TIIT LAASBERG: EBS – kas diplomiveski?
On uskumatu, kui lihtsalt ja kergelt saab oma mainet, mille heaks on ometi töötatud aastaid, põrmu tallata. Seda alustas Concordia ülikool oma pankrotiga, nüüd järgneb talle Estonian Business School (EBS) oma Hiina üliõpilaste afääriga. Kuid seekord on asi veelgi hullem, sest EBS kisub alla Eesti maine rahvusvahelisel kõrgharidusmaastikul, muutes Eesti riiklikult tunnustatud diplomid rahvusvaheliselt ebausaldusväärseteks.
Kuigi Hiina üliõpilaste probleem on ka varem ajakirjandusest läbi jooksnud, tuletaksin seda siin veel kord meelde. EBS on võtnud magistriõppesse vastu vähemalt 51 üliõpilast, kellel puudub selleks vastav haridustase.
Pea kõigil üliõpilastel on kutsekesk- või ka vana nimetusega keskeriharidus, mis annab ka Hiinas ligipääsu vaid bakalaureuse taseme haridusele. Kõige markantsem näide oli üliõpilane, kes eelnevalt oli pärast keskkooli läbinud ainult paarikuused arvutialased täienduskursused.
Tegelikult on niisuguseid üliõpilasi aga märksa rohkem, sest praegu EBS-i nimekirjades olevast 95 Hiina üliõpilasest kontrollis haridus- ja teadusministeerium ainult kaht õpperühma, s.o 48 tudengit. Neist
43-l ei oleks diplom võimaldanud magistriõppesse astuda. Aastail 2003–2005 lõpetanutest kontrolliti ainult üht 2005. a sügisel lõpetanute rühma. Seitsmest lõpetajast kuue eelnevad diplomid ei vastanud samuti magistriõppesse astumise nõuetele.
Parim vastulöök rünnak?
Eelmise aasta lõpus tegi haridus- ja teadusministeerium Hiina üliõpilaste pärast EBS-ile ettekirjutuse. Sama probleemi arutas ka kõrghariduse hindamise nõukogu, kes tookord küll otsust vastu ei võtnud, sest soovis näha EBS-i reageeringut ministeeriumi ettekirjutusele. Suur oli aga üllatus, kui selgus, et adekvaatse reageerimise asemel on EBS kaevanud ministeeriumi ettekirjutuse Tartu halduskohtusse ja väljastanud rahulikult osale Hiina tudengitele lõputunnistusi. Asja teeb keerukamaks ka fakt, et kohus andis EBS-ile esialgse õiguskaitse. EBS-i käitumine on küll osaliselt arusaadav, sest kool on lubanud anda üliõpilastele magistrikraadi ning selle eest ka kopsakaid summasid kasseerinud. Asjade senine kulg võimaldab aega venitada ja väljastada diplomid veel vähemalt osale, kui mitte kõigile Hiina tudengitele.
Milline oleks olnud EBS-i adekvaatne reageering? Väga valus, aga ainuvõimalik otsus olnuks kõigi hetkel õppivate Hiina üliõpilaste diplomite kohene ülekontrollimine. Diplomite mittevastavuse puhul tulnuks seejärel tudengitele teatada, et nad saavad ainult bakalaureusetaseme diplomi. Sama oleks ilmselt pidanud tegema ka juba lõpetanud üliõpilaste puhul. Miks?
Eestis tekkinud olukorda on arutatud rahvusvahelises ENIC/ NARIC (organisatsioonid, kes tegelevad diplomite vastavuse hindamisega) võrgustikus. Üldine seisukoht oli, et EBS-i poolt välja antud Eesti riiklikud diplomid on magistritaseme diplomitena kehtetud, ja seda ka teistes maades, kuna täidetud pole ei lähetava ega ka vastuvõtva riigi magistriõppele eelneva kvalifikatsiooni nõudeid.
Probleem ka õppejõududega
EBS-i Hiina tudengite haridustase võimaldab neil nii siin, Hiinas kui ka mujal pääseda vaid bakalaureusetaseme õppesse ja sedagi, olenevalt maast ja ülikoolist, teatud eritingimuste täitmisel. Järelikult jätkab EBS endiselt oma üliõpilaste petmist.
Kui sirvida EBS-i koduleheküljel olevat õppejõudude nimekirja, siis tuleb tunnistada, et ka neid tööle värvates on EBS mitu korda komistanud samale probleemile, kuna mitme õppejõu kvalifikatsioon ei vasta äratoodule, sest nad on lõpetanud akrediteerimata kõrgkooli.
Näiteks ettevõtluse õppetooli juhataja ja professor on oma doktorikraadi saanud akrediteerimata USA Pacific Western Universityst, mida seal mail peetakse diplomiveskiks (vt http:// www.gao.gov/htext/d04771t.html).
Sama võib öelda veel vähemalt ühe majanduslektori ja psühholoogiadotsendi kohta, kes on saanud oma magistri- või kandidaadikraadi akrediteerimata institutsioonist.
Kas niisugust olukorda oleks saanud vältida? Muidugi oleks, kui kool oleks pöördunud välisdiplomeid hinnates nõu saamiseks Eesti ENIC/NARIC keskuse poole, mida paljud kõrgkoolid ja ametiasutused ka teevad.
Tegelikult on analoogiline olukord olnud Eestis ka varem. See jooksis kevadel läbi ka meie ajakirjandusest ja äratas tookord samuti vastandlikke tundeid, kuigi lahenduse tegi Tartu ülikool ainuõigel viisil. Nimelt tühistas Tartu ülikool ühele tublile õpetajale, kes oli saanud ka Õpetaja Lauri tiitli, antud diplomi, sest selgus, et selle õpetaja keskkoolidiplom oli olnud võltsitud.
Tiit Laasberg, Eesti kõrghariduse akrediteerimiskeskuse juhataja, SA Archimedes
