Sündmus on tähelepanuväärne, sest National Geographic Channeli ning History Televisioni kaudu jõuab film rohkem kui 138 riigi sadade miljonite televaatajateni.

Tuukritööde OÜ direktor Kaido Peremees, kes koos meremuuseumi teaduritega hukkunud laeva 2003. aastal viimaks üles leidis ning ka saates üles astub, rääkis dokumentaalkäsitlusest vaid ülivõrdes.

“Film on Eesti jaoks üllatavalt positiivselt välja kukkunud,” sõnas Peremees. “Väga suur osa pühendatakse Tallinna vanalinnale ning üldse on puust ja punaseks ette tehtud, kus Eesti maailmakaardil asub, millist rolli on ta ajaloos mänginud ning millises olukorras riik praegu on,” kirjeldas Peremees, kes on näinud filmist Tuukritööde OÜ-le saadetud DVD-koopiat. “Julgen väita, et Eestile pole veel eales sellisel tasemel tähelepanu pööratud nii suure avalikkuse ees ning nii prestiiÏses telekanalis nagu National Geographic.”

Eeskujuks USA disain

“Filmi teeb eriti heaks see, et loojad on väga palju aega pühendanud hästi võimsa arvutigraafika loomisele – kuidas see laev uppus, kuidas ta praegu põhjas on. Tavainimesele tehakse väga hästi selgeks, millega on tegu,” rääkis Peremees.

Üks põhjus, mis Kanada filmigruppi Russalka puhul intrigeeris, oli asjaolu, et laev on merepõhja vajunud püstises asendis – nagu küünal. Samuti rääkis kaasa fakt, et laeval oli otsene seos kunagiste USA Monitor-tüüpi sõjalaevadega, sest tsaariaegne soomuslaev oli ehitatud Ameerika disaini järgi.

Inglise National Geographic Channelis esilinastub dokfilm “Russalka – tsaari kadunud soomuslaev” 13. augustil. Film on osa seriaalist “Sea Hunters”, mis räägib tavaliselt huvipakkuvamatest laevavrakkidest.

Soomuslaeva Russalka saatus

•• Rohkem kui sada aastat tagasi Tallinnast Helsingisse teele asunud Vene sõjalaeva Russalka kadumine merel kujutas endast täielikku müsteeriumi. 7. septembril 1893 nähti laeva viimast korda Soome lahe keskosas ning pärast seda kadus ta tugevas tormis jäljetult, viies endaga tundmatusse kaasa 177 meeskonnaliiget. Russalka hukkumise peapõhjuseks peetakse hoolimatut suhtumist ilmaennustusse. Selline alus oli mõeldud tegutsema suure tulejõuga sõjalaevana rannikulähedastes vetes, mitte sõiduks avamerel ja tormitingimustes. Vraki uurimisel on jõutud järeldusele, et kesk Soome lahte otsustas soomuslaeva komandör naasta Tallinna, kuid tagasipööret lõpetades läks laev ümber ning uppus kohe, rammides, nina ees, merepõhja. Praegu seisab Russalka vrakk Soome lahe põhjas püsti.