Alkoholi hakatakse tarbima üha varem

Kuuest küsimusest koosnev küsimustik aitas üles leida noored, kel on alkoholiga seoses juba probleemid tekkinud. “Tulemuseks saadud arvud on masendavad,” märkis uuringu üks koostajatest, Tallinna lastehaigla kvaliteedijuht Lagle Suurorg. Alkoholi pruukimise tõttu on probleemsed ligi 54 protsenti poistest ja 41 protsenti tüdrukutest.

Uuringu koostajate hinnangul on üks probleemse tarbimise tunnuseid ka see, kui alkoholi tarbitakse sellistes kogustes, et ollakse purjus. Ligi veerand Tallinna koolide 9. klasside poistest oli olnud purjus üle 10 korra, tütarlastest oli nii palju purjus olnud 11 protsenti.

Wismari haigla ravijuhi Jaanus Mumma sõnul on need karmid tulemused ka praktikas näha: ravile tulevad üha nooremad alkoholiprobleemidega inimesed. “Meie juurde tulevad tihti vaid 20-aastased sõltlased. Praktikas on tõesti näha, et üha varem hakatakse alkoholi tarbima ja varem jõutakse alkoholismini,” ütles Mumma. Tema sõnul on sellist tendentsi näha ka teistes riikides.

Kolmveerandi jagu noortest tarbivad alkoholi sõprade seltsis. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti tervishoiuosakonna juhataja Ene Tombergi sõnul selgus uuringust tema jaoks ootamatult, et ligi veerand tütarlastest joob alkoholi koos vanematega. Ka Suurorg oli imestunud: “Vanemad mõtlevad, et las laps joob pigem koos minuga kui salaja kuskil mujal. Aga vanemad ei pea ju mõtlema nii, et joomine on üks osa elust!”

Suuroru hinnangul on probleem suhtumises. “Meie ühiskond on suunatud legaalsete uimastite tarbimisele – vaadake näiteks, kuidas õhtuti televiisorid näitavad neid imeilusasti kujundatud õlle- ja viinareklaame!” ütles Suurorg. “Ma ei anna iial riigile andeks, et nad selle kulul tahavad raha teenida!” Tema hinnangul ei ole tervistkahjustavate ainetega raha teenimine lihtsalt eetiline.

Arstid ei pööra piisavalt tähelepanu

Samuti ei pühenda Suuroru arvates perearstid alkoholi- ja suitsetamisprobleemile piisavalt tähelepanu. “Kui nendelt küsida, kui paljud teie patsientidest suitsetavad, ei oska nad vastata, sest nad ei ole seda kunagi küsinud. Kuidas me saame aga juhtida inimese tervist, kui me ei julge neilt seda küsida?” imestas Suurorg.

Ta nägi probleemi ka selles, et tervise edendamine käib siiani üheaastaste projektide kaudu.

Uuringud on näidanud, et 85–90 protsenti täiskasvanud suitsetajatest on hakanud suitsetama enne 18-aastaseks saamist. Suurorg märkis, et juba 15-aastasel noorukil on teatud harjumused kujunenud, seetõttu uuritigi põhjalikult just 9. klasside õpilaste tervisekäitumist.

Kas lapsel on probleeme alkoholi tarbimisega?

1. Kas sa oled kunagi ise juhtinud autot või olnud autos, mida juhtis isik, kes oli kasutanud alkoholi?

2. Kas sa oled kunagi kasutanud alkoholi selleks, et lõdvestuda?

3. Kas sa oled kunagi kasutanud alkoholi üksi olles?

4. Kas sa oled kunagi unustanud asju, mida sa oled teinud siis, kui kasutasid alkoholi?

5. Kas sinu sõbrad või pereliikmed on kunagi sulle öelnud, et sa peaksid lõpetama alkoholi kasutamise?

6. Kas sul on kunagi olnud probleeme selle pärast, et sa oled kasutanud alkoholi?

• Kaks või rohkem jah-vastust annab märku probleemidest

Allikas: “Tallinna 9. klassi kooliõpilaste tervise ja käitumise uuring” 2004

Uuringu tulemusi:

• peaaegu kõik õpilased olid enne 15-aastaseks saamist proovinud alkoholi (91 protsenti poistest ja ligi 95 protsenti tüdrukutest)

• Kõige rohkem tarbivad noormehed õlut ja tütarlapsed siidrit

• peaaegu kahekordselt on tõusnud ülekaalulisuse esinemise sagedus (võrreldes uuringuga aastast 1996) ülekaalulisust täheldati ligi 11 protsendil lastest

• peaaegu viis korda rohkem on õpilasi, kes on olnud üle kümne korra purjus

• suurenenud on regulaarselt suitsetajate arv (31% poistest ja 26% tüdrukutest)

• kroonilisi tervisehäireid (nägemis-, kuulmis-, rühihäireid) või haigusi on 81 protsendil õpilastest

• suurenenud on õpilaste arv, kes iga nädal joovad kohvi ja suhkrut sisaldavaid jooke, söövad kartulikrõpse ja maiustusi

• samuti on suurenenud õpilaste arv, kes iga päev joovad mahla ja söövad puuvilju