelist tütart ja 6-aastane poeg, saab teada ainult ärikataloogi eluloo rubriigist.
##Samas pakuti juba augustis, et Annuse Merko aktsiaportfelli väärtus on üle 800 miljoni krooni ja võib lähitulevikus miljardini küündida. Enam kui kord on press kokku arvanud tema rahakoti sisu. Teisalt on börsimiljonid põhimõtteliselt sama virtuaalne summa kui paberraha Monopoli mängus.
Teine, mida Annus Äripäeva ajakirjaniku Sirje Niitra sõnul alati toonitab, et toogu ajakirjanikud tallegi näha tema rahamäge, millest nad kirjutavad. Aktsiate hind küll mitmekordistub, aga ega seepärast neid aktsiaid veel maha müüda ega rahas püherdata.
“Miks ta peakski intervjuusid andma, tema äris ei sõltu sellest, kas ja mida ajalehed temast kirjutavad, üldse midagi,” lausub EPL-i majandustoimetaja Raivo Murde. “Nagunii on Merko turul üks suuremaid tegijaid.”
Pilvelõhkujad, ehituseksport ja Viru väljak
Merko nimi torkab silma selliste ehitatavate suurprojektide juures, nagu Eesti Kunstimuuseum, Viru väljak või siis näiteks Muuga söeterminal. Merko lipud lehvivad Riias ja Vilniuses ning otseselt või kaudselt mitmete linna magusamate kruntide kohal, sest nad mitte üksi ei ehita, vaid tegelevad ka kinnisvaraga. Selle suutis Merko õigel ajal ära tabada, et üksi ehitusest jääb väheks.
Või siis paistab Merko silma oma kevadel Järvevana teel valminud uue büroohoone juures, mille ette juhatuse esimees Toomas Annus vahel oma võimsa mootorrattaga vuhiseb. Kui ta sellega just sõprade seltsis Püreneedes ringi ei ralli.
“Annus on õppinud puhkama – just nüüd saabus tagasi Portugalist,” teab tema hea tuttav.
“Need vahemaad, mis ta suvel tsikliga maha sõidab, on päris aukartust äratavad. Ta käib tsikliga tööl ka, ” lausub EÜE-aegne kamraad Indrek Ilomets.” Sporti on ta elus kõvasti teinud. Minu arvates oli see atleetvõimlemine, mille kogemus tal oli, suusatamised ja rattasõidud veel lisaks.”
“Tagasihoidlikuks on ta jäänud vaatamata varanduslikule seisule – mersu, millega ta päevast päeva oma asju ajab, on Aadu Luukase autost umbes poole lühem,” sõnab sõber Koit Uus. Ja lisab irriteerivalt juurde, et “kui talle üldse midagi ette on heita, siis seda, et mootorratas võiks tal küll parem olla.”
“Me oleme pidanud Merkost kirjutades sageli teisi allikaid kasutama, sest Toomas Annus pole tahtnud kommenteerida,” nendib Äripäeva toimetaja Raimo Ülavere.
Kas kaevandus või kinnisvaraprojekt?
“Annus on huvitav inimene, kel on palju originaalseid ning ka ühiskonnakriitilisi ideid ja mõtteid, aga ta on küllalt haavatav ja solvub kergesti,” sõnab Äripäeva ajakirjanik Sirje Niitra, kes ajakirjanikuna Annusega siiski suhtleb.
“Kui Merkost või Annusest on midagi meedias halvasti kirjutatud, siis ta võib helistada ja tund aega rääkida, kui rumalad ajakirjanikud on. Eriti ei armasta ta lapsajakirjanikke. Ta võtab asju küllalt isiklikult,” lausub ajakirjanik.
Viimati üritas Niitra saada Annuselt sotti teemal, et kas Ida-Virumaal Illuka vallas 550 hektari suuruse ala omandanud Merko Kaevandused OÜ hakkab seal põlevkivi kaevandama või mitte. Või on hoopis tegu tulusa kinnisvaraäriga.
Eesti Põlevkivi on uue kaevandaja turule ilmumisest keset oma kaevealasid üsna ärevil. Seevastu ehitusimpeeriumi juhatuse esimehel õnnestub vastustes olla täiuslikult minimalistlik. Firmade ja äride ostmine, perspektiivikate kinnisvara-ideede arendamine, uute turgude ja ehitusprojektide vallutamine tundub kõrvalseisjale nagu Monopolimäng.
Sõbra sõnul oli Toomas aktiivse ellusuhtumisega juba varakult: kord lasteaiast tulles päris õpetajannast emalt aru, miks kodus sellist ilusat Lenini pilti seinal pole kui lasteaias.
“Saime kokku EÜE Väinamere regiooni staabis 1980-ndate aastate alguses,” meenutab ettevõtja Raimo Kägu. “Minu mäletamist mööda oli tema regioonis peainsener ja Hannes Tamjärv ohutustehnika insener.”
Toonane malevafunktsionäär, nüüdne majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo sõnab, et toona oli malev hakkajatele meestele üks väheseid võimalusi end poliitikavabalt teostada. Tema hinnangul oleksid EÜE-st tulnud tegijad läbi löönud igal alal.
“Edevust pole sellele mehele küll antud. See tundubki TPI ehitajatel ühine joon, et nad võivad käituda tahumatult, kuid on tagasihoidlikud,” sõnab Kägu.
“Aga hea taluvus ja oskus tööd teha on Annusel küll, olgu siis tegu kas või lihtsamate töödega alates autoparandusest ja lõpetades kivide seina ladumisega.”
Kägu ütleb, et Annus austab tööd, ennast ja teisi ning peab oma lubadusi. “Tänapäeval on see küllalt haruldane kapital,” nendib Kägu. “Oma lähedaste ning vanema põlvkonna suhtes on ta ka väga tähelepanelik. Ja vastik huumor on tal, selline raske,” ütleb Kägu “Ta on terava ütlemisega.”
Pomm poolsada korda õhku
Koos Väinamere regioonis ringi sõites vedasid Annus ja Kägu autos kaasa sangpommi, et end kokkutulekuks võistlusvormi viia. 32-kilost pommi rebisid mehed üks 75, teine 50 korda. “Eks me tahtsime võistlust kinni panna,” meenutab Kägu. Ta lisab, et pole uuemal ajal Annusega suurt kokku puutunudki.
Paar aastat hiljem jõudis Annus Väinamere regioonist EÜE Keskstaapi, kus lõpuks jõudis välja maleva komandöriks. Aastatel 1987-1989 oli ta EÜE komandör. Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi sõnul paistis Annus erinevalt teistest joviaalsetest ja kärarikastest staabiliikmetest Kägust, Ilometsast ja Leivost peamiselt silma oma suure pruuni habemega, mis varjas suurema osa tema näost. “Annus oli vaikne, aga väga sõbralik ja nagu mulle tagantjärele tundub, ka empaatiline isiksus, kes parema meelega hoidus tagaplaanile, kui esiritta tükkis,” lausub Hõbemägi.
“Alul oli ta asetäitja, tegeles ehitusmaterjalide väljaajamise, fondide ja limiitidega – selline materiaalne rida,” lausub toonane keskstaabi komandör Indrek Ilomets. “Eks need ehitusmeister solnessid on kõik siiamaani tegijad, kes siis temaga koos TPI-st tulid – Luman, Leivo, Timmo.”
Toomas Lumanit ja Toomas Annust on suisa professionaalses mõttes kaksikuteks peetud. Mõlema elukäik on hõlmanud suure kolhoosiehitaja EKE süsteemis töötamist, Karjalas mehhaniseeritud rändkolonniga ehitamist ja suure ehitusfirma etteotsa jõudmist.
Ilomets peab Annust rahulikuks inimeseks. “Edev pole ta kunagi olnud, selline omalaadse huumorisoonega ja rahulik mees, keda ma sõltumata töö pingelisusest pole ärritununa ega kätega vehkivana näinud,” lausub Ilomets. “Mees, kes harva vihastab, aga kui, siis asja eest.”
Mis teid motiveerib, küsis ajakiri Director Annuselt. “See on nagu koolis. Mõni tahab viisi saada, teine rahuldub kolmedega,” ütles Annus. “See pole väga ratsionaalne seletus, aga kui alla annad ja mõtled, et teed ratsionaalse otsuse, siis juba mõne päeva pärast avastad, et enne oli parem.”
Mida arvate Toomas Annusest
Koit Uus, sõber:
Tutvusime temaga umbes 20 aastat tagasi – Annus oli malevategelane, mina Haapsalu KEK-i peainsener.
Pidime talle kui EÜE funktsionäärile suveks Volga andma. Temal aga õnnestus sellega tolleaegset segadust kasutades talv läbi kooli vahet sõita. Et keegi Haapsalus ei saaks talle teatada malevasuve lõppemisest, käis ta teekonnalehte vahetamas esmaspäeviti kella kuue paiku hommikul. Oleks sellega vist sotsialismi lõpuni välja vedanud, kui poleks kooliteel proovinud Volgaga suurt kraanat pooleks sõita.
Viimastel aastatel järjest otsekohesem. Kui talle ikka tundub, et keegi on jobu, siis ei jäta ta seda tavaliselt ka välja ütlemata. Kui tal veel pappi vähem oli, tegi ta seda ettevaatlikumalt ja läbi naljade, nüüd aga... Muide, tavaliselt ta ka ei eksi.
Päevasest avalikust elust hoiab ta eemal muidugi tagasihoidlikkusest. Kuid sel ajal, kui õhtune avalik elu hakkab, on ta tavaliselt juba unine ja võib-olla lihtsalt pole kursis, mis parajasti toimub. Näiteks oma 35. sünnipäeva peolt lahkus ta esimesena – ja muidugi ette hoiatamata.
Paavo Kangur, ajakirja DI peatoimetaja:
Annusega meenuvad märksõnad – EÜE, pilvelõhkujad, suurim ehituseksport, suured summad ja suured projektid. Tegija! Kõva mees!
Tema puhul tundub oluline ka Ida-Virumaa päritolu ning omapärane mõtlemine ja ütlemine. Selline suur sisemine enesekindlus ja iseloomulik huumorimeel. Tal on annet rääkida asjadest kaude ja kujundlikult, kuidagi rehepapilikult läbi mõistulugude. Jätta teema lahendused õhku rippuma.
Tema puhul ei saagi aru, millal ta ajab pula või blufib ja millal ta tõsiselt räägib. Eksju ja onju on sellised sõnad, mida ta vesteldes kasutab. Ja millega ta nagu kontrolliks, et partner on asjast aru saanud.
Margus Leivo, malevaaegne kamraad, majandusministeeriumi kantsler:
Esimesed mälestused Toomas Annusest on EÜE Keskstaabi päevilt. Kunagi olime sunnitud koos naistepäevatorti tegema. Toona olid kohupiimataskud tõeline defitsiit, mis tuli kusagilt välja võluda, Toomas oli kohupiimataskute ja mina vahukoore hankimise peal, millest me ehitasime poole meetri kõrguse tordi, mis kiiduavaldustega vastu võeti.
Teda iseloomustades oleks esimesed sõnad tasakaalukus, huumorisoon, asjalikkus ja rahulikkus. Lisaks sellele veel sügav sisemine analüüsivõime ja hea nina.
Ma arvan, et tema töökus, püüdlused ja tunnetus oleks võimaldanud tal end ükskõik millise äri juhtimises realiseerida. Ta oleks ikka sama kõrgele välja jõudnud.
Ta on tänases Eestis edukuse võtmekuju ning on selle tiitli auga ära teeninud. Ta on heas mõttes terve kinnisvaraimpeeriumi üles ehitanud ning katab sellega küllalt suure osa meie ehitusturust. Tema võime ees turgu ja konjunktuuri hinnata võtan ma küll mütsi maha.
