Kuri, kuid empaatiline Fassbinder

Homme ei alga mitte ainult jalgpalli MM, vaid ka Fassbinderi filminädal Sõpruses.

Kuue päeva jooksul näidatakse kinos Sõprus valitud palasid ilmselt ühe maailma viljakama rezˇissööri loomingust.

Nimelt tegi 60-ndatel filmikooli ukse taha jäänud Rainer Werner Fassbinder oma lühikese elu jooksul üle 40 filmi. Lisaks võiks tema visiitkaardilt leida järgmised ametinimetused: operaator, kujundaja, helilooja, produtsent, teatrijuht-lavastaja ja montaazˇimees. Kõikide nende aladega suutis ta tegeleda enne, kui 37-aastaselt suri. Uue saksa kino tekkimise ühe võtmefiguurina Wim Wendersi ja Werner Herzogi kõrval oli Fassbinder destruktiivne isiksus, kes suutis kogu oma maailmavalu jõuliselt kinolinale panna.

Fassbinderi esialgu madalaeelarveliste filmide teemad on väga sotsiaalsed-poliitilised, kuigi pooli ta ei vali, olgu valiku all vasak- või parempoolne poliitika või tema jaoks olulisim ohvri-ekspluateerija motiiv. Fassbinderi filmikeel näitab kõike üheaegselt, külmalt ja kaastundlikult, ironiseerivalt ja samas surmtõsiselt.

Inimsuhetes pettunud

Omaenda isikust lõi ta teadlikult vastumeelse kujundi. Oma krõbedate väljaütlemistega figureeris ta pidevalt ajakirjanduses. Lisaks legendaarselt keerulised suhted tema “filmiperekonnas”, kellega ta kommuunis koos elas. Nende inimsuhete kütuseks oli tema raske iseloom segatuna kokaiini ja alkoholiga, mille üledoosi ta 1982. aastal ka suri.

Fassbinderi fenomen ongi selles, et ta suutis kibestumise ning võimetuse inimsuhete ja endaga hakkama saada uskumatult siiralt kinolinale panna, kuigi vorm kaldus mõnikord absurdilaadsesse äärmusse. Juba tema loomingu esimesest otsast (kuhu kuulub enamik Sõpruses näidatavatest filmidest), kus ta tegeleb peamiselt Hollywoodi zˇanrifilmide ühiskonnakriitiliseks rekonstrueerimisega, kumab läbi inimsuhetes pettunud hoiak.

Soovitus

Andris Feldmanis

[e-mail]

“Ameerika sõdur” (1970) on üks Fassbinderi katsetustest teha n-ö kodukootud versiooni Hollywoodi gängsterifilmidest.

Püstol ühes ja viskipudel teises käes, saadab filmi peategelane Ricky teise ilma hulga inimesi. Fassbinder aga ei tunne kaasa ohvritele ega heroiseeri oma kangelast, vaid vajutab nad kõik ühtsesse mustrisse. Esialgu ehk naljakas retrofilmielamus lõikab lõpuks vaatajasse märksa sügavama ja valusama jälje.