— Mulle tehti alles kaks päeva tagasi ettepanek asuda Draamateatri direktoriks, nii et väga palju ei ole ma jõudnud selle üle juurelda. Kindel on, et Draamateatrilt oodatakse suuri lavastusi. Terves maailmas tehakse palju pisikest teatrit, väheste osa-

täitjatega väikest draamat. Draamateater peaks suutma teha suuri klassikalavastusi. Olen veendunud, et teater on hariduse osa. Aga suurvormid ei ole ainult klassika, suurvorm võib olla ka tänapäeva kirjandus. Teater peab oskama probleeme tõstatada, mitte neid lahendama.

— Postimees kirjutas, et lähed Draamateatrit päästma. Kas teatris on kriis?

— See on suvaline tõlgendus. Ma ei arva, et Draamateatris oleks kriis. Seal on tugev näitetrupp, tugevad lavastajad ja head lavastused. Aga neist ei räägita. Nad ei kõla nagu mõned Linnateatri, Von Krahli või NO99 lavastused.

— Aga milline on teatri seis tegelikult?

— Raske öelda. Draamateatri inimesed ei ole praegu kurvad, nad on rõõmsad. Töö käib. Küll aga on tõsiasi, et pärast (Margus) Allikmaad pole sinna majja ükski direktor jäänud paigale kauemaks kui üheks aastaks või hooajaks. Loodan saada jälile, milles on probleem. Arvan, et asi on suhtlemises. Selle vajakajäämisest tekib ebakindlus, perspektiivitus.

— Millised muutused tulevad?

— Olen öelnud, et ma ei tule Draamateatrisse koondama ega vallandama. Istun teatrite rahastamiskomisjonis ja seal on nüüd kasutusel arvestuslik inimtööaasta. Selle järgi pole Draamateatris praeguste uuslavastuste ja teatrikülastajate hulga juures neist inimtööaastate arvudest üle mindud. Liigseid inimesi pole.

Minu ülesanne on tagada, et miski ei segaks lavastajaid ja näitlejaid tüki tegemisel.

— Näitetrupp on muutunud vähehaaval, samal ajal on administratsioonis olnud pidevalt muutusi. Miks nii?

— Ma ei tea, kuidas näiteks müügigrupp töötab. Pidev vahetumine pole kasulik kusagil, inimestel pole aega süveneda.

— Aga raha? Kuidas suhtuda olukorda, kus pool teatri eelarvest tuleb kassast?

— Teatrilt nõutakse liiga palju. Samasugused teatrid välismaal teenivad piletimüügist kuni 30%. Samas olukorras on ka teisi Eesti teatreid. Enam müüdavamaks ei tohiks minna. Teatri tulemuslikkust ei mõõdeta rahas, vaid loomingus. Reklaamitrikiga võiks ka monoetenduse lauluväljakul välja müüa ja see oleks majanduslikult tulemuslikem ettevõtmine. Kas me seda tahamegi?

— Mis suhted on sul peanäitejuht Priit Pedajaga?

— Olen mänginud ta lavastuses “Moonsundi Vassel”. Priitu tunnen ma ammu, oleme koolivennad. Oleme käinud koos nii keskkoolis kui ka lavakunstikateedris, tema küll kaks aastat eespool.

Draamateatri juhatuse kahe liikme funktsioonid on küll piiriletud, kuid samas on nad ka läbi põimunud. Aga Priit ei peaks tegelema paljude asjadega, millega ta praegu tegeleb. Ta on väga hea lavastaja ega peaks hakkima oma tähelepanu.

Loomulikult ei saa juhatus töötada nii, et loobib palli ühelt liikmelt teisele.

— Sind näeb teatris sageli publiku seas. Kui palju lavastusi aastas ära vaatad?

— Umbes kolmkümmend. Mingi pilt, mis Eesti teatris toimub, mul on.

— Mis saab nüüd näitlejate liidust?

— Nagu olen lubanud, panen direktoriks saades näitlejate liidu esimehe ameti maha. Näitlejate liidu põhikirja järgi ei saa liitu juhtida selle liige, kes on näitlejate suhtes tööandja. Näitlejate liidu liikmeks jään ma edasi. Ka teatrijuhid Indrek Saar ja Peeter Tammearu on näitlejate liidu lihtliikmed.

Olen mõne inimesega rääkinud, et nood mõtleks esimeheks kandideerimisele. Olen juhtinud näitlejate liitu 13 aastat ja sellest on jäänud mulje, justkui poleks seal teisi liidreid. Tegelikult on liidus võimekaid inimesi, kes seda edasi viiksid.

— Kuivõrd näitlejate liitu teatris arvestatakse?

— Näitlejate liitu ei arvestata mitte ainult teatris, vaid ka raadios ja televisioonis. Olime esimesed, kes asusid kaitsma ja teostama esitajate õigusi.

Margus Allikmaa on öelnud, et näitlejate liidu ja teatrijuhtide liidu vaheline raamleping oli esimene tööandjate ja töövõtjate vaheline leping uues Eesti vabariigis.

Ka vastuvõetud loomeliitude seaduse on initsieerinud näitlejad. Näitlejatel on Eesti suurim loomeinimeste alaliit ja näitlejad oskavad argumenteerida.

— Kuidas kulgeb nüüd su näitlejakarjäär?

— Vägisi ma Draamateatri lavale ei tiku. Kategoorilist keeldu ka ei ole. Peab olema väga selge põhjendus, miks ma ühe või teise rolli vastu võtan.

— Kas näitlejaoskused niimoodi rooste ei lähe?

— Ega näitleja töö ei ole tõesti selline, et lähed ja mängid. Teatriorganisatsioone juhtides oli mul vahepeal aeg, kus ühel hooajal ei olnud ühtegi uut rolli. Lavavõitluste seadmist oli siis ikkagi. Olin pikka aega ka Eesti lavavõitluse seltsi esimees, aga selle ameti olen tänaseks maha pannud. See on tõhusalt toimiv organisatsioon, millel on partnereid Põhjamaades.

— Suviti on näitlejaid puudu. Kas sulle tänavu suvelavastusse rolli pakuti?

— Talvel on neid ka puudu. Ühte suvelavastusse pakuti, ma ütlesin ära. Mul on roll Elmo Nüganeni lavastatavas mängufilmis “Meeletu”, see on kõrvalosa, mängin seal arsti. Produtsendiks on praegune Draamateatri direktor Kris Taska. Mängukavas olevatest lavastustest on mul roll Linnateatri “Genoomis” ja NO99 “Padjamehes”. See viimane läheb sügisel repertuaarist maha.

Teised Rein Ojast

Väga turvaline kolleeg

Indrek Sammul

kolleeg Linnateatrist

•• Reinuga seostub mulle kohe partner ja kolleeg, kes on hästi turvaline. Me oleme temaga koos teinud palju lavavõitlusstseene, mis nõuab suurt vastastikust usaldust. Ja Rein Oja on mees, kes mõtleb, enne kui ta midagi teeb, ja kes proovib enne asjad järele, kui hakkab neid teiste peal katsetama.

Huvitav on see, et needsamad omadused on tal ka päriselus. Väga turvaline ja hooliv kaaslane, kes arvestab teisi inimesi. Kuigi oma asjaajamistes on ta väga punktuaalne ja läbimõtlev. Tühja ei rapsi.

Seesama turvalisus ja hoolivus on seda enam tähelepanuväärne, et tänapäeval pole need just väga sagedased omadused. Kaaslasena märkab ta asju, mida mõni teine ehk inimeste juures ei märka.

Ma pole ise suurem asi luurel käija, aga kui seda näidet kasutada, siis Reinuga läheks isegi mina luurele kaasa.

Ja ma usun, et ta on samasugune hooliv inimene ka teatrijuhina. Ta on ju aastaid teatriliitu vedanud ja arendanud selle väga asjalikuks organisatsiooniks. Ka tema veetud näitlejate liit on väga arenenud organisatsioon, kätte on võidetud palju.

Ja on olnud väga sümpaatne vaadata, kuidas organisatsiooni sees informatsioon liigub ja kuidas inimesi toetatakse.

Suurepärane suhtleja

Ain Lutsepp

Draamateatri näitleja

•• Mul ei ole Rein Oja kohta öelda muud, kui et tegemist on suurepärase suhtlejaga, kes oskab teisi ära kuulata ja on kannatliku iseloomuga, kuid kellel on isiklik seisukoht, milles ta oskab endale kindlaks jääda. Korrektne ja äärmiselt täpne inimene. Mul saavad tema kui Draamateatri uue direktori suhtes olla küll vaid ootused, kuid teda teades ja nähes tema senist tööd teatriliidus ja näitlejate liidus, saan öelda, et ootused on mul tema suhtes vaid positiivsed.

Päranduseks korralik majandusseis

Kristian Taska

Draamateatri endine direktor

“Millises seisus teatri saab Rein Oja endale juhtida?”

•• “Praegu tundub, et teater on majanduslikult väga korralikus seisus. See oligi minu eesmärk ja ka ülesanne, mille nõukogu mulle andis. Võrreldes varasemate aastatega sai teater sel aastal väga suure riigitoetuse tõusu. See võimaldas tõsta näitlejate ja töötajate palka ning alustada maja renoveerimise teise etapi projekteerimist.

Oleme saanud kultuuriministeeriumilt ka põhimõttelise nõusoleku, et järgmisest aastast saab alustada ka kogu maja remondi lõpuleviimist. Selline on majanduslik seis, millega uus direktor asja üle võtab.

Mina isiklikult olen väga õnnelik, et uueks direktoriks valiti Rein Oja. Olen seda ka talle endale öelnud, et ta on suurepärane valik ja õige mees Draamateatri etteotsa.

Minul oli teatri direktoriks asudes Margus Allikmaaga kokkulepe, et minu ülesanne on teatri majandusolukorra edendamine. Kuigi minu ametinimetus oli direktor, siis oleks see võinud samahästi olla ka lihtsalt majandusdirektor, sest näitejuhtimine polnud minu pädevuses. Ja minu huvi ei ole pühenduda detailsemalt repertuaari või näitlejate loomingulistesse küsimustesse. Olen korduvalt öelnud, et seda ma enda peale võtta ei taha. Usun, et Rein Oja on tugev majanduses, kuid jagab suurepäraselt ka teatri hingeelu ja neil saab kindlasti näitejuht Priit Pedajasega olema väga hea koostöö.

Draamateatris on enamiku osa ajast olnud vaid kolm koosseisulist lavastajat, meil õnnestus Priiduga juurde saada ka Ingomar Vihmar ja Merle Karusoo. Järgmiselt hooajalt võib seega juba paljut oodata.

Minu lahkumise põhjus oli see, et kiiremad majanduslikud asjad on korda saadud ja ma tunnen, et minu töö on tehtud. Pealegi võttis teatritöö ära 120 protsenti minu ajast, ja minu naiivne lootus, et saaksin kõrvalt teha ka filmitööd, hakkas hääbuma. Seega tuli teha põhimõtteline otsus.”