Vaid ühe sajandiga sai naistest ülikoolis enamus
Esimese sajandi möödumist naiste lubamisest Tartu ülikooli auditooriumidesse tähistatakse täna Tartus kahe esindusliku näituse avamisega. Lisaks on täna linna ajaloomuuseumis konverents “100 aastat esimese naisvabakuulaja lubamisest Tartu ülikooli”.
Konverentsi korraldaja Lea Leppiku hinnangul on huvitav kokkusattumus, et kui sada aastat tagasi muretseti, kuidas saaksid õrnema soo esindajad akadeemilist kõrgharidust, siis tänapäeval teeb muret see, kuidas suurendada meeste osakaalu. “Saja aasta eest arvati, et naise koht pole ülikoolis, aga see stereotüüp on nüüdseks kadunud,” lisas Leppik.
Mehed loodavad kiiret raha
Statistikaameti andmete kohaselt on tänastest tudengitest vaid kolmandik mehed. Tartu ülikoolis õppis eelmisel õppeaastal 68 protsenti naistudengeid, mehi oli alla kolmandiku.
Sotsioloogid on noorte väärtushinnanguid ja ka noormeeste soovi saada osa kõrgharidusest uurinud aastaid ning peamised põhjused, miks mehed ülikooli ei kipu, on sotsioloogide hinnangul noormeeste endi väärtushinnangutes.
Tartu ülikooli sotsioloogid väidavad, et noored mehed väärtustavad kõrghariduse asemel kiiret rahateenimise võimalust tööturul ning eneseharimisele mõtlevad neist vähesed. Naistel, vastupidi, on keerulisem pärast põhikooli või keskkooli tööjõuturule tulla.
Tartu sotsioloogidega nõustub ka Tallinna ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Aleksander Pulver. “Mehi huvitab kiire sissetulek. Kuna see on praeguses ühiskonnas võimalik, ei soovi mehed õppimisega aega raisata ja asuvad esimesel võimalusel teenima.”
Tõenäoliselt siseneks ka naised esimesel võimalusel töö-jõuturule, kuid nende füüsiliste võimete tõttu pole see võimalik. “Stereotüüpide kohaselt on naised ametnikud ja teevad paberitööd. Kuna hariduseta pole see mõeldav, lähevad naised kooli end harima ning sealt tuleb ka nende suur õpihimu,” selgitas Pulver.
Selle mõttekäiguga nõustub ka haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Annika Tina. Ministeeriumi tellitud uuringutest on selgunud, et sooline stratifikatsioon ehk kihistumine saab alguse juba põhikoolis, kus noormeeste väljalangevus on märgatavalt suurem kui naistel.
“Trend jätkub gümnaasiumis, kus õpib rohkem naisi kui mehi ja kõik see kulmineerub juba ülikoolides, kus naisi on kaks korda rohkem kui mehi,” lisas Tina. Kuigi Tina hinnangul on naistudengite suur osakaal probleemiks, pole kiireid lahendusi meeste osa suurendamiseks kusagilt võtta.
Samas pole olukord meeste ja naiste vahelise osakaaluga kõikidel erialadel nii hull. Näiteks tehnikaerialadel õpib Eestis märgatavalt rohkem mehi kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt. Statistikaameti andmetel õppis eelmisel õppeaastal Tallinna tehnikaülikoolis 10 064 tudengit, kellest 56 protsenti olid mehed.
Esimesed naised diplomit ei saanud
Tartu ülikooli ajaloomuuseumi teadusdirektor Lea Leppik esineb täna ennelõunal naistudengite ülikoolilubamise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil ettekandega, kust muuhulgas saab teada, et esimesed naistudengid lõputunnistust ei saanud.
“Teadaolevalt said täna sada aastat tagasi Tartu ülikoolis vabakuulaja staatuse viis-kuus naist. Eestlasi nende seas polnud. Keegi neist ei saanud ka lõputunnistust, sest seda nad ühiskonna arvates ei väärinud,” selgitas Leppik.
Tõenäoliselt olid sajandi eest ülikooli lubatud viis-kuus naist suvalised läbirändajad.
Leppiku andmetel oli tegemist juutide ja venelastega, kuid ülikooli nad ei lõpetanud.
Ajaloolased pole ka kindlad, kas nad üldse mõnda loengusse jõudsid, sest 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste ajal Tartu ülikool oma sisulisi ülesandeid ei täitnud.
Siiski oli ka enne 1905. aastat naistel Tartu ülikooli asja – Leppiku sõnul osalesid naised ämmaemanda kursustel ja seda juba 1812. aastast.
Diplomeid asuti Tartu ülikoolis naistele andma alles 1917. aastal. Selle ajani said naised vabakuulajatena osaleda ainult loengutes.
Naiste osakaal ületas ülikoolis meeste oma pärast Teist maailmasõda, sest ühiskonnas aset leidnud protsessid soosisid naiste minekut ülikooli.
M.O.
Üliõpilaste sooline jaotus seisuga 1. oktoober 2004
Üliõpilasi kokku 67 760
sh naisi 62%, sh mehi 38%
Naiste/meeste osakaal suuremates kõrgkoolides
Eesti põllumajandusülikool
Tudengeid 4758
naisi 52%, mehi 48%
Tallinna ülikool*
Tudengeid 7269
naisi 78%, mehi 22%
Tallinna tehnikaülikool
Tudengeid 10 064
naisi 44%, mehi 56%
Tartu ülikool**
Tudengeid 17 714
naisi 68%, mehi 32%
* ei sisalda Eesti humanitaarinstituudi üliõpilasi
** ei kajasta Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasi
