Eclectica Taaralinnas: jenka ja porine Sobolev
Üks nimetamisväärne aktsioon oli maali “Vabadus viib rahva barrikaadidele” lavastamine. Kandvas, s.t paljastatud rinnaga rollis pidi esinema Mari Sobolev. Paraku ei saadud pildi lavastamiseks kokku piisavat hulka modelle, mistõttu Sobolev ei kiskunud end paljaks, küll aga heitis rahva meeleheaks kõhuli porilompi.
Veel enne seda, 3. septembrini toimus Y-galeriis ansambli Sisters of Shit plaadi “Mingi Käik Purse” avalik lindistus, esitlus ja Eclectica 2005 (eba)ametlik järelpidu. Ansambel koosseisus Meelis from Tartu, Erkki Hyva ja Margus Kiis (ja mitmed teised, kes juhtusid neil päevil galeriist läbi astuma ja pilli või mikrofoni otsa sattuma), tegid spontaansete performance’itega vürtsitatud suvalist müra. Selle neli päeva kestnud ürituse sundimatu ja keeruline atmosfäär oli Eclecticale suurepärane sissejuhatus.
Mis puudutab veel tegevuskunstide kava, siis kaks tundi enne selle lõppu võis näha veel ainult valgeks võõbatud nägudega nn Tartu vaime tänavatel salgakesi liikumas. Kunsti oli palju vähem, kui oleks lootnud. Küll aga olid kõik kohad täis dÏässi või “Rongijuhi jenkat” mängivaid muusikakoolide moosekante, mis ei lähe kuigivõrd kokku minu ettekujutusega avangardfestivalist, aga eks Laine Jänes teab paremini.
Õõvastav nüsimine
“Kangelasema toitepiim” on eksperimentaalkirjanduse kogumik, mida esitleti kolmapäeval suurele auditooriumile Vanas anatoomikumis. Oli tekste nii tuntud kui ka tundmatutelt, olevatelt kui ka olematutelt autoritelt, “purskavast slam-poetry’st kuni nihestatud formaatideni”. Esitluse olid masinad, Kiwa ja Fabrique jaganud kaheminutisteks lõikudeks, mille käigus iga autor (kokku oli neid 28) esitas oma sõnavõtu. Neid, keda polnud kohal, asendas masin või mannekeen, mõnel puhul ka tühjus. Ettekandjate häält töödeldi reaalajas, osa tekste luges ette lugemismasin, mille monotoonsest ja juhmist artikulatsioonist suurt midagi aru ei saanud, mis aga polnudki muidugi eesmärk – mitte ainult eksperimentaal-, vaid igasugune kultuur ja eriti kirjandus ongi määratud igavesti hämarusse jääma. Igatahes pole kunagi varem nii masinlikku raamatuesitlust nähtud: kaks minutit, ütled oma teksti ära, kõll, katkestus poolelt sõnalt, lavalt maha, uus lugeja peale. Loodetavasti on see Kiwa koostatud kogumik ise vähemalt sama funktsionaalne kui esitlus.
“Begotten” on mustvalge obsessiivne film (1991, autor Elias Merhige). Film näeb välja, nagu oleks see vähemalt sada aastat vana, sest iga kaader on eraldi läbi filtrite negatiivile refotografeeritud, milleks kulus väidetavalt neli aastat (kümme tundi iga filmiminuti peale).
Näeme ebamäärast, püdela massiga sarnanevat meest end noaga nüsimas. Uskumatult pikk ja õõvastav nüsimine keskendub kõhupiirkonnale, kuni verine mees on surnud. See on alles filmi algus, kuid ebamäärane kostüüm, ümbrus ja painajalik esteetika loovad juba ajavälise maailma, mille huvitavuses rafineerituma vaataja jaoks pole erilist kahtlust.
Eclectica 2006
Festival
•• Mis: interdistsiplinaarne avangardkultuuri festival
•• Kus: Tartus
•• Millal: 1.–10. septembrini
•• Info: www.eclectica.ee
Täna kavas
•• Kell 14 Veski villas elektroonilise muusika pidu EPA Hape, alates kella 21 pilet 50/60 krooni.
•• Kell 17 Sõbra majas Kärt Tõnissoni ja Triin Lilleoru tantsuetendus “Dr Tõrva ja prof Sule süsteem”, pilet 30 krooni.
•• Kell 18 Y-Galeriis alternatiivfilmide festival
•• Kell 20 klubis Rock&Roll vana kooli raskeroki eriüritus Hair Metal Special, pilet 75/50 krooni.
•• Kell 22 Sõbra majas Katrin Essensoni tantsuetendus “Manusega mõtted”, pilet 30 krooni.
