Kristina Šmigun: ma pole Skari
Kristina on naiste MK-sarja liider, kogunud sel hooajal neli etapivõitu. Kristina võtab esmakordselt jõulud vastu kollases liidrisärgis.
Kas liidrisärk oli teie soov jõuluvanale?
Ei olnud. Ühe soovi juba olen välja öelnud – et leiaksin Euroopast tulles kodus eest kolmekilomeetrise raja, siis ei peaks enam kuhugi ära sõitma.
Mida veel jõuluvanalt saada soovite?
Olen vist juba niisuguses eas, et tore, kui asjakesi on, aga kui neid pole, ei juhtu ka midagi. Mis vajalik, on olemas. Tahan hoopis, et jaguks tervist, et inimesed oleksid ümberringi õnnelikumad, naerataksid palju. Heategusid võiks rohkem olla. Ühesõnaga – midagi hingele. Kas mul on ilus kampsun või mitte, ei mängi enam rolli.
Olen aru saanud, et kõik sõltub iseendast. Nii palju, kui sina suudad inimestele rõõmu valmistada, valmistavad ka nemad sulle. Kui sa pole oma emotsioonidega kitsi, pole teised ka. Kui annad midagi, saad ka vastu.
Oletegi pakkunud sel hooajal ilusaid sõite ja vastutasuks saanud MK-sarja liidri koha. Kas hooaeg on toonud varasemaga võrreldes midagi uut?
On hea ütlus: raske õppustel, kerge lahingus. Selle peale ütles meie tiimi mees Oleg Ragilo, et kui treeningul on raske, siis lahingus saad surma. Järelikult peab ka treeningul olema maksimaalselt hea suusk, püüame igal harjutuskorral saavutada täiuslikkust.
See üllatas mind poiste poole pealt meeldivalt. Pole nii, et käib küll. Ei käi küll, otsime nii kaua, kuni saab parima suusa ja korraliku treeningu. Nendepoolne aktiivsus hooaja alguses oli väga tore, see meeldib mulle hirmsasti. Ma ei saa öelda, et poisid varem oleks vähem tööd teinud, lihtsalt praegune tegevus on professionaalsem. Kõik teavad täpselt, mida teevad. Meil pole enam sihitut rabelemist, kõik toimub aeglasemalt, aga süsteemselt. Saan rajal nii kindla tunde ega pea kahtlema, et kas sain ikka kõige parema suusa?
Võisite aastate eest visata ebaõnnestunud määrdega suusapaari hooldepealiku Kristjan Vähi nina ette. Kuidas nüüd reageerite, kui töö suuskadega täppi ei lähe?
Võtan rahulikumalt, eks igaüks kasva. Keegi pole üliinimene, kõik eksivad vahel. Mõnikord ei suuda keegi ära arvata, mida ilmataat võib järgmise kümne minutiga tuua. Tuleb võtta loomulikuna, et leidub häid ja halbu päevi. Ebaõnnestumised tuleb läbi arutada, kuid need peab kiiresti unustama, nende kütkeisse ei tohi end terveks õhtuks jätta.
Kas suusatamine on muutumas tehnikaspordialaks?
Kindlasti, ehkki seal pole mutreid nii palju. Suuskade ettevalmistamine on tõesti väga suure tähtsusega. Mis määrded kõik on leiutatud! See on meeletu, kui palju võid vale määrde tõttu kaotada. Mõnikord tekib lausa uskumatu tunne, kui teine libiseb ühe laskumisega kaheksa sekundit kiiremini!
Ma ei kujuta ette, kuhu see määrdevärk välja areneb. Mõtlen sellele hirmuga.
Kui palju ise määretest teate?
Ma ei tea mitte midagi! Mäletan, et oli aeg, kui oli kuus eri värvi määret pakis, ja kõik. Kõige rohkem käis üks roheline, mõõdukalt külma ilma määre all. Või kui sula tuli, võttis minu esimene treener Herbert Abel niisuguse tõrvalõhnalise määrdega purgi. Ja mul olid ainult ühed suusad. See aeg jääb 1980. aastatesse. Suusatamine on teinud läbi ülikiire arengu, nagu kõik muugi maailmas.
Eelmise hooaja valitsejannat Bente Skarit enam stardis pole. Kas tunnete temast puudust?
Tunnen küll, ta oli väga kirev kuju. Niisugust fenomeni enam pole, kes kõik võistlused võidaks. Saan muidugi aru, et läks ebahuvitavaks, aga ikkagi.
Kas tänavu muudate ise hooaja ebahuvitavaks?
Ei usu. Ma olen saanud ka hoopis teistsuguseid kohti peale esimese. Ma ei ole Bente, olen lihtsalt inimene. Üllatavalt tubli on olnud Valentina Ševtšenko.
Ramsau suusavahetusega sõidus lahutas esimest kohta neljandast ligi poolteist minutit. Kas naiste suusatamises on konkurents hõre?
See oleneb ka päevast. Tänavu on vahehooaeg, väga paljud on oma ettevalmistussüsteeme muutnud, treenereid vahetanud. Näiteks norralased on kiiruse arendamisele hoopis suuremat rõhku pannud. 10 km vahed on olnud oluliselt väiksemad kui 15 km. Näiteks 5 km sõite ju enam üldse pole kavas. Mulle see sobib, pikemad distantsid istuvad paremini.
Kas te ise ei aja suuremat kiirust taga?
Ei. Kui distantsid pikenevad, miks seda nii väga vaja. Olen tänavu just rohkem mahu peal väljas. Mu keskmine kiirus on väga hea. Kui mõni ühisstardist sõit jääb lõpu peale, eks näis, mis saab.
Kodune MK-etapp teie koduõuel pole enam kaugel. Kas eriline tunne hakkab juba tekkima?
Hakkab küll. See võistlus tehakse nii suureks, et mujal maailmas jäävad isegi MM-id meie korraldusele alla. Elan staadioni ääres, näen ja kuulen kõike toimuvat. Mõnes kohas ei tea sa veel võistluseelsel õhtul, kust rada läheb. Meil on vaat et kuu aega varem kõik valmis. Pluss vinge publik. Kui esmakordselt jumbuna selle rahva ette astusin, ehmatas ikka ära küll. Nii palju inimesi on vaatamas, sind hüütakse nimepidi! Nüüd olen harjunud, säärase rahva ees võistlemine tekitab nii kihvti tunde!
