Suri näitleja Aksel Orav
Orav sündis 19. veebruaril 1929 Alatskivil ning õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli agronoomiateaduskonnas. 1953. aastal lõpetas ta näitlejana Moskva Anatoli Lunatšarski nimelise teatriinstituudi legendaarse Eesti stuudio koosseisus.
Orava poole sajandi pik-kune näitlejaaeg mahutas väljapaistvaid rolle, nagu Võlla-mäe Päärn (”Mahtra sõda”), Margus (”Libahunt”), Tuomas (”Seitse venda”), Klaus Pedak (”Avarii”), Lennie (”Hiirtest ja inimestest”), doktor Fromm (”Põletatud oran”), Balis Butrimas (”Pühajärv”), Sirgaste Martinson (”Tants aurukatla ümber”), Protassov
(”Päikese lapsed”), Väinamöinen (”Kalevala”) ja Elmar Krabbi (”Teekond kappi”). Viimase rolli eest esitati ta 2000. aasta teatriauhinna kandidaadiks.
Tema väga hea diktsiooniga hääl oli aastakümneid tuttav kuuldemängudest, ta osales ka filmides ”Veealused karid” ja ”Õhtust hommikuni”. Teatris oli ta vahel ka lavastaja. 1966.–68. aastail oli Orav Albert Üksipi ja Rudolf Nuude mälestustaskukella hoidja. Tema 50-aastane lavaaeg kinnistas teadmise teatripõlvkondade järjepidevusest.
Hüvastijätt Aksel Oravaga on Metsakalmistu kabelis 1. novembri keskpäeval.
BNS
